Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-9071
Tsiviilasi
Xxxxja Xxxxhagi OÜ XXXX ja Xxxx(Xxxx) vastu leppetrahvi saamiseks ja alternatiivselt kahju hüvitamiseks 5 300 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja I Xxxx(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post esindajad
XXXX)
Hageja II XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Kostja I OÜ XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX), seaduslik esindaja Xxxx Kostja II Xxxx (isikukood XXXX, elukoht XXXX) 17.05.2016
Kohtuistung Kohtuistungil isikud
osalenud Hageja I lepinguline esindaja XXXX Hageja II XXXX Kostja I seaduslik esindaja Xxxx Kostja II Xxxx
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Xxxxja Xxxxhagi Xxxx(Xxxx) vastu.
2.Rahuldada alternatiivnõue.
3.Välja mõista OÜ-lt XXXX kahjuhüvitis 2 232 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend kaks) eurot ja viivis 143,25 (ükssada nelikümmend kolm eurot ja 25 senti) eurot solidaarselt Xxxxja Xxxxkasuks.
2-15-9071 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Hagejate ühisomandisse kuulub korteriomand aadressil Xxxx-69, Tallinn.
2.12.07.2013 sõlmisid XXXX, Tallinn korteriomanikud ja kostja I notariaalselt tõestatud lepingu „Võlaõiguslik kokkulepe korteriomandite mõtteliste osade suuruse muutmiseks ning uute reaalosade tekkimiseks, võlaõiguslik kokkulepe eelnimetatu kaudu tekkivate korteriomandite osas kaasomandi lõpetamises ning nende korteriomandite võlaõiguslik müügileping“, mille alusel pidi kostja I muuhulgas teostama XXXX, Tallinn elamus erinevaid ehitustöid (I kd tl 12-45).
3.17.06.2014 sõlmisid hagejad ja kostja I kokkuleppe, milles pooled leppisid kokku, et seoses katuse rekonstrueerimistöödega leidis Xxxx korteris nr 69 aset lae- ja seinakonstruktsiooni kahjustumine ning kostja I kohustus kahjustused taastama ajavahemikul 20.06.2014-27.06.2014. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja I tasuma leppetrahvi 100 eurot nädalas iga tähtajast ületatud nädala eest (I kd tl 54-56).
4.05.06.2015 esitasid hagejad kostjale I leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude (I kd tl 57-58). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hagejad paluvad vastavalt hagiavaldusele ning selle täpsustustele (II kd tl 6, II kd tl 97) kostjatelt solidaarselt välja mõista leppetrahvi 5 300 eurot, leppetrahvi kohtuotsuse tegemise seisuga, viivise leppetrahvilt ja menetluskulud. Alternatiivselt paluvad hagejad mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise 2 232 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 28.08.2015 kuni kahjunõude tasumiseni. Hagejad tuginevad oma nõudes VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113, ÄS § 187, § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja
6.Hagejad märgivad, et: • kostja I ei teostanud 17.06.2014 kokkuleppes märgitud parandustöid tähtaegselt, mistõttu on hagejatel ajas kasvav leppetrahvi nõue; • hagejad ei olnud parandustööde osas vastuvõtuviivituses; • hagejad jätsid korteri võtmed KÜ ja omanike poolt ehitustöödega tegelema volitatud isiku XXXX jätte, kellelt oli kostjal I võimalus korteri võtmed saada; • hagejad ei sundinud kostjat I sõlmima leppetrahvi kokkulepet; • hagejad esitasid leppetrahvi nõude alles 2015.a kevadel, kuna nad uskusid kostja II lubadusi parandustööde teostamise osas; • 2014.a septembris tuli töömees kohale, kuid tööd jäid teostamata kuna kostja I ei taganud vajalike vahendite olemasolu; • 03.06.2015 nõude loovutamise lepinguga loovutas korteriühistu 17.06.2015 kokkuleppest tuleneva leppetrahvi nõude ja kahjunõude hagejatele tagasi; • hagejad on nõude omanikud;
2-15-9071 • • •
kostja II rikkus hoolsuskohustust ja võttis kostja I juhatuse liikmena kohustusi olukorras, kus kostja I neid täita ei suutnud; kostja II andis katteta lubadusi parandustööde teostamise kohta; hagejatel ei ole võimalik oma nõudeid rahuldada kostja I vara arvelt, mistõttu tuleb hagi esitada ka kostja II vastu.
Kostja I ja kostja II vastuväited
7.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
8.Kostjad märgivad, et: • hagejad ei võimaldanud kostjal I korteris olevaid kahjustus 17.06.2014 kokkuleppes nimetatud ajavahemikul likvideerida; • kostja I oli avatud tööde teostamiseks, kuid hagejad ei võtnud täitmist vastu; • leppetrahvi kokkulepe on vastuolus hea usu põhimõttega; • kostja I oli sunnitud 17.06.2014 kokkuleppe hagejate poolt märgitud tingimustel allkirjastama, et oleks võimalik sõlmida 18.06.2014 notariaalne leping; • leppetrahv on tekkinud kahjuga võrreldes ebaproportsionaalne, kuna kahju suurus on 200300 eurot; • leppetrahvi tuleb vähendada nullini; • hagejad on minetanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna esimest korda esitati leppetrahvi nõue 05.06.2015 ehk pärast mõistliku aja möödumist; • hagejatel puudub nõudeõigus kostja I vastu; • hagejad loovutasid leppetrahvi nõude korteriühistule alates 18.06.2014 notariaalselt sõlmitud lepinguga, mistõttu oli nõudeid õigustatud esitama korteriühistu; • 03.06.2015 kirjaga keelas korteriühistu mistahes ehitustööde teostamise, mistõttu ei saanud kostja I parandustöid teha; • 17.06.2015 notariaalse kokkuleppe tulemusena mingisuguste tööde teostamise kohustust korteri nr 69 osas enam ei eksisteerinud; • kostjale I nõuete hagejatele tagasi loovutamisest ei teavitatud; • hagi kostja II vastu on põhjendamatu; • kahju tekkimine summas 2 232 eurot ei ole tõendatud, kostja I oleks võimeline tööd teostama hinnaga 200 eurot. Kohtuotsuse põhjendus
9.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
10.Kohus, kuulanud ära pooled ja poolte esindajad, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud alternatiivnõude osas OÜ Xxxx vastu ja kuulub rahuldamisele. Hagi kostja Xxxx vastu ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
11.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
2-15-9071
12.Kohus leiab, et on tõendatud ja puudub vaidlus, et hagejate ühisomandisse kuulub korteriomand aadressil XXXX. 12.07.2013 sõlmisid XXXX, Tallinn korteriomanikud ja kostja I notariaalselt tõestatud lepingu „Võlaõiguslik kokkulepe korteriomandite mõtteliste osade suuruse muutmiseks ning uute reaalosade tekkimiseks, võlaõiguslik kokkulepe eelnimetatu kaudu tekkivate korteriomandite osas kaasomandi lõpetamises ning nende korteriomandite võlaõiguslik müügileping“, mille alusel pidi kostja I muuhulgas teostama XXXX, Tallinn elamus ehitustöid (I kd tl 12-45). 17.06.2014 sõlmisid hagejad ja kostja I kokkuleppe, milles pooled leppisid kokku, et seoses katuse rekonstrueerimistöödega leidis korteris nr 69 aset lae- ja seinakonstruktsiooni kahjustumine, kahjustada said väikse toa lagi, seinad ja aknapaled, väikese toa ukse kohal olevas seinas oli läbipainde tõttu tekkinud pragu, elutoas oli osaliselt kahjustatud seinad koos aknapaledega. Kostja I kohustus kahjustused taastama ajavahemikul 20.06.201427.06.2014. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja I tasuma leppetrahvi 100 eurot nädalas iga tähtajast ületatud nädala eest (I kd tl 54-56). 05.06.2015 esitasid hagejad kostjale I leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude (I kd tl 57-58).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas hagejatel on leppetrahvi nõue kostjate vastu ning kui suur on kahju hüvitamise kohustuse korral tekkinud kahju.
14.VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus märgib esmalt, et nähtuvalt 17.06.2014 sõlmitud kokkuleppest (I kd tl 54-56) sõlmiti see kostja I ja hagejate vahel. Kostja II ei olnud isiklikult kokkuleppe pool, vaid esindas kostjat I seadusliku esindajana kokkuleppe allkirjastamisel. Seega ei tulene 17.06.2014 kokkuleppest kohustusi isiklikult kostjale II ning hagejatel puudub kokkuleppest tulenevalt leppetrahvi nõue kostja II vastu. Kohus märgib, et hagejate tuginemine äriseadustiku §-le 187 ning VÕS §-le 1043 jj ei ole asjakohane. Vastavatest normidest ei tulene kostja II kui kostja I seadusliku esindaja solidaarvastutust leppetrahvi maksmise osas. VÕS § 158 lg 1 kohane lepingus ettenähtud lepingut rikkuv pool, kelle vastu saab olla leppetrahvi nõue, on kostja I.
15.Kostjad leiavad, et hagejatel puudub kostja I vastu 17.06.2014 kokkuleppest tulenev leppetrahvi nõue, kuna hagejad loovutasid selle 18.06.2014 notariaalselt tõestatud lepingu punktis 8.1 korteriühistule ning 17.06.2015 notariaalselt tõestatud lepingu punktis 1.19 kinnitas korteriühistu, et tal puuduvad nõuded kostja I vastu. Hagejad märgivad, et neil on nõue kostja I vastu, kuna korteriühistu loovutas 03.06.2015 nõuded tagasi hagejatele.
16.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
17.Nähtuvalt Xxxx, Tallinn korteriomanike, Xxxx Korteriühistu ja kostja I vahel 18.06.2014 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingu punktist 8.1 lepiti kokku selles, et lepingu sõlmimisega loovutavad korteriomanikud Xxxx Korteriühistule kõik nõuded kostja I vastu, mis tulenesid Võlaõiguslikust lepingust ning selle lepingu punktist 4.1.4. Sama lepingu punkti 4.1. kohaselt Võlaõiguslik leping oli mh korteriomanike ja kostja I vahel 12.07.2013 sõlmitud leping (tl 124161). Hagejad on kohtule esitanud 03.06.2015 Xxxx Korteriühistu ja hagejate vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu, millega Xxxx Korteriühistu loovutas hagejatele tagasi 17.06.2014 kostja I ja hagejate vahel sõlmitud kokkuleppest tuleneva leppetrahvi nõude ning kahju hüvitamise nõude, mis tulenes kostja I poolt tekitatud kahjust hagejate korteriomandile summas 2 232 eurot (II kd tl 8-10). Kohus leiab, et hagejad on tõendanud, et 03.06.2015 lepinguga loovutas korteriühistu kostja I vastased nõuded tagasi hagejatele. Seega on VÕS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt hagejatel nõudeõigus 17.06.2014 kokkuleppest tulenevalt ning samuti kahju
2-15-9071 hüvitamiseks. Kohus märgib, et nõude loovutamise lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, kas kostjale I sellest teavitati või mitte. Nõude loovutamisest teavitamine omab tähendust nõude täitmise juures endisele võlausaldajale.
18.Kohus märgib, et kuigi kostja I ja Xxxx Korteriühistu vahel 17.06.2015 sõlmitud ning notariaalselt tõestatud lepingu punktis 1.19 kinnitasid lepingu pooled, et neil ei ole mitte mingeid nõudeid üksteise vastu tulenevalt Xxxx Lepingust, selle muudatuslepingutest, sellega seotud asjaõiguslepingutest ja/või sellega seotud muudest õigussuhetest (I kd tl 193-206), ei oma see tähendust, kuna Xxxx Korteriühistu loovutas vaidlusalused nõuded varem, so 03.06.2015 hagejatele.
19.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 17.06.2014 kokkuleppe kohaselt pidi kostja teostama hagejate korteris parandustööd ajavahemikul 20.06.2014-27.06.2014 ning iga tähtajast ületatud nädala eest pidi kostja I tasuma leppetrahvi 100 eurot (I kd tl 54-56). Puudub vaidlus, et kostja I kokkulepitud tähtajaks parandustöid ei teostanud. Seda kinnitab ka 2015. a juunis XxxxOÜ poolt koostatud korteri lae- ja seinakahjustuste likvideerimise tehnilise seisukorra hinnang (I kd tl 46-53). Seega on kostja I rikkunud 17.06.2014 kokkulepet.
20.Kohtu hinnangul on tõendamata kostja I väited, et hagejad olid parandustöödega vastuvõtuviivituses. Need väited lähevad vastuollu tunnistajana üle kuulatud Xxxxütlustega (tl 170-171), kes on Xxxx, Tallinn üks elanikest, korteriühistu juhatuse liige ning kes oli volitatud korteriühistu poolt ehitusprotsessis esindama korteriomanike huve. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostjal I oli vajadusel ligipääs hagejate korterile, kuna hagejate korteri võtmed olid antud Xxxxkätte. Et hagejad tagasid ligipääsu kostjale I tööde tegemiseks kinnitab ka hageja II poolt kostjale II 17.06.2014 saadetud e-kiri (I kd tl 164). Kohtu hinnangul on põhjendamatud kostjate väited selles osas, et leppetrahvi kokkulepe oli vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti pole tõendatud, et kostja I sõlmis vastava kokkuleppe ähvarduse mõjul.
21.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja I leiab, et hagejad on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna nad ei teinud seda mõistliku aja jooksul. Hagejad märgivad, et nad esitasid leppetrahvi nõude alles 2015.a kevadel, kuna uskusid kostja II lubadusi parandustööde teostamise osas.
22.Riigikohus on 29.04.2008 otsuses 3-2-1-28-08 märkinud, et mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Kui nõude aegumistähtaja pikkus on näiteks 3 aastat, mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse. Seejuures tuleb siiski arvestada, et mõiste „mõistlik aeg“ on määratlemata õigusmõiste. Seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades ning seega võib kolm kuud teatud juhul olla ka ebamõistlikult pikk tähtaeg.
23.Seega on Riigikohus leidnud, et leppetrahvi nõudest teatamise mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses võiks kolmeaastase aegumistähtajaga nõude puhul olla 3 kuud rikkumisest avastamisest. Võttes arvesse, et parandustööd tuli teha hiljemalt 27.06.2014, pidi hagejatele vastava tähtaja möödumisel olema rikkumine teada. Hagejad esitasid leppetrahvi nõude esmakordselt 05.06.2015 (I kd tl 57-58), so peaaegu aasta pärast rikkumisest teadasaamist. Kohus leiab, et hagejad ei ole esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul, mistõttu on nad tulenevalt VÕS § 159 lg-st 2 kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda.
24.Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 159 lg-st 1 leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Hagejad võisid lisaks kohustuse täitmisele nõuda leppetrahvi. Seega ei oma asjas tähendust see,
2-15-9071 et hagejad lootsid parandustööde tegemisele vastavalt kostja II poolt antud lubadustele ning 2014.a septembris tuli töömees parandustöid tegema. Vaatamata kohustuse täitmise lubadustele oleksid hagejad pidanud leppetrahvi nõude esitama mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist. Antud juhul ei ole hagejad seda teinud, mistõttu on nad kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Eeltoodust tulenevalt jääb hagejate leppetrahvi nõue rahuldamata. Puudub alus rahuldada ka leppetrahvilt viivisenõuet.
25.Hagejad on alternatiivselt esitanud kostjate vastu solidaarselt kahju hüvitamise nõude, paludes välja mõista 2 232 eurot. Kostjad on leidnud, et kostja II ei vastuta tekkinud kahju eest ning kahjuhüvitis on liiga suur, kostja I oleks võimeline kõrvaldama puudused 200-300 euroga.
26.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamisel tuleb järgida VÕS § 127 jj sätestatut.
27.Tulenevalt Xxxx, Tallinn korteriomanike ja kostja I vahel 12.07.2013 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingust, tulenes kostjale I mh Xxxx, Tallinn hoone suhtes ehituskohustus (I kd tl 1245). Nimetatud lepingu punktide 6.2.1-6.2.7 kohaselt olid Xxxx, Tallinn kinnistul paiknevas elamus ehitus ja ümberehitustööd alajaotuselt järgnevad: fassaadide restaureerimine, fassaadi tööd, katuse rekonstrueerimine, tehnosüsteemide rekonstrueerimine, katusekorruse põranda rekonstrueerimine, trepikodade renoveerimine ja pööningukorruse korterite (nr 70, 71, 72, 73) väljaehitus vastavalt väljastatud ehitusloale.
28.Puudub vaidlus ning on tõendatud hagejate ja kostja I vahel 17.06.2014 sõlmitud kokkuleppega, et katuse rekonstrueerimistöödega leidis aset korteri nr 69 lae- ja seinakonstruktsiooni kahjustumine. Kahjustatud oli väikse toa lagi, seinad, aknapaled ning väikese toa ukse kohal olevas seinas oli läbipainde tõttu tekkinud pragu. Elutoas oli osaliselt kahjustatud seinad koos aknapaledega. Vastavaid kahjustusi tõendavad 17.06.2014 kokkuleppele lisatud fotod (I kd tl 54-56). Seega on tõendatud, et kostja I rikkus 12.07.2013 lepingut, põhjustades katuse rekonstrueerimistööde käigus hagejatele kahju. Kahju põhjustamine ei ole vabandatav, kahju tekkimine ebakohaste tööde käigus on vastavalt VÕS § 127 lg-le 2 ettenähtav ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
29.VÕS § 128 lg-te 1-2 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
30.Hagejad on esitanud kaks hinnapakkumist seoses nende korteris tekkinud kahjustuste parandamisega. Vastavalt XxxxOÜ 09.06.2015 poolt esitatud hinnapakkumisele kulub korteri remonttöödele 2 232 eurot (I kd tl 59). XxxxOÜ 04.06.2015 hinnapakkumise kohaselt on remonttööde maksumuseks 2 371 eurot (II kd tl 51). Kohus leiab, et hagejate kahjunõue 2 232 euro ulatuses on põhjendatud ja tõendatud. Kostjate väited, et remonttöid on võimalik teostada 200-300 euroga, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjal I oli võimalus kahjude likvideerimine ja teostada vastavaid remonttöid, kuid kostja I ei teinud seda. Kohus märgib, et vastavad remontööd oleks pidanud korraldama kostja II, kes on kostja I seaduslik esindaja ja ainuosanik. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt I hagejate kasuks välja kahjuhüvitise 2 232 eurot.
31.Hagejad leiavad, et kostja II vastutab solidaarselt hagejatele tekkinud kahju eest, kuna kostja II andis katteta lubadusi parandustööde tegemiseks ning on võtnud kostjale I kohustusi, mida kostja I täita ei suuda. Hagejad tuginevad nõudes VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ja 8.
2-15-9071
32.Kohus märgib, et hagejad nõuavad kahju, mis tekkis 12.07.2013 sõlmitud lepingu täitmise, so katuse rekonstrueerimistööde teostamise käigus. Seega ei põhjustanud hagejatele kahju see, et kostja II andis väidetavalt katteta lubadusi 17.06.2014 kokkuleppest tulenevaid parandustöid teha. Ehitustööde teostamiseks oli 12.07.2013 sõlmitud leping kostjaga I, kes vastutab lepingu rikkumisest tekkinud kahju eest. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul kostja II vastutuse eelduseks olevaid asjaolusid, kuna kostja II ei ole kahju põhjustanud tegu, so hagejate korterile nr 69 kahjustuste tekkimine, toime pannud. Kostja II solidaarvastutus ei tulene ka äriseadustiku §-st 187, kuna see reguleerib kahju hüvitamist äriühingule. Asjaolu, et hagejate nõuet ei pruugi olla võimalik rahuldada kostja I vara arvelt, ei anna alust mõista kahjuhüvitist välja solidaarselt kostjalt II kui kostja I juhatuse liikmelt. Seega jääb hagejate kahjunõue kostja II osas rahuldamata.
33.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
34.Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise kahjunõudelt alates 28.08.2015, mil hagejad esitasid oma alternatiivse nõude VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse viivisemäära alusel kuni kohustuse täitmiseni. Kostjad ei ole viivisenõudele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hagejate viivisenõue on põhjendatud üksnes kostja I osas, kuna kostja II osas jäi hagi rahuldamata. Kohus märgib, et kostja I, olles kahju hüvitamise kohustusega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, millise nõude õigus tuleneb seadusest.
35.Alates 28.08.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 14.06.2016 (v.a) on 291 päeva, mis teeb viivise suuruseks 143,25 eurot, so 8,05/365/100x2232x291. Seega kuulub kostjalt I väljamõistmisele solidaarselt hagejate kasuks viivis 143,25 eurot ja edasi viivis kahjunõudelt (2 232 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 14.06.2016 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
36.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi alternatiivnõude osas ja mõistab solidaarselt hagejate kasuks kostjalt I välja kahjuhüvitise 2 232 eurot, viivise 143,25 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt (2 232 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 14.06.2016 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
37.Kohus märgib, et otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid (I kd tl 162-163, I kd tl 183191, II kd tl 12-20, II kd tl 36-46, II kd tl 52, II kd tl 102-120, II kd tl 137-149) ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähendust ja kohus jätab need tähelepanuta. Menetluskulud
38.Kooskõlas TsMS § 163 lõikega 1 jätab kohus hagejate menetluskulud alternatiivnõude osas 100% ulatuses kostja I kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
2-15-9071 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hagejad on palunud jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduselt on tasutud riigilõivu 425 eurot (tl 60). Kuna kohus rahuldas hagejate alternatiivnõude kostja I vastu täies mahus, siis on hagejad õigustatud saama kostjalt I riigilõivu 250 eurot, mis vastab alternatiivnõude 2232 euro riigilõivu suurusele hagi esitamisel juhinduvalt riigilõivuseadusest.
40.Kostjad ei ole esitanud menetluskulude nõuet, kuid esimeses vastuses paluvad jätta need hagejate kanda. Kohus leiab, et juhinduvalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb menetluskulud leppetrahvi nõude ja viivise osas jätta poolte endi kanda.
41.Kohus juhinduvalt TsMS § 162 lg 4 jätab kostja II menetluskulud tema enda kanda. Kohus märgib, et kostja II on kostja I seaduslik esindaja ja ainuosanik, kelle ülesandeks oli korraldada juriidilise isiku poolt hagejatele kahju hüvitamine. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.