lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-128822/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 14.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-15-128822/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1305
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
CREDITREFORM EESTI OÜ10887820(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-128822

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik Kohtujurist

Tambet Grauberg

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2016.a, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-128822 Creditreform Eesti OÜ hagiavaldus A.K. vastu võlgnevuse nõudes Hageja: Creditreform Eesti OÜ, registrikood: 10887820; asukoht: Pirita tee 20, 10127 Tallinn

Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Eneli Kivi

Hageja lepinguline esindaja: Triin Reinmaa, RT Capital Estonia OÜ; asukoht: Pirita tee 20, 10127 Tallinn; e-post: [email protected] Kostja:

A.K.,

isikukood xxxxxxxxxxx; Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx Menetlustoiming

elukoht:

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada Creditreform Eesti OÜ ja A.K. 13.06.2016.a kohtule esitatud kirjalik kompromissileping alljärgnevalt: 1.1 kostja kohustub Creditreform Eesti OÜ-le tasuma võlgnevuse ja menetluskulude katteks kokku 737,50 eurot, millest 650 eurot võlgnevus ning 87,50 eurot pool riigilõivust. 1.2 kostja kohustub tasuma 737,50 eurot Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele nr EE702200221019967890 Swedbank AS-is hiljemalt 24.12.2016.a; 1.3 kostja tasub p-s 1.1 märgitud summa igakuiste osamaksetena 24. kuupäevaks alates 24.06.2016.a vähemalt 100 eurot; 1.4 kostja poolt p-s 1.3 märgitud makse tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist 0,03% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest; 1.5 kostja poolt p-s 1.3 märgitud osamakse tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses;

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
3.Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest.
4.Tagastada Creditreform Eesti OÜ (a/a EE702200221019967890) pool tasutud riigilõivust, so 87,50 (kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot.

2-15-128822

5.Edastada määrus menetlusosalistele ja täitmiseks Pärnu Maakohtule 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus Käesolevas kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik Creditreform Eesti OÜ esitas 30.12.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1330,00 euro saamiseks. Kohus tegi 11.01.2016 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 12.01.2016 aadressil Pärnu maakond, Sindi, Jaama 5-4, 86705. Võlgnik A.K. esitas 25.01.2016 nõudele vastuväite. 22.02.2016.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Creditreform Eesti OÜ hagiavaldus A.K. vastu võlgnevuse nõudes üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostjale esitas vastuväite. Harju Maakohus tegi 26.02.2016.a hagejale ettepaneku nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Creditreform Eesti OÜ esitas 18.032016.a hagiavalduse, mille kohaselt 29.10.2014.a kinnitas A.K. www.plusscredit.ee kaudu laenutaotluse. Vastavalt laenutaotlusele soovis kostja saada laenu, summas 300 eurot 360 päevaks, mille pealt oli kokku lepitud intress summas 345 eurot. 29.10.2014.a. aktsepteeris laenuandja laenutaotluse ja väljastas kostjale laenu summas 300 eurot. Vastavalt laenu väljastamise tingimustele ja kostjale edastatud arvele kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi, summas kokku 645 eurot. Üldtingimuste p. 12.5. järgi kohustub laenusaaja hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kõik mõistlikud kulud. Seoses kostjapoolse lepingurikkumisega on laenuandja alates 06.12.2014.a edastanud kostjale mitmeid võlanõudekirju ja teateid. Kostja ei ole kirjadele ja teadetele reageerinud ega lepingu täitmist takistavast asjaolust laenuandjale teatanud. 08.12.2014.a algatas nõude loovutaja soovil Creditreform Eesti OÜ kostja suhtes inkassomenetluse ning alates selles ajast nõudis võla tasumist kohtuväliselt. Nõude loovutamine hagejale toimus 30.12.2014.a. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 300 eurot, intress 345 eurot, viivis 300 eurot, võla sissenõudmiskulud 45 eurot, leppetrahv 50 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Pärnu Maakohus võttis 22.04.2016.a Creditreform Eesti OÜ hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastus hagiavaldusele. A.K. esitas 09.05.2016.a vastuse hagiavaldusele, milles kostja teatab, et põhivõlgnevusega seotud nõudega vaidlust ei ole. Kostja ei nõustu hagiavalduses märgitud kõrvalnõuetega. Kostja on seisukohal, et viivise arvutamisel tuleb hinnata põhivõla ja nõutava viivise vahelist proportsionaalsust. Kostja leiab, et viivise summa 300 eurot, kui põhivõlg ise on sama suur, on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Samuti ei saa Kostja kontrollida, kas arvutatud intressid vastavad tegelikkusele või mitte, kuna puudub arvutuskäik. Lisaks eeltoodule, ei saa Kostja kontrollida ka sissenõudmiskuludega seotud summat. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud neid asjaolusid, mis kulud olid kantud seoses sissenõudmisega. Kohus tegi 09.05.2016.a pooltele ettepaneku kompromisslepingu sõlmimiseks. Pooled esitasid 13.06.2016.a Pärnu Maakohtule allkirjastatud kompromissi.

2-15-128822 Kompromissleping Kompromisslepingu kohaselt pooled jõudsid omavahel kokkuleppele pooltevahelise nõude lahendamiseks järgmiselt:

1.Kostja tasub Creditreform Eesti OÜ taotletud võlgnevuse ja menetluskulude katteks 650 eurot, millele lisandub pool riigilõivust, summas 87,50 eurot kõik kokku summas 737,50 eurot, tasudes märgitud summa Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele nr EE702200221019967890 Swedbank AS-s hiljemalt 24.12.2016.a.
2.Kostja tasub p-s 1 märgitud summat igakuiste osamaksetena alates 24.06.2016.a., kandes iga kuu 24-ks kuupäevaks Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele nr EE702200221019967890 Swedbank AS-s vähemalt 100 eurot.
3.Kostja poolt p-s 2 märgitud makse tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist määras 0,03% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
4.Kostja poolt p-s 2 märgitud osamakse tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
5.Käesolevas kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
6.Pooled paluvad kohtul kinnitada käesolev kompromiss ja lõpetada tsiviilasja nr 2-15-128822 menetlus.
7.Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 järgi. Nimetatud sätte kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Hageja palub kohtul tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, kandes tagastamisele kuuluva riigilõivu summa 87,50 eurot Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele nr EE702200221019967890 Swedbank AS-s..

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja lepingulise esindaja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule mõlema poole poolt allkirjastatult 13.06.2016.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist

2-15-128822 välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et kostja tasub pool hageja poolt tasutud riigilõivust 87,50 eurot. Kummagi poole kompromissis kajastamata menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastavad kulud kandnud poole enda kanda. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja