OÜ Tuuletar hagi Oxford Intercon Finland OY vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.01.2016 määrus kaja rahuldamata jätmiseks ja menetluse taastamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Oxford Intercon Finland OY määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): OÜ Tuuletar (rk 11444869, L. Koidula 22-6, 10125 Tallinn), lepinguline esindaja Kerli Kase (Cavere Õigusbüroo OÜ, e-post xxx@xxx); Kostja (apellant): Oxford Intercon Finland OY (rk 2300905-9, Lepolantie 16 B 1, 00660 Helsinki , Soome Vabariik; postiaadress Kristjani tee 2, Miiduranna, Viimsi vald, 74015 Harju maakond), seaduslik esindaja HB, lepinguline esindaja adv Hannes Olli
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.01.2016 määrus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata jätmise kohta ning saata asi maakohtule kaja uueks lahendamiseks.
2.Määruskaebus osaliselt rahuldada.
3.Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 417 lg 4). Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ Tuuletar esitas 10.01.2013 Harju Maakohtule hagi Oxford Intercon Finland OY vastu võlgnevuse nõudes. Kohus lahendas antud asja 30.10.2015 tagaseljaotsusega, kuivõrd kostja ei ilmunud 28.10.2015 toimunud kohtuistungile ja hageja taotles nimetatud istungil asja lahendamist tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ilmunud kohtuistungile.
1(6)
Tsiviilasi nr 2-13-1292
2.Kostja esitas 30.11.2015 kaja kohtu 30.10.2015 tagaseljaotsusele. Kostja põhjendas, et tsiviilasjas oli planeeritud korraldav kohtuistung 28.10.2015. Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Carri Ginter teavitas 08.10.2015 e-kirja teel kohut, et alates 08.10.2015 ei esinda advokaadibüroo SORAINEN AS enam kostjat. 13.10.2015 saatis kostja seaduslik esindaja HB kohtule e-kirja, milles palus 28.10.2015 planeeritud kohtuistungi edasilükkamist, kuna ilma esindajata puudub tal reaalne võimalus enda õiguste kaitsmiseks. 15.10.2015 teavitas kohus kostjat, et kohtuistungit edasi ei lükata. 19.10.2015 saatis kostja seaduslik esindaja HB kohtule korduvtaotluse kohtuistungi edasilükkamiseks esitades põhjalikud selgitused, miks ei ole kostjal võimalik kohtuistungile ilmuda ja enda õigusi kaitsta. 22.10.2015 määrusega jättis maakohus kostja taotluse rahuldamata. Kostjal ei olnud võimalik 28.10.2015 toimunud korraldavale kohtuistungile ilmuda. 30.10.2015 saatis kohus e-posti teel kostja seaduslikule esindajale HB-le tagaseljaotsuse (ilma kirjeldava ja põhjendava osata), millega kohus otsustas hagi täies ulatuses rahuldada.
3.Kajas kostja põhjendas, et tagaseljaotsuse tegemine ei olnud TsMS § 413 lg 3 p 2 kohaselt lubatud, sest kostja oli istungile mittetulemisest kohut eelnevalt teavitanud ning taotlenud kohtuistungi toimumisaja edasilükkamist. Kohus oleks pidanud kaaluma TsMS § 410 toodud alternatiive. Kostjal oli mõjuv põhjus istungilt puudumiseks, sest kostjal ei olnud nii lühikese aja jooksul (alates 08.10.2015 kuni 28.10.2015) võimalik leida endale sobivat esindajat. Ilma ette valmistamata kohtuistungist osavõtmine oleks sisulist menetlust takistanud ja kahjustanud kostja menetluslikku positsiooni. Arvestades senise menetluse pikkust (ligikaudu 2,5 aastat) ei oleks istungi ühekordne edasilükkamine nt kahe kuu võtta venitanud menetlust. Lisaks ei ela kostja seaduslik esindaja Eestis ning tal ei olnud võimalik määratud kuupäeval kohtuistungil osaleda välismaal viibimise tõttu, mida tõendab 24.10.2015 Tallinn-Riia bussipilet. Samuti ei valda kostja seaduslik esindaja eesti keelt. Istungile ilmumata jäämiseks esines mõjuv põhjus sõltumata asjaolust, et maakohus oli jätnud rahuldamata istungi edasilükkamise taotlused.
4.Hageja ei nõustunud kostja väidetega. Kostja edastas 13.10.2015.a. kohtule e-kirja, milles palus istungi aega muuta tulenevalt asjaolust, et Advokaadibüroo Sorainen enam ei esinda kostjat ja et kostja soovib ise istungil osaleda, kuid kohtuistungi kuupäev kostjale ei sobi. Seejuures ei esitanud kostja mingeid tõendeid. Hageja märkis, et tegelikult teadis kostja juba juunis 2015. a, et Advokaadibüroo Sorainen teda ei esinda ja seega oli kostjale teada juba juunis kohtuistungi aeg, mistõttu oleks kostja pidanud oma aega vastavalt planeerima ning hageja hinnangul ei olnud kostja taotlus istungi aja muutmiseks põhjendatud. Samale seisukohale asus ka kohus. 19.10.2015 esitas kostja uue taotluse kohtuistungi edasi lükkamiseks ning põhjendas seekord kohtuistungi aja muutmist muuhulgas ka vajadusega leida endale uus esindaja. Esitatud taotlusest nähtus väga selgelt ja üheselt, et taotlus oli koostatud õigusteadmistega isiku poolt, kuivõrd taotluses oli viidatud ka TsMS erinevatele sätetele. Samas ei olnud ka seekord taotlusele lisatud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks kostja võimatust kohtuistungil osaleda. Samuti lähtudes asjaolust, et kostjal oli juba hiljemalt 08.10.2015 teada, et ta senine esindaja teda ei esinda, oli kostjal aega esindaja leidmiseks ca 20 päeva, mis peaks olema piisav aeg. Seega ei ole kostja teavitanud kohut mõjuvast põhjusest, mis takistaks kostjat kohtuistungil osalemast ning samuti ei ole kostja põhistanud kohtuistungile ilmumata jätmist. Nimetatud asjaolust tulenevalt oli põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Kostja esitatud bussipilet ei põhista asjaolu, et kostjal ei olnud võimalik
2(6)
Tsiviilasi nr 2-13-1292 osaleda 28.10.2015.a. toimuval istungil. Hageja palus jätta kostja poolt esitatud kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohtu 12.01.2016 määrusega jäeti Oxford Intercon Finland OY kaja 30.10.2015 tagaseljaotsusele rahuldamata ning asjas menetlus taastamata.
6.Maakohus põhjendas, et TsMS § 416 lg 1 p 3 sätestab, et kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 413 lg 3 p 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud.
7.Kohus märkis, et kohtukutse 28.10.2015 planeeritud kohtuistungiks saadeti menetlusosalistele juba 16.06.2015. TsMS § 342 lg 3 sätestab, et kohtuistungi aja määramisel küsitakse ja arvestatakse võimaluse korral menetlusosaliste arvamust. Seega ei ole kohus seotud menetlusosalise soovidega istungit mingil konkreetsel ajal pidada või mitte pidada. Kui kohus otsustab kohtuistungit mingil kindlal ajal pidada, siis peab menetlusosaline sellega arvestama ja ilmuma kohtuistungile. Menetlusosaline on kohustatud kohtu otsustusi järgima ja oma aega vastavalt planeerima. Samuti märkis kohus, et kostja taotlused ja määruskaebused ei kuuluks lahendamisele juba seetõttu, et ükski kostja poolt esitatud taotlustest kohtuistungi edasilükkamiseks (sh määruskaebus) ei vasta TsMS § 338 lg 1 nõuetele ning seda eelkõige selle tõttu, et nimetatud taotlused ja ka määruskaebus on allkirjastamata, mis on aga TsMS § 338 lg 1 p 8 kohaselt kohustuslik. Kohus lahendas seejärel antud asja 30.10.2015 tagaseljaotsusega, kuivõrd kostja ei ilmunud 28.10.2015 toimunud kohtuistungile.
8.Kohus asus seisukohale, et kostjal puudus seaduses märgitud mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks. TsMS § 422 sätestab mõjuvad põhjused kohtuistungilt puudumiseks. Mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja ei ole märkinud mõjuvaks põhjuseks seaduses loetletud mõjuvaid põhjuseid vaid seadusliku esindaja Eestis mitte elamise, eesti keele mitte valdamise ja võimetuse leida endale enne kohtuistungit uut lepingulist esindajat.
9.Kohus leidis, et kostjal puudus ka muu (kui TsMS § 422 sätestatud) mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks. Kostja seaduslik esindaja oli pikka aega enne istungi toimumist teadlik 28.10.2015 kohtuistungist ja jättis täiesti teadlikult kohtuistungile lihtsalt tulemata. Kostja seaduslik esindaja palus kohtul muuhulgas oma 28.06.2015 ekirjas (mille kohaselt on teadlik ka 28.10.2015 kohtuistungi ajast) saata edasine kommunikatsioon antud asjas otse seadusliku esindaja e-posti aadressile (mis muuhulgas viitab kostja esindaja esinduse lõppemisel juba suvel).
10.Kostja on märkinud, et kostja seaduslik esindajana HB ei ela Eestis ning tal ei olnud seetõttu võimalik 28.10.2015 kohtuistungil osaleda, vastava väite (kostja seadusliku esindaja viibimine välismaal) „tõendamiseks“ esitas kostja 24.10.2105 Tallinn-Riia bussipilet. 24.10.2015 bussipileti osas kohus järeldas, et kostja seaduslik esindaja oli Eestis veel kuni 24.10.2015, kuid otsustas mõned päevad enne istungit lihtsalt riigist
3(6)
Tsiviilasi nr 2-13-1292 lahkuda. Teiseks ei ole kostja seadusliku esindaja välismaal elamine mõjuvaks põhjuseks kostja istungilt puudumisele, kuivõrd kostja seaduslikul esindajal oli igati võimalus õigeks kuupäevaks Eestisse tulla või leida kostjale lepinguline esindaja.
11.Kohus märkis, et vaatamata kostja seadusliku esindaja poolt eesti keele mittevaldamisele ja väidetavale lepingulise esindaja kaotusele, on kohtule esitatud korrektses eesti keeles ja juriidiliselt argumenteeritud taotlusi, määruskaebuse ja kaja. Vastav on tekitanud kohtus põhjendatud kahtluse, et eesti keelt mitterääkiva ja juriidilise hariduseta isiku poolt allkirjastatud dokumendid on koostanud keegi isik, kes valdab eesti keelt ja kellel on juriidiline haridus, näiteks tegelikult eksisteeriv lepinguline esindaja, kelle olemasolu kohtuasja venitamise huvides varjatakse. Kohus märkis, et pärast 08.10.2015 (kui advokaat Carri Ginter teavitas kohut, et Sorainen ei esinda enam kostjat) esitatud dokumentide atribuutide (File-Properties-Author) kohaselt on 30.11.2015 kaja on koostanud Albert Linntam (Soraineni juristi abi), 23.10.2015 määruskaebuse Maria Pihlak (Soraineni advokaat), 19.10.2015 taotluse istungi edasilükkamiseks Maria Pihlak (Soraineni advokaat). Eeltoodud kohtu poolt tuvastatud asjaolude pinnalt on kõik kostja argumendid ja väited põhjendamatud ja kohut eksitusse viivad. Kohus lisas, et TsMS § 200 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohus võib eeltoodud asjaolusid arvesse võttes kaaluda nii menetlusosalise trahvimist kui ka advokatuuri kaebuse esitamist. Seega puudus kostjal juba eeltoodud asjaoludel mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks.
12.Lisaks puudus kostjal mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks ka seetõttu, et kohtu hinnangul on 20 päeva (ehk ca kolm nädalat) piisav aeg endale uue lepingulise esindaja leidmiseks (jättes antud argumentatsiooniks ajutiselt arvestamata asjaolu, et vaatamata Soraineniga väidetavalt koostöö lõppemisele, on kostja dokumentide koostajateks märgitud Soraineni töötajad). Seejuures ei ole kostja esitanud mingeid tõendeid, et kostja üldse oleks tegelenud uue lepingulise esindaja leidmisega, väites lihtsalt paljasõnaliselt, et kostja tegeles vastavaga, kuid aega oli liiga vähe.
13.Kostja argumentatsiooni, et kohus ei oleks tohtinud tagaseljaotsust teha, kuivõrd kostja oli hagile esitanud juba seisukohti ja vastuväiteid, ei pidanud kohus põhjendatuks, kuivõrd vastava jaatamine muudaks sisutuks kogu kostja poolt istungile ilmumata jätmise tõttu tagaseljaotsuse tegemise õiguse regulatsiooni (üldiselt esitab kostja enne kohtuistungit hagile vastuväiteid).
