Tuuletar OÜ hagi Oxford Intercon Finland OY vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.04.2016 määrus kaja rahuldamata jätmise ja menetluse taastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Oxford Intercon Finland OY määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Tuuletar OÜ (registrikood lepinguline esindaja Kerli Kase
11444869),
Kostja: Oxford Intercon Finland OY (Soome registrikood 2300905-9, asukoht Lepolantie 16 B 1, 00660 Helsinki, Soome Vabariik), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.04.2016 määrus.
2.Teha uus määrus, millega rahuldada Oxford Intercon Finland OY kaja Harju Maakohtu 30.10.2015 tagaseljaotsuse peale ja taastada menetlus tsiviilasjas nr 213-1292. Saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada Oxford Intercon Finland OY kaja esitamisel tasutud kautsjon summas 750 eurot HB arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX Versobank AS-is. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli Tuuletar OÜ (hageja) 10.01.2013 hagiavaldus Oxford Intercon Finland OY (kostja) vastu, milles hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 36 000 eurot, viivised perioodi 07.09.2012-09.01.2013 eest summas 973,71 eurot ning viivised alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt pidi hageja kandma laenuna kostja arvelduskontole 4000 eurot, kuid hageja raamatupidaja kandis 07.09.2012 ekslikult kostjale üle 40 000 eurot. Hageja palus 02.10.2012 e-kirja teel enammakstud summa tagastada, kuid sellele ei vastatud. Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi enammakstud 36 000 eurot. Lisaks nõudis hageja seadusjärgses määras viivise maksmist alates 07.09.2012, mil kostja arvelduskontole laekus hageja poolt ettenähtust rohkem tasutud summa. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu.
2.Maakohus määras 16.06.2015 tsiviilasjas kohtuistungi toimumisajaga 28.10.2015 kell
14.00.08.10.2015 teavitas kostjat esindanud vandeadvokaat Carri Ginter, et Advokaadibüroo SORAINEN ei esinda kostjat alates 08.10.2015. 13.10.2015 esitas kostja seaduslik esindaja HBt taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, milles teatas, et kohtuistung toimumisajaga 28.10.2015 ei ole enam võimalik, sest kostjal ei ole lepingulist esindajat ning seaduslik esindaja ei viibi sel ajal Eestis. Hageja vaidles istungi edasilükkamise taotlusele vastu. 15.10.2015 e-kirjaga teavitas kohus kostjat, et istungit edasi ei lükata ning see toimub 28.10.2015. 19.10.2015 esitas kostja kohtuistungi edasilükkamiseks korduvtaotluse. 21.10.2015 kirjaga teavitas kohus, et jätab taotluse rahuldamata, kuna kostjal on olnud uue esindaja leidmiseks aega kolm nädalat. 23.10.2015 esitas kostja määruskaebuse, millega palus tühistada maakohtu määruse, millega jäeti kostja taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks rahuldamata. 27.10.2015 määrusega keeldus maakohus määruskaebust menetlusse võtmast. 28.10.2015 toimunud kohtuistungile kostja kohale ei ilmunud ning hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega.
3.30.10.2015 tegi maakohus tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagiavalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 36 000 eurot, viivise 973,71 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 10.01.2013 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 4319,80 eurot.
4.30.11.2015 esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja, millega palus menetluse taastada ja määrata uus kohtuistungi toimumise aeg. Kostja põhjendas, et tagaseljaotsuse tegemine ei olnud TsMS § 413 lg 3 p 2 kohaselt lubatud, sest kostja oli istungile mittetulemisest kohut eelnevalt teavitanud ning taotlenud kohtuistungi toimumisaja edasilükkamist. Kohus oleks pidanud kaaluma TsMS § 410 toodud alternatiive. Kostjal oli mõjuv põhjus istungilt puudumiseks, sest kostjal ei olnud nii lühikese aja jooksul (alates 08.10.2015 kuni 28.10.2015) võimalik leida endale sobivat esindajat. Ilma ette valmistamata kohtuistungist osavõtmine oleks sisulist menetlust takistanud ja kahjustanud kostja menetluslikku positsiooni. Ajavahemik, mis oleks kostja hinnangul põhjendatud määrata uue esindaja leidmiseks, on kuni kolm kuud. Lisaks ei ela kostja seaduslik esindaja Eestis ning tal ei olnud võimalik määratud kuupäeval kohtuistungil osaleda välismaal viibimise tõttu, mida tõendab 24.10.2015 Tallinn-Riia bussipilet. Samuti ei valda kostja seaduslik esindaja eesti keelt. Istungile ilmumata jäämiseks esines mõjuv põhjus sõltumata asjaolust, et maakohus oli jätnud rahuldamata istungi edasilükkamise taotlused.
5.Hageja palus jätta kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Hageja leidis, et kostja ei ole teavitanud kohut mõjuvast põhjusest, mis takistaks kostjat kohtuistungil osalemast ning samuti ei ole kostja põhistanud kohtuistungile ilmumata jätmist. Menetluse vahepealne käik
6.Harju Maakohus jättis 12.01.2016 määrusega kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.02.2016 kohtumäärusega Harju Maakohtu 12.01.2016 määruse ning saatis asja kaja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Tallinna Ringkonnakohus põhjendas maakohtu määruse tühistamist asjaoluga, et Harju Maakohtu 30.10.2015 tagaseljaotsusega on kohus rahuldanud hagi, jättes ära vastavalt TsMS § 444 lgle 3 otsusest kirjeldava ja põhjendava osa. Riigikohus on selgitanud, et kuigi kohus võib TsMS § 444 lg 3 järgi teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada, peab maakohus kaja lahendamise määruses mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (RKTKm 3-2-1-129-14, p 11). Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 04.04.2016 määrusega kaja rahuldamata ning asjas menetluse taastamata.
9.Maakohus põhjendas, et TsMS § 413 lg 3 p 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Kohus märkis, et kohtukutse 28.10.2015 planeeritud kohtuistungiks saadeti menetlusosalistele juba 16.06.2015. TsMS § 342 lg 3 sätestab, et kohtuistungi aja määramisel küsitakse ja arvestatakse võimaluse korral menetlusosaliste arvamust. Seega ei ole kohus seotud menetlusosalise soovidega istungit mingil konkreetsel ajal pidada või mitte pidada. Kui kohus otsustab kohtuistungit mingil kindlal ajal pidada, siis peab menetlusosaline sellega arvestama ja ilmuma kohtuistungile. Menetlusosaline on kohustatud kohtu otsustusi järgima ja oma aega vastavalt planeerima. Kohus asus seisukohale, et kostjal puudus seaduses märgitud mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks. TsMS § 422 sätestab mõjuvad põhjused kohtuistungilt puudumiseks. Mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja ei ole märkinud mõjuvaks põhjuseks seaduses loetletud mõjuvaid põhjuseid, vaid seadusliku esindaja Eestis mitte-elamise, eesti keele mitte-valdamise ja võimetuse leida endale enne kohtuistungit uut lepingulist esindajat. Kohus leidis, et kostjal puudus ka muu (kui TsMS § 422 sätestatud) mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks. Kostja seaduslik esindaja oli pikka aega enne istungi toimumist teadlik 28.10.2015 kohtuistungist ja jättis täiesti teadlikult kohtuistungile lihtsalt tulemata. Kostja seaduslik esindaja palus kohtul muuhulgas oma 28.06.2015 e-kirjas (mille kohaselt on teadlik ka 28.10.2015 kohtuistungi ajast) saata edasine kommunikatsioon antud asjas otse seadusliku esindaja e-posti aadressile (mis muuhulgas viitab kostja esindaja esinduse lõppemisele juba suvel).
10.Kostja on märkinud, et tema seaduslik esindaja HB ei ela Eestis ning tal ei olnud seetõttu võimalik 28.10.2015 kohtuistungil osaleda, vastava väite (kostja seadusliku esindaja viibimine välismaal) tõendamiseks esitas kostja 24.10.2015 Tallinn-Riia bussipileti. 24.10.2015 bussipileti osas kohus järeldas, et kostja seaduslik esindaja oli Eestis veel kuni 24.10.2015, kuid otsustas mõned päevad enne istungit lihtsalt riigist lahkuda. Teiseks ei ole kostja seadusliku esindaja välismaal elamine mõjuvaks põhjuseks kostja istungilt puudumisele, kuivõrd kostja seaduslikul esindajal oli igati võimalus õigeks kuupäevaks Eestisse tulla või leida kostjale lepinguline esindaja. Kohus märkis, et vaatamata kostja seadusliku esindaja poolt eesti keele mittevaldamisele ja väidetavale lepingulise esindaja kaotusele, on kohtule esitatud korrektses eesti keeles ja juriidiliselt argumenteeritud taotlusi, määruskaebuse ja kaja, mis on tekitanud põhjendatud kahtluse, et eesti keelt mitterääkiva ja juriidilise hariduseta isiku poolt allkirjastatud dokumendid on koostanud keegi isik, kes valdab eesti keelt ja kellel on juriidiline haridus. Lisaks puudus kostjal mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks ka seetõttu, et kohtu hinnangul on 20 päeva (ehk ca kolm nädalat) piisav aeg endale uue lepingulise esindaja leidmiseks. Seejuures ei ole kostja esitanud mingeid tõendeid, et kostja üldse oleks tegelenud uue lepingulise esindaja leidmisega, väites lihtsalt paljasõnaliselt, et kostja tegeles vastavaga, kuid aega oli liiga vähe.
11.Kostja argumentatsiooni, et kohus ei oleks tohtinud tagaseljaotsust teha, kuivõrd kostja oli hagile esitanud juba seisukohti ja vastuväiteid, ei pidanud kohus põhjendatuks. Seejuures ei muuda ükski kostja argumentidest olematuks asjaolu, et kostja oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja sellest, et kohus ei olnud (vaatamata kostja sellekohastele taotlustele) nõus kohtuistungi aega muutma. Kostjale ei olnud kuidagiviisi jäetud muljet, et kohtuistungit ei toimu (kõik vastavad taotlused olid lahendatud). Seega oli kostjale selgeks tehtud, et kohtuistung toimub igal juhul 28.10.2015. Jättes ilma mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, võttis kostja teadliku riski, et hageja võib esitada taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja kohus selle rahuldada. Kui kostja seaduslik esindaja oleks siiski istungile kohale ilmunud, ei oleks hageja vastavat taotlust esitada saanud ja kohus seda rahuldada.
12.Maakohus kirjeldas määruses tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja esitas tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et kuivõrd hageja oli lubanud anda kostjale laenu ainult summas 4000 eurot ning hageja ja kostja vahel ei ole muid kohustusi ega kokkuleppeid, kuid hageja raamatupidaja kandis ekslikult kostjale üle 40 000 eurot, siis on kostja kohustatud enamsaadud summa 36 000 eurot tagastama hagejale kui alusetult saadu VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kuivõrd kohus on tuvastanud hageja nõudeõiguse ja rahuldab hagi põhinõude, on ka hageja seadusejärgsed viivisenõuded põhjendatud. Hageja on palunud välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 973,71 eurot perioodi 07.09.2012 kuni 09.01.2013 eest ja viivised põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Kuivõrd kostja oli teadlik, et hageja pidi kostjale laenama vaid 4000 eurot, siis oleks kostja pidanud hagejale tagastama alusetult saadud 36 000 eurot juba samal päeval. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-54-08 sedastanud, et kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks, siis tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7 kolmandat lauset. Mõistlik aeg eelnimetatud sätte tähenduses algab alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimisest. Kohus leidis, et seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 07.09.2012, mil kostja arvelduskontole laekus hageja poolt ettenähtust rohkem tasutud summa. TsMS § 367 alusel on põhjendatud ka edasiulatuv viivisenõue.
Määruskaebus
13.Kostja esitas Harju Maakohtu 04.04.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada kaja ja taastada tsiviilasja menetlus.
14.TsMS § 413 lg 3 p 1 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjale saadetud kohtukutses ei olnud selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Vaidlusalusel juhul esindas kuni 08.10.2015 kostjat Advokaadibüroo Sorainen, mistõttu saadeti kohtukutse, milles olid selgitatud istungilt puudumise tagajärjed, lepingulisele esindajale. Seega konkreetselt kohtuistungile ilmumata jäänud kostja seaduslikule esindajale kohtukutset saadetud ei ole, mistõttu otseselt kohtuistungile ilmumata jäänud kostja seaduslikule esindajale ei olnud selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. TsMS § 415 lg 1 p 1 kohaselt võib kostja esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt. Kuivõrd antud juhul kohtuistungile ilmumata jätnud kostjale kohtukutset isiklikult kättetoimetatud ei ole, siis istungilt puudumise tagajärgedest teadmise puudumise osas tuleks lugeda kaja esitamise alus olemasolevaks. Oluline on ka see, et kostja on taotlenud kohtuistungi edasi lükkamist. Kohus on küll teatanud, et kohtuistungit edasi ei lükata, kuid jättis kostja isiklikult informeerimata kohtusse mitteilmumise tagajärgedest. Kuivõrd Advokaadibüroo Sorainen esindusõigus oli lõppenud, ei saa seniste esindajate teadmisi automaatselt omistada välismaalasest kostjale, eriti arvestades, et kohtu kiri oli edastatud eesti keeles. Arvestades seda, et kostja oli hagile vastanud ning kostja oli taotlenud istungi edasilükkamist, ei oleks pidanud kohus valima menetlusosalise istungile ilmumata jäämisel kõige raskemat menetluslikku tagajärge – tagaseljaotsuse tegemist, vaid oleks saanud lahendada asja ka sisuliselt. Vaidlusalusel juhul ei saa kohtud tugineda ka TsMS § 407 lõikele 1 (hagis esitatud faktiliste asjaolude kostja poolt omaksvõtu eeldus), kuna kostja oli hagile vastu vaielnud. Vastus määruskaebusele
15.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 04.04.2016 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasja menetlus taastada. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
18.TsMS § 417 lg 2 sätestab, et kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
19.TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 32-1-162-14 tehtud lahendi p-s 14 märkinud, et hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel, samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest. Juhul kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, ei või tagaseljaotsust teha ning esitatud kaja tuleb TsMS § 417 lg 2 alusel rahuldada ja menetlus taastada.
20.Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel alusetult saadud 36 000 euro väljamõistmist. Lisaks nõudis hageja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise maksmist summas 973,71 eurot ja viivise maksmist edasiulatuvalt hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõudis viivise maksmist alates 07.09.2012, s.o alates päevast, mil kostja arvelduskontole laekus hageja poolt ettenähtust rohkem tasutud summa. Harju Maakohus rahuldas 30.10.2015 tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 36 000 eurot, viivise 973,71 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 10.01.2013 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS §113 lg 1 sätestatud määras. Vaidlustatud määruses on maakohus toonud välja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ning õigusnormid, mille alusel kuulub hagi rahuldamisele. Viidates Riigikohtu 16.06.2008.a lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-54-08, põhjendas maakohus, et hagejal on õigus nõuda viivist alates alusetult makstud summa 36 000 eurot kostjale ülekandmise päevast 07.09.2012.
21.Kolleegium leiab, et maakohus on hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimisel jätnud tähelepanuta, et pärast Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-54-08 tegemist on õiguslik olukord muutunud. VÕS § 113 lg 2 (alates 05.04.2011 kehtivas redaktsioonis) sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seega on alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul õigus nõuda viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt teavitas hageja raamatupidaja kostjat nõudest esmakordselt 02.10.2012, mistõttu ei olnud õiguslikult põhjendatud viivise väljamõistmine alates 07.09.2012.
22.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kuna hagi ei ole viivisenõude osas osaliselt õiguslikult põhjendatud, ei olnud tagaseljaotsuse tegemine lubatud. Seega tuleb kaja TsMS § 417 lg 2 alusel rahuldada ning menetlus taastada.
23.HB tasus kostja eest 01.12.2015 kaja esitamiselt kautsjoni summas 750 eurot. Tulenevalt TsMS § 149 lg 5 esimesest lausest ja kostja taotlusest tuleb kautsjon tagastada HB arveldusarvele.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.