Võlaõigus › Töövõtulepingud

Menetluskulude jaotus

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Txxxx Rxxxxx esitas 21.12.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 680€ saamiseks. 28.12.2015.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 31.12.2015.a. 4.01.2016.a esitas võlgnik nõudele vastuväite. 4.02.2016.a määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Tartu Maakohtule. Hageja esitas kohtule nõuetekohase hagi ja kohus võttis selle 15.03.2016.a menetlusse. Kostja esitas hagile vastuväited ja palus selle jätta rahuldamata. 14.06.2016 toimunud kohtu eelistungil saavutasid ja sõlmisid pooled kompromissi töövõtulepingu lisatööde eest tasumise summa osas. Pooled sõlmisid kompromissi ka menetluskulude jaotuses. Kohus selgitas kompromissi kinnitamise tagajärgi. Pooled soovisid, et kohus kompromissi kinnitaks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled leppisid kompromissina kokku, et pool tasutud riigilõivust tasutakse hagejale kostja poolt. Kohus kinnitas nimetatud osas kompromissi. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist hagejale. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamise eest riigilõivu tasunud 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja täiendavalt 130 eurot hagimenetluses). Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 87.50 eurot hagejale tagastada. Eelpool nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.