M Si, OÜ ProWeb, Internetikaubamajad OÜ hagi OÜ Digipost vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning Complexis OÜ hagi mittevaralise kahju hüvitamise, autoritasu ja oma kirjutiste kostja blogis avaldamise lõpetamise nõudes
Hagi hind
13500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hagejad: M S, ik xxxx OÜ ProWeb, rk 11793110 Complexis OÜ, rk 12756453 Internetikaubamajad OÜ, rk 12629772 seaduslik esindaja äriühingutel M S Kostja: OÜ Digipost, rk 10925584, seaduslik esindaja V K kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus OÜ Complexis nõudes Digipost OÜ vastu valeinfo avaldamisega perioodil 2016-2019 tekitatud kahju 2000 eurot hüvitamise nõudes.
2.Lõpetada menetlus OÜ Complexis nõudes Digipost OÜ vastu hageja kirjutiste: --https://www.xxxx/ --https://www.xxxx/ --https://www.xxxx/ edasise avaldamise lõpetamise nõudes.
3.Jätta rahuldamata OÜ Complexis nõue kostja Digipost OÜ vastu autoritasuna 2000 euro nõudes.
4.Jätta rahuldamata hagejate M S, ProWeb OÜ, Internetikaubamajad OÜ hagi Digipost OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes igale hagejale summas 2000 eurot.
Jätta hagejate menetluskulud nende endi kanda ja kostja menetluskulud hagejate kanda. Kostja ei ole menetluskulude rahalist kindlaksmääramist taotlenud. Hagejad ei ole hagis menetluskulude väljamõistmist soovinud. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD
1.07.06.2019, korrigeeritult 10.06.2019 esitatud hagiavalduse (tlk 30) kohaselt kuuluvad domeeniregistri andmetel domeenid xxxx ja xxxx kostjale. Kostja on avaldanud endale kuuluvates blogides xxxx ja xxxx pika aja vältel, alates 2016 oktoober kuni 2019 mai, hagejate kohta valeinfot ja laimava sisuga artikleid.
2.Üks hagejatest (Complexis OÜ) on varasemalt (oktoobris 2018) pöördunud Viru Maakohtu poole ebatõeste faktiväidete ja laimu eemaldamiseks domeenilt xxxx ja kohus on teinud selle kohta jõustunud otsuse nr 2-18-15649, millega kohustati kostjat eemaldama järgmised laimava sisuga ebatõesed artiklid: -Kohustada kostjat Digipost OÜ kustutama veebileheküljel xxxx avaldatud artiklite M S (xxxx) laimas kliendi petturiks, M S laimas petturiks O ja M S laimas petturiks T pealkirjad ja kogu kostja lisatud tekstide osad; -Kohustada kostjat täielikult kustutama veebileheküljel xxxx avaldatud artiklid xxxx valetab 100 korda ja D kopeerinud P OÜ laim hävitas B OÜ.
3.Tulenevalt jõustunud kohtulahendist on hagejatel tekkinud reaalne rahaline nõudeõigus kostja suhtes, kes eelnimetatud perioodil alates 2016 oktoober kuni tänaseni on levitanud seda valeinfot oma blogides, kahjustades olulisel määral hagejate mainet ja majandustegevust.
4.Hagejaid on kokku 4: Complexis OÜ, ProWeb OÜ, Internetikaubamajad OÜ ja M S. Iga hageja nõuab 2000 eurot kahjuhüvitiseks ja lisaks nõuab Complexis OÜ autoritasu summas 2000 eurot välja mõistmist tagasiulatuvalt.
5.Hageja Complexis OÜ selgitab, et varasem kohtuasi ei ole seotud valeinfo avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, vaid autoriõiguse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega (p.28-32). Kohus ei leidnud eelnevas lahendis autoriõiguse rikkumist, kuid eelnevas asjas ei käsitletud valeinfo levitamisega tekitatud kahju hüvitamist ega ka autoritasu väljamõistmist hageja kirjutiste kasutamise eest.
6.Seepärast käesoleva hagiga hageja Complexis OÜ nõuab valeinfo levitamisest põhjustatud kahju hüvitamist ja samuti autoritasu väljamõistmist hagejale kuuluvate artiklite kasutamise eest. Hageja tugineb oma käesolevas nõudes varasemale kohtulahendile nr. 2-18-15649, kus kohus on leidnud,
et kostja poolt avaldatud artiklid on ebatõesed ja teda on ka kohustanud nende eemaldamiseks. Seoses selle lahendiga on hagejal tekkinud õiguslik alus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist, kuna valeinfo levitamisega perioodil 2016 oktoober kuni 2019 mai on kostja kahjustanud hageja mainet olulisel määral. Selline tegevus on õigusvastane hageja suhtes ja hagejal on seaduslik õigus nõuda oma maine kahjustamisega põhjustatud kahju hüvitamist ning samuti ka autoritasu hüvitamist nende artiklite kasutamise eest perioodil 2016-2019, mille autor on hageja.
7.Hagejad on lisanud käesolevale hagile tõenditena kuvatõmmised artiklitest: M S (xxxx) laimas kliendi petturiks, M S laimas petturiks O, M S laimas petturiks T, Ä valetab 100 korda ja D kopeerinud P OÜ laim hävitas B OÜ.
8.Hagejad ei soovi hakata käesolevas hagis uuesti arutama ja tõendama kostja blogis avaldatud valeinfo sisu, kuna selles osas on kehtiv ja jõustunud kohtulahend juba olemas. Hagejad soovivad vaid eelnevale lahendile tuginedes välja mõista tekitatud kahju hüvitamist, mida kostja on tekitanud valeinfo ja laimu levitamisega perioodil 2016-2019 ja mida hagejad ei ole varasemalt nõudnud.
9.Hageja ei ole varasemalt nõudnud artiklite avaldamise lõpetamist vaid autoriõiguse rikkumise lõpetamist. Käesolevas hagis hageja nõuab avaldatud artiklite avaldamise lõpetamist kostja blogis, kuna nende autor, kelleks on Complexis OÜ, ei soovi nende omavolilise ja ilma autoritasu kokkuleppeta avaldamise jätkamist. Vastavalt AutÕS § 14 lg 1, § 14 lg 3, § 14 lg 5 on hagejal selleks seaduslik õigus. Kostja avaldab jätkuvalt ka praegu hageja kirjutisi oma blogis (viited allpool).
10.Hageja Complexis OÜ nõuab järgmiste artiklite sisu avaldamise lõpetamist kostja blogist, kuna eelnimetatud artiklites kostja on avaldanud hageja poolt kirjutatud loomingulisi kirjutisi, millele laienevad autoriõigus ja autorikaitse vastavalt AutÕS § 11 lg 1 ja § 12 lg 1 p 6 ja 8, § 14 lg 3 ja lg 5:
1.https://xxxx/xxxx/ Eelnimetatud artikli pealkirja on kostja ära muutnud, kuid see on sama artikkel, mis enne eelmist kohtulahendit oli pealkirjaga: „M S (xxxx) laimas kliendi petturiks“
2.https://xxxx/xxxx/ Eelnimetatud artikli pealkirja on kostja ära muutnud, kuid see on sama artikkel, mis enne eelmist kohtulahendit oli pealkirjaga: „M S laimas petturiks T“
3.https://xxxx/xxxx/ Eelnimetatud artikli pealkirja on kostja ära muutnud, kuid see on sama artikkel, mis enne eelmist kohtulahendit oli pealkirjaga: „M S laimas petturiks O“
11.Hagejal Complexis OÜ puudub kostjaga autoritasu leping. Kostja on avaldanud omavoliliselt hageja artikleid (p.1-3), ilma selleks luba küsimata ja ilma autoritasus kokku leppimata. Hagejale kuulub portaal xxxx ja kõik seal kunagi avaldatud materjal on autoriõigusega kaitstud. Kostja on võtnud sealt kirjutatud artiklid ja avaldanud need oma blogis, ilma selleks luba küsimata. Käesoleva hagiga nõuab hageja autoritasu väljamõistmist eelnimetatud artiklite kasutamise eest perioodil 2016-2019 tagasiulatuvalt ja samuti nõuab hageja nende artiklite kasutamise edasist lõpetamist. Hageja tugineb oma nõudes AutÕS § 14 lg 1, § 14 lg 3, § 14 lg 5, millega kirjutise autoril on õigus saada autoritasu tema artiklite kasutamise eest. Autoritasus kokkuleppe mittesaavutamise või selle eiramise korral on keelatud ka artiklit kasutada ja avaldada. Hageja kinnitab, et kostjaga autoritasu kokkulepet ei ole ja seega hagis nõutud 2000 eurot on hageja poolt määratud tasu oma kirjutiste kasutamise eest perioodil 2016-2019. Kostja on eelnevalt ka ise tunnistanud hageja artiklite kasutamist eelnimetatud perioodil.
12.Hageja Internetikaubamajad OÜ nõue:
Kostja artiklis „M S (xxxx) laimas kliendi petturiks“ laimas kostja ettevõtet Internetikaubamajad OÜ, kellele kuulub kaubamärk xxx. Selles artiklis kostja poolt levitatud info ebatõesus on eelnevas kohtulahendis nr. 2-18-15649 juba leidnud kinnitamist.
13.Hageja M Si nõue: Kostja artiklites „M S laimas petturiks O“ ja „M S laimas petturiks T“ on kostja levitanud valeinfot eelnimetatud perioodil alates aastast 2016 hageja M S suhtes, kahjustades selle tegevusega M Si mainet.
14.Hageja Complexis OÜ, kellele kuulub portaal xxxx ja mille kohta kostja oli kogu eelnimetatud perioodi vältel alates aastast 2016 avaldanud valeinfot oma artiklis pealkirjaga: „Ä valetab 100 korda“.
15.Hageja ProWeb OÜ, kelle kohta kostja on eelnimetatud perioodi jooksul avaldanud mainet kahjustava valeinfoga artikli: „P OÜ laim hävitas B OÜ“.
16.Hagejad nõuavad kostjalt eelnimetatud valeinfo avaldamisega perioodil 2016-2019 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 8000 eurot (iga hageja kohta 2000 eurot) või kohtu poolt mõistlikuks peetavas summas. Kahjunõude suurusel on hageja arvestanud ühe avaldatud aasta kohta 1000 eurot, mis on igati mõistlik, arvestades selle perioodi pikkust, mil valeinfot levitati.
17.Hageja Complexis OÜ nõuab lisaks eelnevale ka autoritasu väljamõistmist summas 2000 eurot tagasiulatuvalt, autoriõigustega kaitstud hageja kirjutiste kasutamise eest perioodil 2016-2019 ja lisaks nõuab hageja oma kirjutiste edasise avaldamise lõpetamist kostja blogis xxxx.
18.Edasi märgivad hagejad, et kohus on leidnud, et iga kolme hageja puhul tuleb eraldi välja tuua, milline oli iga hageja maine enne kahjustamist ja milline on see pärast väidetavat pikaajalist kahjustamist. Hageja leiab, et kui keegi avaldab sinu kohta laimu ja valeinfot, siis see lihtsalt mõjutab lugejaid hageja suhtes eksitavalt ning ebasoosivalt. See tekitabki mainelise kahju. Kui avalikust artiklist või Google otsingutulemustest loetakse valeinfot hageja kohta, mis ei vasta tõele, siis artiklit lugedes kujuneb lugejal ekslik arvamus hageja suhtes ja see paratamatult mõjutab hageja mainet ning seeläbi ka majandustegevust. Inimesed ei taha ju koostööd teha isikuga keda laimatakse. Käesolevas hagis on välja toodud need artiklid p.1-4, mille levitamisega kostja on hageja mainet kahjustanud perioodil 2016-2019. Kohus on eelneva lahendiga kohustanud kostjat eelnimetatud artiklite sisu eemaldama. Seega on hagejatel õiguslik alus nõuda selle valeinfo levitamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja rõhutab, et käesoleva hagiga ei vaielda mitte autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise üle, vaid valeinfo levitamisega tekitatud kahju hüvitamise üle.