14.Jättes ilma mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, võttis kostja teadliku riski, et hageja võib esitada taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja kohus selle rahuldada. Kui kostja seaduslik esindaja oleks siiski istungile kohale ilmunud, ei oleks hageja vastavat taotlust esitada saanud ja kohus seda rahuldada. Määruskaebus
15.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada kostja kaja ja taastada tsiviilasja nr 2-13-1292 menetlus.
16.Kostja põhjendas, et kuivõrd hageja hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud, tulnuks jätta hagi rahuldamata. TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja
4(6)
Tsiviilasi nr 2-13-1292 asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel, samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest. Juhul kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, ei või tagaseljaotsust teha ning esitatud kaja tuleb TsMS § 417 lg 2 alusel rahuldada ja menetlus taastada (RKTKo 3-2-1-122-13 p 15). Käesoleval juhul on 30.10.2015 tagaseljaotsus tehtud põhjendava osata.
17.Kostja on menetlust läbivalt juhtinud tähelepanu, et paljasõnalised on hageja väited, nagu oleks kostjale 40 000 eurot kantud üle alusetult. Paljasõnalist väidet ei saa lugeda asjaoluks, millele tugineda hagi rahuldamisel. Kostja on esitanud hagi vastusega 19.08.2012 e-kirja, kus tuletab hagejale meelde, et see võlgneb talle veel 36 000 eurot. Sellele kirjale vastab hageja seaduslik esindaja, et maksab 36 000 eurot ära. Ehk siis selle 36 000 euro tagasinõudmine hagi alusel ei ole põhjendatud ja kostja poolne alusetu rikastumine puudub.
18.Lisaks kostja põhjendas, et kostjat esindas kuni 08.10.2015 kostjat Advokaadibüroo Sorainen, mistõttu saadeti kohtukutse, milles olid selgitatud istungilt puudumise tagajärjed, lepingulisele esindajale. Seega konkreetselt kohtuistungile ilmumata jäänud kostja seaduslikule esindajale kohtukutset saadetud ei ole ja talle ei olnud selgitatud istungilt puudumise tagajärgi (TsMS § 413 lg 3 p 1). TsMS § 415 lg 1 p 1 kohaselt võib kostja esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt. Kuivõrd antud juhul kohtuistungile ilmumata jätnud kostjale kohtukutset isiklikult kätte toimetatud ei ole, siis istungilt puudumise tagajärgedest teadmise puudumise osas tuleks määruskaebuse esitaja hinnangul lugeda kaja esitamise alus olemasolevaks. Menetluse edasine käik
19.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
20.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
21.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 12.01.2016 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 656 lg 1 p 5 ja TsMS § 657 lg 1 p 3) ning asi saata kaja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
22.Harju Maakohtu 30.10.2015 tagaseljaotsusega on kohus rahuldanud hagi, jättes ära vastavalt TsMS § 444 lg-le 3 otsusest kirjeldava ja põhjendava osa. Riigikohus on selgitanud, et kuigi kohus võib TsMS § 444 lg 3 järgi teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada, peab maakohus kaja lahendamise määruses mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse
5(6)
Tsiviilasi nr 2-13-1292 kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (RKTKm 3-2-1-129-14 p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg 1 koostoimes TsMS § 417 lg 1, TsMS § 407 lg 1 ja TsMS § 415 lg 1 p 3.
23.TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse tagaseljaotsuse puhul. Seejuures on kohtul kohustus kontrollida hagi õiguslikku põhjendatust omal algatusel, sh kaja lahendamisel (TsMS § 417 lg 2 teine lause). Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (RKTKm 3-2-1-6-14 p 12).
24.Maakohus ei ole kaja lahendamisel eeltoodust juhindunud. Kaja lahendamise määrus ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa. Määruses ei ole hageja esitatud asjaolusid seostatud õigusnormidega, milliste alusel saab hageja nõuet tagaseljaotsusega rahuldada, st hagi õiguslik põhjendatus on kontrollimata.
25.Eeltoodust tulenevalt esineb alus maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtul tuleb kaja uuesti lahendada, arvestades eeltoodud juhiseid, st lahendada kaja määrusega, mis sisaldab tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohta.
26.Kolleegium märgib, et vastavalt TsMS § 658 lõikele 2 ja §-le 659 on maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud käesolevas määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel. Seega puudub kolleegiumil vajadus anda hinnang maakohtu põhjendustele seoses kaja lahendamisega.
27.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.