2-15-127610/4 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu XXXXandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja on XXXX“Xxxx” Eesti filiaal üldõigusjärglane, kes omakorda on XxxxA/S Eesti filiaali üldõigusjärglane. 31.10.2014 läks XxxxA/S Eesti filiaali (registrikood xxxx) kindlustusportfell ja kindlustusettevõtte XXXX Xxxx“Xxxx” vastavalt XxxxA/S ja XXXX“Xxxx” vahel sõlmitud kindlustusportfelli ja kindlustusettevõtte XXXXmineku lepingutele. Eestis esindas XXXXvõtjat XXXX“Xxxx” Eesti filiaal (registrikood xxxx). Tegemist oli VÕS § 182 lg 2 järgse ettevõtte XXXXminekuga. Ettevõtte XXXXminekul toimub üldõigusjärglus. Hageja on omakorda XXXX„Xxxx“ Eesti filiaali (registrikood xxxx) üldõigusjärglane alates 31.05.2015. Kokkuvõtvalt läks XxxxA/S Eesti filiaali kindlustusportfell ja kindlustusettevõte 31.10.2014 XXXX XXXX“Xxxx” Eesti filiaalile. XXXX“Xxxx” Eesti filiaali kindlustusportfell ja kindlustusettevõte läks omakorda 31.05.2015 XXXX hagejale (AB „Xxxx“ Eesti filiaalile). 29.11.2014 toimus Harjumaal Loksa linnas Liiapeksi-Loksa tee 14,3 kilomeetril liiklusõnnetus, kus sõiduki MAZDA 626 (XXXX) juht sõitis otsa liiklusmärkidele ning lahkus sündmuskohalt. Nimetatud liiklusõnnetuse kohta on Politsei- ja Piirivalveamet väljastanud vastuse avaldusele 15.01.2015 nr 2.2-2/9481-3 ning nimetatud vastuses on kirjas, et seoses kahjustatud liiklusmärkidega Harjumaal Loksa linnas, Liiapeksi-Loksa teel 14,3 km, teatame, et liiklusõnnetuse põhjustajaks on sõiduautot Mazda reg.märk XXXX juhtinud isik. Sõidukil MAZDA 626 (XXXX) puudus 29.11.2014 kehtiv liikluskindlustus. Viimane liikluskindlustuse poliis, nr XXXX, nimetatud sõidukile oli sõlmitud hageja õiguseellase poolt. Liikluskindlustuse poliis kehtis kuni 30.08.2014. Kuna liiklusõnnetus toimus 29.11.2014, siis on

kahju hüvitamise kohustus viimasel kindlustusandjal LKindlS § 36 lg 2 kohaselt. Maanteeameti andmebaasi kohaselt registreeriti sõiduki MAZDA 626 (XXXX) omaniku vahetus 19.11.2014. Vastavalt Maanteeameti andmebaasile on sõiduki MAZDA 626 (XXXX) uus omanik alates 19.11.2014 kostja. Seega oli kostja kindlustuskohustusega isik LKindlS § 7 kohaselt. Liiklusõnnetuse tulemusena said OÜ XXXX poolt hooldataval riigimaanteel nr 85 kahjustada mitmed liiklusmärgid. OÜ XXXX esitas hagejale kahjunõude liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 466,00 eurot. OÜ XXXX esitas hagejale ka kalkulatsiooni liiklusõnnetusega tekitatud kahju likvideerimiseks. Hageja hüvitas kahjustatud liiklusmärkide eest 466,00 eurot. Hageja nimel esitas hageja koostööpartner XXXX OÜ kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Tagasinõude esitamise kulu hagejale oli 25,00 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 491 eurot ning 13.05.2016.a sissenõutavaks muutunud viivise summas 47,54 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 14.05.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 315 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 125 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 315 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 440 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele