A. Z. hagi V. Z. vastu elatise nõudes 2589,48 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. Z. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: T. Z. (isikukood XXX; e-post XXX) Kostja: V. Z. (isikukood XXX; e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: A. Ž. (e-post XXX ) kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista V. Z.lt elatis A. Z. kasuks alates 01.04.2024 kuni A. Z. täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
3.Resolutsiooni p-s 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest
vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Elatise summad kanda iga kalendrikuu 15. kuupäevaks T. Z. arveldusarvele nr EEXXX, selgitusega elatis.
5.Juhul, kui V. Z. on kohtumenetluse kestel A. Z.le maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h 13.05.2024 tasutud 400 eurot ning 14.06.2024 tasutud 200 eurot.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 01.04.2024 esitatud ning 05.04.2024 ja 09.04.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on V. Z. (kostja) A. Z. (hageja) isa. Hageja elab oma ema juures. Hageja sai elatist kostjalt juunist kuni oktoobrini 2023. Rohkem raha ülalpidamiseks ei ole hageja saanud. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 665 eurot, sh eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 120 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud vältimatud püsikulutused kokku 25 eurot (huviring). Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates 01.04.2024. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on seisukohal, et lapsega seotud kulud on väiksemad, kui hageja on hagiavalduses välja toonud. Kostja täidab igakuiselt lapsega seonduvad järgnevad kulud s.o huviringi Labori tasu summa 30 eurot, samuti telefonimaksed 15 eurot (mis on seotud numbriga XXX). Lisaks on kostja ostnud lapsele süüa, hügieenitarbeid, riideid ja muud vajaminevat. Samuti tasub kostja igakuiselt lapsele elatist. Lisaks on vanemad kokku leppinud suhtlemise korras. Kostja selgitab, et igal nädalavahetusel s.o 2 päeva nädalas (ca 10 päeva
kuus) viibib laps isaga. Kostja kannab hageja ülalpidamiskulud ka ajal, mis hageja kostjaga viibib. Vaheaegadel viibib laps võrdselt mõlema vanemaga ning siin tuleb arvestada mõlema vanema võrdset panust lapse ülalpidamisse. Kui kohus leiab, et elatise nõue on põhjendatud, siis palub kostja välja mõista hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatis vastavalt elatisraha kalkulaatorile, kuid mitte rohkem kui 100 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja T. Z. (dtl 7). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on
tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses 2024 aastal tasunud. Esmalt märgib kohus, et ei pea asjakohaseks tõenditeks kostja võimalikke makseid aastast 2022 ja 2023 (dtl 83-90, 93-100, 113-120), kuna hagiavalduse kohaselt on elatist tasutud kuni oktoobrini 2023 ning seega vaidlus nimetatud perioodi osas puudub. 2024 aasta elatise tasumise osas ei ole kostja aga tõendeid esitanud (kohus märgib, et dtl 91, 101, 121 esitatud tõenditest ei nähtu aastat, millal vastavad maksed tehtud on). Hageja seadusliku esindaja konto väljavõttega on tõendatud, et kostja on 2024 aastal tasunud aprilli eest elatist 200 eurot, mai eest 200 eurot ja juuni eest samuti 200 eurot (dtl 176). Nimetatu on aga miinimumelatisest vähem. Kostja on oma vastuses m.h ka märkinud, et tasub hageja huviringi, telefoni ja muid kulusid. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Käesoleval juhul puuduvad aga tõendid vastavate kokkulepete olemasolu kohta. Kokkuleppe puudumisel tuleb ülalpidamiskohustust täita siiski kohtu hinnangul elatise tasumisena. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
5.Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 665 eurot, sh eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 120 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud vältimatud püsikulutused kokku 25 eurot (huviring). Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile märgitud summad mõistlikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas
oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja vanusega on ka teatud kooli ja trenni kulud usutavad. Samuti ei saa täielikult ebavajalikuks pidada transpordikulude olemasolu, kuna aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite. Samas isegi juhul, kui vähendada hageja igakuiseid kulutusi ca 50 euro ulatuses, siis vastavad kulud ikkagi vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.
6.PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja viibib tema juures igal nädalavahetusel s.o 2 päeva nädalas (ca 10 päeva kuus). Hagiavalduse kohaselt viibib aga laps isa juures 1 kord nädalas koos ööbimisega (ca 4 ööpäeva kuus). Kohus on kostjale 02.07.2024 kirjas selgitanud, et elatist saab vähendada üksnes juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus ning nimetatu eeldab, et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta (dtl 48-50). Kohus on andnud kostjale ka tähtaja suhtluskorra kokkuleppe tõendamiseks ning täiendavate selgituste esitamiseks. Kostja on küll esitanud kohtule vanemate kirjavahetuse (dtl 60-74, tõlge 106-107), kuid nimetatu ei kinnita kostja väidet suhtluskorra kokkuleppe olemasolust. See, et vanemad on suhelnud ja jõudnud kokkuleppele lapse viibimises kostja juures teatud ajahetkedel, ei kinnita püsiva suhtluskorra kokkuleppe olemasolu ega ka seda, et hageja viibiks kostja juures keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus. Seega puudub alus elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.
7.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Ühtegi PKS § 102 lg 1 märgitud asjaolu ei ole kostja menetluses välja toonud ega tõendanud. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära ka PKS § 102 alusel.
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 15.ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 15. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 13.05.2024 kokku tasutud 400 eurot ning 14.06.2024 tasutud 200 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et ei käsitle elatise tasumisena kostja poolt tasutud summasid võimalikele huviringidele (dtl 75-76) ega ka telefonile (dtl 77-82, 184-195). Huviringi osas märgib kohus, et tasumised ei ole teinud kostja ning samuti ei ole esitatud tõenditest aru saada, mille eest on tasutud. Telefoni osas on kostja esitanud arved perioodi eest jaanuar 2024 ja veebruar 2024 ja märts 2024, mis ei ole käesoleval juhul vaidluse all. Samuti on arved esitatud äriühingule ning puuduvad tõendid, et nimetatud arved ka tasutud oleksid. Aprill 2024 kuni juuni 2024 esitatud arvete puhul on tegemist samuti äriühingule esitatud arvetega ning puuduvad tõendid, et need kostja poolt tasutud oleksid. Lisaks puuduvad tõendid, et vanematel oleks kokkulepe vastavate kulude tasumise osas ning hagiavalduses märgitud hageja igakuised kulud vastavad miinimumile ka ilma sidekuludeta (hagiavalduses ei ole sidekulusid kulude koosseisus märgitud).
9.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
10.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.