KOSTJA VASTUS
19.Kostja oma 26.09.2019 kirjalikus vastuses (tlk 55) hagi ei tunnista. Kohus märgib, et on kostja vastuse sisu kajastanud kostja kasutatud sõnastuses. Kostja väitel on, pärast tutvumist parandatud hagi tekstiga, selge, et tegemist on identse hagiga, mille kohta on jõustunud kohtuotsus 2-18-15649. Sellega on tegemist asjaoluga, mis on aluseks hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 alusel. Kuigi seekord on hagejaid rohkem, siis nende hulgas on sama firma Complexis OÜ ja tema esindaja M S, kes oli kirjutanud xxxx lehel olevad tekstid.
20.Lisaks eelnevale on hagi menetlemist välistav asjaolu: „hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik.” Eelnevalt viidatud kohtulahend kirjutas, et kostja ei ole tookordse hageja autoriõigusi rikkunud ja leidis, et „Seega kopeerides hageja poolt veebileheküljel xxxx kopeerimist võimaldunud postitusi, ei ole kostja hageja autoriõigusega kaitstud õigusi rikkunud.”
21.Varasema hagi esitas Complexis OÜ (üks praegustest hagejatest) ja nõudis autoriõiguse rikkumise eest 7000 eurot ning rikkumise lõpetamist. Seekord on nõue jaotatud 3 firma vahel, igaühele väiksem summa- 2000 eurot. Viidatud kohtuotsusega jättis kohus rahalise nõude arutamata, sest mingit kahju ei olnud tekkinud.
22.Otsuse punkt 32 ütleb, et „hageja väidab, et varem avaldatud postituste kostja poolt endiselt oma hallatavatel veebilehekülgedel hoidmisega tekitab kostja hagejale kahju. Kohus ei nõustu hageja sellise väitega. /.../ Hageja väiteid uskudes, tekib talle kahju tema poolt avaldatud postituste kustutamata jätmisega. Kohus leiab, et kuna kostja on kopeerinud hageja postitused hageja enda poolt avaldatud kujul, nende tekstide ja sisu muutmata, siis hagejal ei saanud tekkida kahju. Sellepärast kohus jätab rahuldamata hagi hagiavalduse resolutsiooni punkti 1 osas (I kd, t.lk. 87) kohtu äranägemisel mittevaralise kahjuhüvitise määramiseks rahuldamata.” Järelikult ei saa sama nõuet uue hagiga järjekordselt menetleda.
23.M S oli nende tekstide autor ning juriidilised isikud ei olnud võimelised neid looma. Kohtule ei esitatud tõendeid, et eraisikust autor oli sõlminud lepingu juriidiliste isikutega Complexis OÜ, ProWeb OÜ ja Internetikaubamajad OÜ ning nemad said varalist kahju. Juriidilisel isikul saab olla õigus ainult varalise kahju hüvitamiseks või mittevaralise õiguse rikkumise lõpetamise nõudeks. M Si eelmine vaidlus B OÜ kujunduse varastamise ja müügiks pakkumisega tõi Tallinna Ringkonnakohtu lahendi 2-15-2372, mille punkt 11 ütleb, et juriidilisel isikul võib olla tema au ja hea nime kahjustamise korral õigus nõuda sellise rikkumise lõpetamist või seeläbi tekitatud varalise kahju hüvitamist. Juriidilisele isikule ei saa tema olemusest tulenevalt kuuluda mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Kuna ProWeb OÜ pole esitanud varalise kahju hüvitamise nõudeid, jättis maakohus hagi rahuldamata.
24.Kui Viru Maakohus jättis lahendiga 2-18-15649 mittevaralise kahju nõude rahuldamata ja leidis, et kostja ei olnud rikkunud autoriõigust, siis ei saanud tekkida ka uutele hagejatele sellist nõuet, mida kohus peaks lahendama.
25.Lisaks ei ole mingisugust varalise kahju tekkimist, sest selle kohta ei ole hagis tõendeid esitatud. Ka eelmises hagis küsis kohtunik, kas kahju on rahaliselt mõõdetav. Vastuseks oli natuke keerutamist ja siis tunnistus, et rahalist kahju tekkinud ei ole. Tavaline kelmus, et äkki saab kohtust riigilõivu eest kordi suurema rahasumma.
26.Isegi teoreetilisel võimalusel, et hageja(te) maine on kahjustada saanud, siis selle on põhjustanud M S tekstidega xxxx leheküljel ehk üks hagejatest. Kostja tsiteeris täpselt M Si tekste, mis olid tasuta kättesaadavad xxxx lehel, näidates ära nii avaldamise asukoha kui aja. Toimus korrektne tsiteerimine koos viitamisega põhjendatud ulatuses. Eelmise kohtuotsuse punkt 31 ütleb, et „Hageja väited, et avaldatud postitused ei olnud mõeldud avalikkusele, on paljasõnalised, sest ei ole tõendatud, et testirežiimis juurdepääsu saamine veebilehele oli piiratud paroolide muu identifitseerimist võimaldavate vahendite abil sisselogimise kehtestamisega. Seega olid veebileheküljel xxxx avaldatud andmed mõeldud ka avalikkusele nähtavaks tegemiseks. Kohtu järelduse õigust kinnitab ka asjaolu, et ka käesoleva lahendi tegemise ajal samal veebileheküljel avaldatud informatsiooni kohaselt xxxx reklaamitakse kui avalik info valetajate, petturite ja eriliste jobude kohta. Seega kopeerides hageja poolt veebileheküljel xxxx kopeerimist võimaldanud postitusi, ei ole kostja hageja autoriõigusega kaitstud õigusi rikkunud.”
27.Avaliku ja tasuta info tsiteerimisega ei saanud kostja tekitada hageja(te)le ei varalist ega mittevaralist kahju. Samuti ei ole alust tsiteerimise lõpetamiseks, sest see on avaldatud fakti tõestuseks. Pealegi see fakt on kohtuotsuses kirjas(lühendatult).
28.Kostja märgib, et kohtuotsuses nõutud tegevused said kostja poolt tehtud samal päeval kui tuli teade kohtuotsuse jõustumisest. See tähendab, et kostja kustutas artikli pealkirjaga „Ä valetab 100 korda” ja „D kopeerinud P OÜ laim hävitas B OÜ” ning muutis ära 3 teise artikli pealkirjad vastavalt kohtuotsuse resolutsioonile. Kustutatud lehekülje juures olnud alamlehed said eraldi artikliteks, sest nendest tuli kustutada ainult pealkiri ja kostja lisatud tekst, aga mitte tsiteeritud tekst.
29.Kohus oli jätnud rahuldamata hageja nõude artikli „Internetikaubamajad OÜ (M S) avas laimuks xxxx” (kohtuotsus p 38.) kustutamise kohta: Hageja arvates artikliga luuakse aga külastajatele väär ettekujutus, nagu hageja väidetavalt laimaks oma portaalis xxxx teisi isikuid. Portaal xxxx on loodud ainult tõese info avaldamise eesmärgil. Portaal xxxx ei ole kunagi levitanud laimu ega valeinfot teiste isikute kohta, vaid seal esitatud info on kontrollitud ja vastab tegelikkusele. „Maakohus ei nõustu hageja sellise väidetega, sest mitte kõik xxxx leheküljel avaldatud info vastab? tõele.“ /Lause on kostja vastuses sellises sõnastuses/. Nimelt xxxx leheküljel avaldatud informatsioon ei vasta tõele käesoleva otsuse punktis 36 toodud osas. Lisaks ka käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal on xxxx avaldatud mitu artiklid V Kga seoses, kes väidetavalt muu hulgas rikub hageja autoriõiguseid, kuid käesoleva otsuse punktidest 28-32 tulenevalt ei ole kostja hageja autoriõigusi rikkunud. Xxxx leheküljel vaid tõese andmete avaldamise tõendamata jätmise tõttu ka selle nõude osas kohus jätab hagi rahuldamata.
30.Lisaks identsele hagile on hageja kohtu eksitamiseks lisanud lisad 2-6, mis olid eelmisest hagist(failid juulist 2018).
31.Kostja juhib tähelepanu, et kohtule esitati artiklite esimesed leheküljed, mitte terviktekstid ehk kohtu kuritarvitamine on süstemaatiline. Samuti esitas hageja kohtule valeväiteid juba eelmises hagis, mis kohus ka avastas ja välja tõi.
32.Hageja soovis käesoleva hagiga 3 artikli kustutamist. Nende kohta tegi kohus juba otsused: Kohtuotsuse täitmiseks said need teistsugused pealkirjad ja on praegu: "Tekst kliendi kohta", "Tekst riigiameti kohta" ja "Tekst riigifirma kohta." Hageja märgib õigesti, et need tekstid olid eelnevalt avaldatud, aga nende kohta on tehtud kohtulahend, mis ei nõudnud nende tsiteeritud tekstide ehk fakti kustutamist.
33.Varasem hageja Complexis OÜ jättis kasutamata edasikaebamise võimaluse, et seaduslikult tsiteeritud tekstid tema soovi kohaselt oleksid „kustunud“ /kostja sõnakasutus/. Need tekstid avalikustas kostja alles 2018. aastal, kui hageja esindaja oli väitnud, et xxxx lehel pole üldse sisu ega tekste olnud. See oli vajalik fakti tõestamiseks, et M S on teisi isikuid laimanud. Need tekstid avaldati mitte hageja tavapärase majandustegevuse leheküljel, vaid Internetikaubamajad OÜ(registrikoodi järgi kuni suvi 2018) registreeris eraldi domeeni xxxx nende valede ja halvustavate hinnangute avaldamiseks. Internetis on domeeni nimi juba hinnangut andev, sest sõnal petturid on halvustav tähendus. Üheski tekstis ei olnud avaldatud teise poole seisukohti. Isegi käesoleval ajal on xxxx lehel avaldatud tekstid anonüümsed ja suunatud ainult kostja maine kahjustamisele.
34.Kokkuvõttes ei tunnista kostja hagi, sest asjas on jõustunud kohtuotsus, mis on kostja poolt täidetud. Need 3 viimast teksti jäävad tsiteerituna alles, sest nii otsustas eelnev kohtunik. Kui hageja Complexis OÜ ja tema esindaja M S oli rahulolematu eelneva kohtuotsusega, siis oleks ta pidanud selle vaidlustama kõrgemas astmes, mitte alustama järjekordset kohtuasja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
35.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi ei ole põhjendatud hagejate M S, ProWeb OÜ ja Internetikaubamajad OÜ nõuetes mittevaralise kahjuna igale hagejale 2000 euro hüvitamiseks ning OÜ Complexis nõudes autoritasu 2000 eurot saamiseks ning menetlus kuulub lõpetamisele OÜ Complexis nõuetes mittevaralise kahju 2000 hüvitamiseks ja hagejate kirjutiste avaldamise lõpetamise nõudes.
36.Kohus on hagejate esialgse hagi osa teinud puudused ja kohustanud hagejat esitama hagi uue tervikteksti. Kuna hageja on hagi tervikteksti 10.06.2019 esitanud, siis ei käsitle kohus enam neid väited, asjaolusid ja nõudeid, mis sisalduvad esmases hagis.
37.Hagi kohaselt on hagejatel rahaline nõudeõigus kostja suhtes, kes perioodil alates 2016 oktoober kuni tänaseni on levitanud valeinfot oma blogides, kahjustades olulisel määral hagejate mainet ja majandustegevust.
38.Kohus leiab, et ebaõige on hageja Complexis OÜ väide, et tsiviilasjas 2-18-15649 /edaspidi „eelmine kohtuasi“, „kohtulahend“/ esitatud nõuded ei olnud seotud valeinfo avaldamisest tekkinud mittevaralise kahju nõudega ja tuginesid üksnes autoriõiguse rikkumisele.
39.Eelmise lahendi p.2 /tlk 7 jj/ kohaselt on Complexis OÜ hagi asjaoludena ehk hagi alusena välja toodud „ebaõiged faktiväited ja väärtushinnangud“, „mittevaraline mainekahju nii tema isiku kui temaga seotud ettevõtete maine langus ning usaldusväärsuse kahjustamine“ ning lahendi p. 3 kohaselt on hagi asjaoluks „kostja poolne autoriõiguste rikkumine“.
40.Eraldi iga artikli osas on hageja kohtulahendi p 4-10 kohaselt väitnud läbivalt samuti nii valeinfo ja ebaõigete andmete avaldamist kui ka autoriõiguste rikkumist.
41.Lahendi p.11 kohaselt on hageja soovinud VÕS § 1045 lg 1 p 4 kaitstavate õigushüvede rikkumisest põhjustatud mittevaralist kahju, leides, et see tekib ühtviisi nii füüsilisel kui juriidilisel isikul. Lahendi p. 12 kohaselt tugineb hageja selgelt autoriõiguste rikkumisele ning lahendi p. 13 kohaselt on mittevaralise kahju nõue esitatud seetõttu, et ebaõigete andmete avaldamine ei korva juba tekitatud kahju. Ehk et hageja on tegelikult tekitatud kahju nõudmise asemel soovinud mittevaralise kahju hüvitamist.
42.Hagi aluste koondiks on lahendi 2-18-15649 p.14 kohaselt: „1) mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja autoriõiguste rikkumisega ja pikaajalise laimu ning ebaõigete faktiväidete/väärtushinnangute avaldamisega hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitis.
43.Kohus leiab, et käesoleva hagi kontekstis tuleb hagejate poolt kasutatud väljend „valeinfo“ lugeda sünonüümiks väljendile ebaõiged faktiväited/ väärtushinnangud ja seega on eelmise hagi aluseks olnud nii valeinfo kui ka autoriõiguse rikkumine.
44.Kohus on hageja Complexis OÜ seda nõuet käsitledes eelmise lahendi p. 32 leidnud, et hagejal ei ole kahju tekkinud ja on sellekohase otsustuse lahendi resolutsiooni p 4 sõnastanud: „Jätta hagi kohtu äranägemisel kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju määramiseks rahuldamata.“ Seega tuleb eeldada, et kohus on selles otsuse punktis seisukoha võtnud tolle hagi kogu mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Sõltumata sellest, et hageja ise on seal eristanud kahju tekkimise alusena nii autoriõiguse rikkumist kui ka pikaajalist laimu levitamist ja ebaõigete faktiväidete/väärtushinnangute avaldamist ehk valeinfot.
45.Kui hageja leidis, et kohus ei andnud seisukohta laimu/väärtushinnangute = valeinfo levitamisega seonduva mittevaralise kahju osas, siis tulnuks lahend edasi kaevata.
46.Hageja nõustus kohtuotsuse sellise resolutsiooniga, milles tema mittevaralise kahju hüvitamise nõue jäeti rahuldamata. Lahendi resolutsioon ei erista, et (lahendamata ja) rahuldamata on jäetud üksnes autoriõiguse rikkumisega seonduv mittevaralise kahju nõue.
47.Kuna eelviidatud lahend on tehtud hageja Complexis OÜ ja Digipost OÜ vahelises vaidluses, siis käesolevas asjas sama nõuet- mittevaralise kahju hüvitamiseks- sama hageja sama kostja vastu esitada ei saa.
48.Kohtu hinnangul ei ole alust nõuet erinevaks lugeda ka sel alusel, millist ajaperioodi hageja on kahes erinevas hagis käsitlenud. Hageja Complexis OÜ on ajaperioodina käesolevas hagis määratlenud oktoober 2016 kuni mai 2019. Sellesse ajaperioodi jäävate artiklite osas, mida hageja on käesolevas hagis (hagi 1. lk, tlk 31 viimane lõik) esile toonud ja mida ta on tõenditena esitanud, ehk: --M S (xxxx) laimas kliendi petturiks --M S laimas petturiks O --M S laimas petturiks Ta --Ä valetab 100 korda --D kopeerinud P OÜ laim hävitas B OÜ, on kohus eelmises lahendis selge seisukoha võtnud vastavalt punktides 37, 40, 41, 35 ja 39.
49.Kuna hageja ütleb selgelt hagi teise lk alguses (tlk 32), et „ei soovi hakata käesolevas hagis uuesti arutama ja tõendama kostja blogis avaldatud valeinfo sisu, kuna selles osas on kehtiv ja jõustunud kohtulahend juba olemas“, siis lähtub kohus sellest, et hageja Complexis OÜ pole eluliste sündmuste- valeinfot sisaldavad artiklid- kohta esitanud uusi asjaolusid. Mis omakorda tähendab, et nimetatud hageja on käesolevas hagis soovinud samade asjaolude alusel esitada uuesti kahju nõude samade poolte vahel.
50.Hageja viide, et ta soovib kahju perioodil 2016-2019 avaldatud artiklitest tuleneva mainekahju eest, ehk „kahju mida ta seni pole esitanud“, jääb paljasõnaliseks ja tõendamatuks, kuna hagis puudub selge asjaolude esitus tekkinud kahju olemuse ja sisu kohta.
51.Hageja märgib hagi 4 lk (tlk 33 viimane lõik), et laimu ja valeinfo avaldamine lihtsalt mõjutab lugejaid hageja suhtes eksitavalt ja ebasoodsalt. Kohus leiab, et võimalikul artiklite lugejal tekkinud võimalik mõju, tundmus, arusaam, mis ei realiseeru hagejatele esitatud verbaalse hinnanguna tema maine langemise kohta, ei anna alust lugeda mainekahju tekkimist tõendatuks. Vaatamata kohtu ettepanekule nn puuduste määruses, ei ole hagejad ka korrigeeritud hagis eristanud, milles seisneb mainekahju iga hageja osas eraldi.
52.On eraldi õigusteoreetiline küsimus mittevaralise kahju tekkimise võimalikkusest juriidiliste isikute puhul. Kohtu hinnangul peaks see tõusetuma üksnes äärmiselt spetsiifilistel juhtudel, eelkõige üksnes ebaõigete andmete avaldamise ja maine kahjustamise korral.
53.Põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt saab igaüks nõuda endale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse kommentaarides on märgitud, et põhiõiguste tasandil otsese kolmikmõju kehtestamist ei saa õigustatuks pidada, mistõttu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei saa tugineda otse põhiseadusele (PS § 25). Riigikohus on asjas 3-2-1-99-97 rõhutanud põhimõtet, et põhiõiguste tsiviilõiguslikud kaitsevahendid tulenevad tsiviilõigusest. Selline eeldus tuleneb võlaõigusseaduse mõttest ja eesmärgist piiritleda õigusselguse ja käibekindluse huvides need juhtumid, millal saab nõuda mittevaralise kahju tekitamise eest rahalist hüvitist.
54.Eesti õiguskorras ebakohase väärtushinnanguga juriidilise isiku mainet kahjustada ei saa ning sellisel viisil põhjustatud mittevaralise ja/või varalise kahju rahalist hüvitamist juriidilisele isikule praktikas ei võimaldata. Põhjuseks on see, et juriidilisele isikule ei ole omane moraal, juriidiline isik ei saa tunda füüsilist ja hingelist valu – juriidilisele isikule lihtsalt ei kuulu sellised isikuõigused, mille kahjustamine nõuaks mittevaralise kahjunõude hüvitamise esitamist. Tallinna Ringkonnakohus on asjas 2-05-24349 leidnud, et õigusteoreetiliselt on moraalne (praeguse õigusterminoloogia järgi mittevaraline kahju) kahju isiku individuaalsust, terviklikkust ja puutumatust sätestavate absoluutse iseloomuga õiguste (isikuõiguste) rikkumisega tekitatud olulised tagajärjed, mis avaldavad negatiivset mõju isiku suhtumisele iseendasse, teda ümbritsevasse ja teiste isikute suhtumisele temasse. Mittevaralise kahju põhitunnuseks on objektiivsete kriteeriumite puudumine, mille alusel oleks võimalik sellist kahju otseselt rahaliselt hinnata. Mittevaraline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 5 kohaselt eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Tegemist on mitteammendava loeteluga, mis hõlmab kahju, mida ei saa küll otseselt varaliselt hinnata, kuid mille eest saab välja mõista rahalise hüvitise. Juriidilisele isikule mittevaralise kahju rahalist hüvitamist Eesti kohtupraktikas ning erialalises kirjanduses ette ei nähta. Juriidilise isiku jaoks, kes mittevaralise kahju hüvitamist nõuda ei saa, jääb reputatsiooni kaitsmisel praktikas seega alles vaid andmete ümberlükkamise nõue. Sellist nõuet käesolevas asjas esitatud ei ole.
55.Mittevaralise kahju hüvitamise põhimõttelise erandlikkuse ja piiratuse tõttu loetakse üldjuhul mittevaraline kahju kaetuks varalise kahju hüvitisega. Omakorda selleks, et lugeda varaline kahju tekkinuks, tuleks võlaõigusliku kahju hüvitamise reeglistiku kohaselt rakendada diferentsihüpoteesi (teha kindlaks reaalne kahju kui tegeliku ja hüpoteetilise varalise olukorra vahe).
56.Antud menetluses ei ole sooritusnõudena esitatud rahaline nõue- autoritasu näol- võrdsustatav sellise varalise kahjuga, millega õigusteoreetiliselt võiks lugeda kaetuks mittevaralise kahju. Ja isegi kui seda võrdsustada, siis on sellise kahju tekkimine tõendamata.
57.Hageja pole hagis esile toonud, milline oli tema maine enne perioodil 2016-2019 avaldatud hagis käsitletud artikleid ja milline see on praegu. Kui ka leida, et lisaks eelmises ja käesolevas hagis nõutud mittevaralisele kahjule soovivad hagejad nüüd ka tegeliku majandusliku kahju hüvitamist, siis majandustegevuse kahjustamise osas ei ole samuti ükski hageja esile toonud, millised olid majandustegevuse näitajad enne, millised on nad nüüd ja ei ole esitanud seost, et majandustegevuse muutumine oleks põhjuslikus seoses, justnimelt ja ainult, hagis nimetatud artiklitega. Kui hageja ütleb, et inimesed ei taha koostööd teha, siis saanukski seda tõendada, et mingid rahalises vääringus hinnatavad lepingulised läbirääkimised on artiklite tõttu katkenud või et mingi senine, rahaliselt mõõdetav, koostöö on selle tõttu lõppenud.
58.Kostja selgituse kohaselt oli kahju tõendamise vajadust käsitletud ka eelmise kohtuasja menetlemise raames. Kohtu hinnangul saanuks ja pidanuks seega eeltoodust tulenevalt käesoleva menetluse hagejad (üks hagejatest on sama ja teisi hagejaid esindab sama füüsiline isik) selles osas rohkem pingutama.
59.Mainekahju ja majandustegevuse kahju ei ole tõendatud ühegi hageja osas. Ehk et hageja ei ole vähimalgi määral selgitanud ega tõendanud, milles seisnes iga hageja mainekahju ja iga hageja majandustegevuse kahjustamine.
60.VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 annavad kohtule diskretsiooniõiguse kahjuhüvitise suuruse määramisel juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa nt
tõenduslike raskuste tõttu kindlaks teha (vt nt Riigikohtu 16. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-168344, p 12 kuues lõik ja seal viidatud varasem praktika). Käesoleval juhul võiks olla tegemist sellise olukorraga, kuid selleks, et kohus saaks mingitki kaalutlust ehk diskretsiooni rakendada, peab nõudja ikkagi esitama sellised tõendid, mille põhjal kohus saanuks määrata nt hüpoteetilise litsentsitasu suuruse. Et sellest omakorda tuletada selle võimaliku autoritasu, millest hageja väidetavalt ilma jäi.
61.Hageja Complexis OÜ soovib hagi asjaolude kohaselt tagasiulatuvalt autoritasu 2000 eurot kostja poolt perioodil 2016-2109 avaldatud artiklite: --https://xxxx/xxx/ --https://xxxx/xxxx/ --https://xxxx/xxxx/, avaldamise eest.
62.Hageja leiab, et autoritasus kokkuleppe mittesaavutamisel või selle eiramise korral on keelatud ka artiklit avaldada ja kasutada. Hagejal ei ole kostjaga autoritasu kokkulepet, mistõttu hageja soovib autoritasuna välja mõista 2000 eurot.
63.Hageja viidatud AutÕS § 14 lg 1, 3 ja 5 kohaselt on autoril õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud käesoleva seadusega ettenähtud juhud. Kuni ei ole saavutatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud kokkulepet, on teose kasutamine keelatud. Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatu eiramine loetakse teose kasutamiseks ilma autori või tema õiguste omaja loata. Kohus möönab, et eelviidatud sätete alusel on tõepoolest autoril õigus saada autoritasu tema loomingu kasutamise eest ja käesolevas asjas ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et artiklite autoriks on OÜ Complexis ja et kostja on artikleid avaldanud ilma autorita loata ja tasu maksmata.
64.Mõneti on ebaselge, millised artikleid on hageja silmas pidanud. Hagi 2. lehekülje (tlk 32) viiendas lõigus nimetab hageja, et „kostja on avaldanud omavoliliselt hageja artikleid (p 1-3)“. Numereeritud artiklid 1-3 on eelnimetatud punktis ... kolm artiklit. Ehk et iseenesest tuleb eeldada, et hageja soovib autoritasu saada üksnes nende kolme artikli avaldamise eest.
65.Edasi on hageja loetlenud ka kõiki teisi varasemas kohtulahendis juba käsitletud artikleid, mis siinkohal kohtu poolt lühendatult pealkirjaliste märksõnade järgi on nn W, O, Ä ja P. Hagi esemena alapealkirjastatud hagi lõigus on hageja seostanud autoritasu nõude „hageja kirjutistega“.
66.Kohus leiab, et printsiibis ei ole käesoleva asja lahendamiseks määrav, kas autoritasu nõutakse 3 või 7 artikli avaldamise eest, sest sõltumata artiklite arvust, ei ole hageja vähimalgi määral selgitanud autoritasu suuruse kujunemist.
67.Hageja väitel on artiklite avaldamisega tema autoriõigusi rikutud perioodil 2016 oktoober kuni 2019 mai. Kohus leiab, et nimetatud perioodist on valdav osa hõlmatud eelmises lahendis käsitletuga ja kuna selles jõustunud lahendis on leitud, et Complexis OÜ autoriõigusi ei ole rikutud, siis ei saa selle perioodi osas rahuldada ka autoritasu nõuet. Hüpoteetiliselt võiks autoritasu nõude esitada selle perioodi kohta, mis järgnes eelmise lahendi tegemise kuupäevale ehk alates 03.aprillist 2019, kuna aga käesolev hagi on esitatud juba 10.06. 2019, siis autoritasu arvestus on seeläbi tehtud eeldatavalt (3-)7. artikli osas 2 kuu ja 10 päeva kohta. Nimetatud perioodi eest autoritasu nõue summas 2000 eurot on ilmselgelt ülepaisutatud ja ka tõendamata.
68.VÕS § 127 lg 6 teise lause kohaselt võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muuhulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Riigikohtu praktikas (3-2-1-71-12 p 13) on leitud, et intellektuaalse omandi rikkumise juhtudel on kahju suuruse kindlakstegemine keeruline. Kohus leiab, nõustudes eelmises lahendis autoriõiguse rikkumise osas väljendatud kohtu seisukohaga, et hageja autoriõigusi ei ole rikutud ka tasu nõude aluseks võetaval hüpoteetilisel perioodil 03.aprillist 2019 kuni 10.juunini 2019 ja jätab seetõttu autoritasu nõude rahuldamata täies ulatuses. Hageja Complexis OÜ ei ole esitanud ühtegi asjakohast tõendit.
69.Hageja Complexis OÜ on esitanud nõude (hagi 3 lk, tlk 32) kolme „artikli eemaldamiseks kostja blogist autoriõiguse rikkumise tõttu“. Kohus leiab et nende nõuete osas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.
70.Artikkel M S xxxx aimas kliendi petturiks osas on hageja eelmises asjas taotlenud artikli eemaldamist. Kohus on selle nõude rahuldanud selliselt, et on kohustanud kustutama artikli pealkirja ja sellele kostja poolt lisatud teksti (otsuse põhjendava osa p 37, resolutsiooni p.2). Artikli M S laimas petturiks T, osas on hageja eelmises asjas taotlenud artikli eemaldamist. Kohus on selle nõude rahuldanud selliselt, et on kohustanud kustutama artikli pealkirja ja sellele kostja poolt lisatud teksti (otsuse põhjendava osa p 41, resolutsiooni p.2). Artikli M S laimas petturiks O osas on hageja eelmises asjas taotlenud artikli eemaldamist. Kohus on selle nõude rahuldanud selliselt, et on kohustanud kustutama artikli pealkirja ja sellele kostja poolt lisatud teksti (otsuse põhjendava osa p 38, resolutsiooni p.2).
71.Asjaolu, et kohus ei rahuldanud hageja nõudeid nimetatud artiklite osas hageja poolt soovitud viisil- ehk kogu artikli eemaldamisena- andnuks aluse lahendit edasi kaevata, mitte sama nõudegaartikli eemaldamiseks- uuesti kohtusse pöörduda.
72.Hageja väide, et ta ei ole varem nõudnud nende artiklite avaldamise lõpetamist, ei ole asjakohane, sest esitades eelmises hagis nõude nende artiklite eemaldamiseks, ongi tegemist sisult sama tagajärjelise toiminguga, mis saabub ka artikli avaldamise lõpetamisele. Seega nende viidatud kolme artikli avaldamise lõpetamiseks esitatud nõude osas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, sest nõue on juba lahendatud jõustunud kohtuotsusega. Kohus on eelmises lahendis hageja esitatud asjaolude kohta- valeinfo ja autoriõiguse rikkumine- andnud hinnangu hageja soovi osas artiklite eemaldamiseks ehk nende avaldamise lõpetamiseks ja jõustunud kohtuotsus on andnud kostjale korralduse nende artiklite osas muuta pealkirja ja eemaldada kostja enda tekst. Kostja kinnitusel on kostja selliselt otsuse ka täitnud.
73.Hageja OÜ Complexis poolt artiklite--https://xxxx/xxxx/ --https://xxxx/xxxx/ --https://xxxx/xxxx/ - avaldamise lõpetamise nõude (10.06.2019 hagi 3 lk, tlk 32) osas on kohus samadel alustel sama nõude juba lahendanud, mistõttu selles osas tuleb nõude menetlemine lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.
74.Kohus on eelmise lahendi punktis 38 portaalis Xxxx avaldatud artikleid käsitledes leidnud, et hagi tuleb jätta selles osas rahuldamata. Asjaolu, et kohtu vastav sõnaselge otsustus puudub lahendi resolutsioonis (see võiks olla kaudselt tuletatav resolutsiooni punktist 1- millega kohus rahuldas hagi osaliselt- koosmõjus resolutsiooni punktidega 2 ja 3, milles on nimetatud hagi rahuldamise osa ja rahuldamise ulatus) andnuks aluse
esitada TsMS § 448 sätestatud taotlust täiendava otsuse tegemiseks, kuid ei anna alust sama nõuet uuesti esitada. Eelnimetatud taotluse esitamise aeg on tänaseks möödunud.
75.Hageja poolt 01.11.2019 esitatud vastuses kostja vastusele (tlk 99) on märgitud, et „kostja on avaldanud uusi hagejat solvavaid ja laimavaid artikleid: 1) Hoiatus! M S võltsib ja valetab“, 2) M Si laim Digipost OÜ ja xxxx kohta, 3) xxxx: valmib raport M Si pettustest, 4) Sarilaimaja M S xxxx domeen ja 5) xxxx valetab 61985 hits=200 000 firma otsimist.
76.Hageja soovib menetlusdokumendi kohaselt nimetatud artiklite kohest eemaldamist, leides nüüd, et kostja kahjustab ka hageja perekonnaliikmeid. Lisaks palub hageja kostja kohtul kohustada sundpeatada kostja domeenid xxxx, xxxx ja xxxx kuni kõikide hagejat laimavate ja ebatõeste artiklite täieliku eemaldamiseni kostja blogidest.
77.Kohus leiab, et sellisel viisil haginõuet täiendada ei saa. Alustuseks on nt ebaselge seegi, keda sellest menetlusdokumendist nähtuvalt tuleks pidada hagejaks, teades, et antud asjas on 4 hagejat. Hageja ei ole selgesõnaliselt ka nimetanud, et ta soovib haginõuet täiendada-muuta vms ja ei ole taotletut korrektselt hagina vormistanud. Ja seetõttu jätab kohus selle tähelepanuta. Kohus selgitab, et vajadusel saab selles menetlusdokumendis esitatud nõudeid esitada eraldi iseseisva hagina, kuid märgib sealjuures siiski, et ilmselgelt on ühel hetkel ebaökonoomne ja ebaülevaatlik, millised artiklid, milliste erisustega varem avaldatust ja kus ilmuvad. Mistõttu tundub kahetsusväärne, et asjaomased isikud ei suuda ei õigusrahu ega oma eluga rahulikult edasi minemise huvides selliselt oma senist käitumismalli muuta, et vaidlusi ja võimalikke solvumisi ei tekiks. Tundub, et isikute tolerantsus võiks olla pisut suurem, sest järjepidevalt väidetava laimuga seonduvalt kohtusse hagide esitamine üksnes võimendab pingeid.
78.Kohus märgib, et asjale lisatud tõenditest on asjakohane ja kohtu poolt käesolevas lahendis vajalikus ulatuses analüüsitud vaid kohtulahend tsiviilasjas 2-18-15649 (tlk 7-21) ja seda eelkõige sellest aspektist, et millised nõuded üks käesoleva menetluse hagejatest on varasemalt esitanud. Hagile tõenditena lisatud artiklid (tlk 38-45, teistkordselt lk 77-88) on täies ulatuses needsamad, mida on käsitletud eelmises kohtulahendis ja mis ei kuulu seega arvestamisele. Oletavalt on tlk 78, 86 ja 88 asuvate Google otsingute tõmmistega hageja Complexis OÜ püüdnud esitleda tema artiklite klikkimise arvu, kuid puhtalt klikkimise fakt ise ei tõenda ei mainekahju tekkimist ega selle suurust ega ka mitte majandustegevuse kahjustamist. Ja seetõttu ei ole tegemist asjakohaste tõenditega. Kostja poolt 02.01.2020 täiendava tõendina esitatud eelmise kohtuasja protokolli salvestus ei ole tõend TsMS § 229 lg 2 tähenduses, mistõttu kohus seda vastu ei võta ja sellega ka ei arvesta. Menetluskulud
79.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata osas jäävad hagejate kulud nende enda kanda ja kostja kulud hagejate kanda. Menetluse lõpetamise osas jäävad hagejate kulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt hagejate endi kanda ja kostja kulud hagejate kanda. Pooled ei ole menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotlust esitanud, mistõttu jätab kohus käesolevaga menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2020 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Viru Maakohtu 11. veebruari 2020 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata M Si hagi OÜ Digipost vastu 2000 euro mittevaralise kahju hüvitamiseks (resolutsiooni p 4) ja menetluskulude M Si kanda jätmise osas (resolutsiooni p 5) ja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.
2.Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.
3.M Si apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Menetluskulude jaotuse M Si hagis OÜ Digipost vastu otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. 11.02.2020 kohtuotsus 2-19-8673 jõustus osaliselt 21. juulil 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.