lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-2372/23

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-2372/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2099
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 436 lg 1, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 435 lg 1Otsuse tegemineTsMS § 438 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-2372/29Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.10.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-19-8673/14Viru Maakohus Rakvere kohtumaja11.02.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Koolon Web OÜ11793110(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-15-2372

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi SidokToomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.06.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-2372

Tsiviilasi

OÜ ProWeb hagi Billion OÜ vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.06.2015 otsus

Tsiviilasja hind

1000 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ ProWeb apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ ProWeb (registrikood 11793110), lepinguline esindaja jurist Mihkel Leesment Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Billion OÜ (registrikood 12030740), seaduslik esindaja juhatuse liige Vahur Singa

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 29.06.2015 otsus ja saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada 1(7)

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 5Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 1047Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus
VÕS § 1050 lg 1Süü vastutuse alusena

Tsiviilasi nr: 2-15-2372 teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.OÜ ProWeb (hageja) esitas Harju Maakohtule 14.02.2015 hagiavalduse Billion OÜ (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja kahju summas 1000 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja alates veebruarist 2015 kuni hagi esitamiseni korduvalt avaldanud nii hageja kui hageja juhatuse liikme kohta avalikes sotsiaalmeedia võrgustikes ebatõest infot ja kahjustanud sellega hageja mainet. Selle tõttu on mitu klienti hageja teenustest loobunud.
3.Kostja poolt levitatud väidete kohaselt on hageja disain veebilehel www.pizzameister.ee äravahetamiseni sarnane kostja poolt loodud disainile veebipoes www.pizzakuller.ee. See väide ei vasta tõele. Kasutatavad disainikavandid ja kasutatud veebipoodide platvormid on täielikult erinevad. Ekraanitõmmised näitavad, et need veebilehed on erinevate disainilahendustega, kasutatud on täiesti erinevat funktsionaalsust. Hageja e-pood kasutab OpenCart platvormi, pizzakuller.ee kasutab Wordpress platvormi. Nende platvormidega kaasnevad funktsionaalsused on vabavarana kättesaadavad kõikidele kasutajatele. Hageja portaalis kasutatud pildid on võetud internetist tasuta pildipangast. Kõik tekstid on kirjutatud hageja disaineri poolt ja nendes ei leidu sarnasust pizzakuller.ee lehe tekstidega.
4.Kostja poolt levitatud väidete kohaselt müüb hageja kostja veebilehele sarnaneva disainiga e-poodi portaalides OpenCart ja proweb.ee. Ka see ei vasta tõele.
5.Hageja palus mõista kostjalt välja hagejale tekitatud kahju väärtuses 1000 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja hinnangul on hageja rikkunud kostja õigusi intellektuaalsele omandile, kopeerides kostja poolt loodud pizzakuller.ee veebilehelt kujundus- ning sisuelemente. Hageja pole kostja poole disaini litsentsi saamiseks kunagi pöördunud ning on kopeeritud disaini avaldanud nii enda veebilehel proweb.ee, kui ka opencart.com, opencarto.com ja osta.ee veebikeskkondades, pakkudes disaini müügiks kolmandatele isikutele.
7.Sotsiaalvõrgustikes facebook.com ning pixel.ee on kostja avaldanud üksnes asjakohaseid ning tõendatud fakte disaini kopeerimisjuhtumist, millele on kostja lisanud omapoolseid hinnanguid. Hageja on disaini kopeerimist tunnistanud ka ise nii pixel.ee kommentaariumis kui ka kostjaga peetud kirjavahetuses.

2(7)

Tsiviilasi nr: 2-15-2372

8.Kostja on nõudnud hagejalt avalikku vabandamist. Ilma vabanduseta pole kostja nõus arutama suhtlusvõrgustikest teemapüstituste või postituste eemaldamist. Maakohtu otsus
9.Harju Maakohus jättis 29.06.2015 otsusega hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Hagiavalduse täpsustuses on välja toodud, et hagejaks on OÜ ProWeb, st juriidiline isik. Hageja on menetluses avaldanud, et soovib nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamist. Maakohus asus seisukohale, et kuna hagiavalduse täiendusest nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, esineb kohtul alus üksnes hageja mittevaralise kahju nõude käsitlemiseks.
11.Juriidilisel isikul võib olla tema au ja hea nime kahjustamise korral õigus nõuda sellise rikkumise lõpetamist või seeläbi tekitatud varalise kahju hüvitamist. Juriidilisele isikule ei saa tema olemusest tulenevalt kuuluda mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Kuna hageja pole esitanud varalise kahju hüvitamise nõudeid, jättis maakohus hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
12.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 20.07.2015 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning hagi rahuldada.
13.Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-97, millele maakohus viitab, on aegunud. Mittevaraline kahju võib tekkida ka juriidilistel isikutel näiteks nende majandustegevusse sekkumisega. Võlaõigusseadus (VÕS) ei välista juriidilisele isikule ebaõigete andmete avaldamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist.
14.Maakohtu viide VÕS §-le 1046 ja isiklike õiguste rikkumisele pole asjakohane. VÕS eristab kahju õigusvastase tekitamise alustena isikliku õiguse rikkumist ning isiku majandus- ja kutsetegevusse sekkumist. Kui isiklike õiguste rikkumine saab tulla kõne alla vaid füüsiliste isikute puhul, siis majandustegevusse sekkumine eeldab juriidilist isikut, sest juriidilistele isikutele on omane majandustegevus, füüsilistele isikutele aga kutsetegevus.
15.Maakohus ei selgitanud hagejale, et juriidilise isiku mittevaralise kahju hüvitamise nõue võib jääda rahuldamata. Kohus oleks pidanud andma hagejale võimaluse hagiavaldust muuta. Hagiavalduses sisaldus palvepunkt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
16.Maakohus oleks pidanud täpsustama, mis alusel taotles hageja kahju hüvitamist. Küsimus sellest, kas kahju on varaline või mittevaraline, on õiguslik. Seega on tegemist õigusväidetega, millega kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 alusel pole otsust tehes seotud. 3(7)

Tsiviilasi nr: 2-15-2372

Vastustaja seisukoht

17.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
19.Kolleegium iseenesest nõustub maakohtu seisukohaga, et juriidiline isik ei saa nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Selles osas ei annaks apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium möönab, et küsimus isikuõiguste olemasolust juriidilistel isikutel võib olla õigusteoorias vaieldav, kuid Eesti senises kohtupraktikas ei ole selliseid õigusi tunnustatud. Hagejaga võib nõustuda selles, et Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-97 tugineb tsiviilkoodeksi normidele ning VÕS § 1045 lg 1 p-s 4 ja §-s 1046 nimetatud isikuõiguste osas ei ole Riigikohus seni nii selgeid seisukohti väljendanud. Samas ei saa eelnevast järeldada, et tsiviilasjas nr 3-2-1-35-97 Riigikohtu poolt väljendatud seisukohad oleksid iganenud. Selles otsuses esitatud põhjendusi arvestades pole kolleegiumi hinnangul ka alust arvata, et võlaõigusseaduse normide rakendamise osas asuks Riigikohus põhimõtteliselt teistsugusele seisukohale. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega mittevaralise kahju ja moraalse kahju mõistete erinevast mahust.
20.Samas on maakohus ringkonnakohtu hinnangul jätnud olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded. TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt peab kohus eelmenetluses muu hulgas välja selgitama hageja nõuded ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele.
21.Praegusel juhul on maakohus otsuses käsitlenud hageja kahju hüvitamise nõuet kui mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, samas ei ole kohus eelmenetluses välja selgitanud, kas hageja on üldse esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude või nõude varalise kahju hüvitamiseks. Toimikust nähtuvalt on hageja esindaja 09.06.2015 maakohtu istungil selgitanud, et hageja tugineb nii varalise kahju hüvitamise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõudele (tl-d 107 ja 107/pöördel). Kolleegium möönab, et hageja avaldused maakohtu menetluses on olnud ebaselged ning TsMS § 363 lg-s 1 sätestatud nõuetele vastavat hagiavaldust ei ole esitatud, mh on ebaselge, millistele asjaoludele tuginedes ja millist kahju hageja nõuab. Hageja on palunud välja mõista 4(7)

Tsiviilasi nr: 2-15-2372 kahju maine kahjustamise eest (nt tl 1), samas on hageja seostanud nõuet ka ettevõttele tekitatud majandusliku kahjuga (summas 1188 eurot) ning tellimuste katkestamisega klientide poolt (nt tl-d 7 ja 65). Samas ei ole maakohus neid ebaselgusi enne hagiavalduse menetlusse võtmist ega ka eelmenetluse käigus kõrvaldanud.

22.Maakohus on 03.03.2015 määrusega küll kohustanud hagejat hagiavalduses esinevad puudused kõrvaldama ning selgitanud mh, et hageja nõue peab olema üheselt ja arusaadavalt esitatud (tl-d 26-27). Seejärel esitatud hagiavalduse täienduses (tl 29) ei ole aga hageja nõude selgusega seonduvaid puudusi kolleegiumi arvates sisuliselt kõrvaldanud. Selles menetlusdokumendis on hageja formuleerinud oma nõude järgmiselt: "... palun mõista Proweb OÜ kasuks välja 1000 EUR ettevõtte maine ja varalise kahjustamise eest eelnimetatud perioodil." Seejärel on maakohus hagi menetlusse võtnud. Seejuures ei nähtu hagi menetlusse võtmise määrusest (tl 38), et menetlusse oleks võetud (ainult) nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Seega ei ole tsiviilasja materjalidega kooskõlas maakohtu otsuses väljendatud seisukoht, et kohus on menetlusse võtnud ainult mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Ülalviidatud hagiavalduse täienduse päisesse märgitule ei saa kolleegiumi arvates omistada määravat tähtsust, arvestades mh asjaoluga, et täienduse esitamise ajal ei esindanud hagejat professionaalne õigusnõustaja.
23.Seonduvalt apellatsioonkaebuse väidetega lisab kolleegium, et kuivõrd hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2) on hageja kohustuseks esitada oma selgelt väljendatud nõue ning tuua välja asjaolud tegeliku elujuhtumi (st elulise sündmuse) kohta, mille tuvastamisega hageja oma nõude seob. Varalise kahju ja mittevaralise kahju nõude (koos) esitamisel tuleb välja tuua, kui suure osa kahjust (rahaliselt väljendatuna) moodustab väidetav varaline kahju. See on vajalik juba põhjusel, et varalise kahju suurust tuleb hagejal (vaidluse korral) summaliselt tõendada (TsMS § 230 lg 1), samas kui mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (vt nt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei ole täiel määral põhjendatud hageja seisukoht, et kahju hindamine varaliseks või mittevaraliseks on üksnes õiguse kohaldamise küsimus, millega kohus TsMS § 436 lg 7 alusel ei ole otsust tehes seotud.
24.Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Hageja võimalikku varalise kahju hüvitamise nõuet ei ole maakohus sisuliselt lahendanud ning vastavas osas puudub maakohtu otsus, mille seaduslikkust ja põhjendatust saaks

5(7)

Tsiviilasi nr: 2-15-2372 ringkonnakohus apellatsioonkaebuse alusel hinnata. Eeltoodut arvestades tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.

25.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita esmalt eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1), mh selgitada välja hageja nõuded ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid tuleb kohtul vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest menetlusosalistega arutada ning selgitada neile tõendamiskoormist. Juriidilise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega tema majandustegevusse sekkumine võib olla õigusvastane eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 alusel (nende sätete koosmõjus). Juhul kui leiab tuvastamist, et ebaõigeid andmeid on avaldatud tahtlikult, võib olla selline tegu õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. VÕS § 1043 järgi peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse järgi. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt hagejale kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt nt Riigikohtu 20.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-11, p 12). Ebaõigete andmete avaldamise puhul õigusvastasust VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi siiski eeldatakse. Seega peab hageja praegusel juhul eelkõige tõendama andmete avaldamise fakti, kahju tekkimist ja selle suurust ning põhjuslikku seost andmete avaldamise ja kahju tekkimise vahel. Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama vähemalt ühe VÕS § 1047 lg-tes 1-3 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.
26.Hüvitatava varalise kahju ulatus tuleb kohtul kindlaks määrata VÕS §-s 127 sisalduvate üldpõhimõtete järgi (v.a § 127 lg 3), kohaldades vajadusel ka VÕS §-dest 139 ja 140 tulenevaid piiranguid. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu 21.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 12 ja seal viidatud varasem praktika)
27.Lõpuks tuleb maakohtul vormistada TsMS § 436 lg 1 ja § 442 nõuetele vastav otsus. Juhul kui hageja ka asja uuel läbivaatamisel ei suuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitada selget nõuet ja/või tuua välja hagi aluseks olevaid asjaolusid, tuleks maakohtul kolleegiumi arvates kaaluda hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 3401 alusel, sest sisuliselt ebaselget nõuet ei ole võimalik kohtul rahuldada. Asja sisulist lahendamist ebaselge hagi põhjal tuleks kohtul vältida.

6(7)

Tsiviilasi nr: 2-15-2372

28.Kuivõrd maakohtu otsus kuulub eelmärgitud põhjustel tühistamisele ning tsiviilasi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks, ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuse muid väiteid.
29.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval