1.Starman AS hagi N. R.`i vastu võlgnevuse 360,43 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt N. R.`ilt hageja Starman AS kasuks 23.12.2011 liitumislepingust nr. L-638296 tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 219 (kakssada üheksateist) eurot 77 senti. Viivise summas 140,44 eurot väljamõistmise nõudes jätab kohus hagi rahuldamata.
Välja mõista N. R.`ilt Starman AS kasuks viivis protsendina põhivõlgnevuselt (219,77 eurolt) alates 01.02.2016 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
4.Jätta hageja menetluskulud 50% ulatuses nende põhjendatud suurusest, so 249,13 eurost, kostja kanda. Muus osas jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.
5.Välja mõista kostjalt N. R.`ilt Starman AS kasuks menetluskulud summas 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot 57 senti.
6.Välja mõista N. R.`ilt Starman AS kasuks viivis menetluskuludelt (124,57 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
8.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Starman AS esitas 07.12.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N. R.`i vastu võlgnevuse 374,18 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohus tegi 11.12.2015 võlgnikule maksettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 17.12.2015. Võlgnik esitas 29.12.2015 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 14.01.2016 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue N. R.`i vastu üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 15.01.2016 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
2.Hageja kõrvaldas puudused 01.02.2016, esitades Viru Maakohtule hagi N. R.`i vastu võlgnevuse 360,43 euro, sh põhivõlgnevuse 219,99 euro, viivise 140,44 euro ja täiendava viivise (0,05% päevas põhinõudelt) ning 278,95 euro menetluskulude nõudes. Hagiavalduse aluseks on hageja ja kostja vahel 23.12.2011 sõlmitud liitumisleping nr. L-638296, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Kostja jättis teenuste eest tasumata. Kostja võlg hageja ees moodustab 219,99 eurot, viivised 140,44 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja arve tähpäevaks mittetasumisel tasuma summalt viivist 0,05% iga maksmisega viivitatud päeva eest.
Peale võlgnevuse summas 360,43 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni (lisanduva viivise arvestamisel on hageja märkinud viivise protsendiks 0,15% päevas, kokku summas 120,44 eurot ning mille tasumist hageja nõuab summani 79,55 eurot, tl. 15), menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 55 eurot, maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja õigusabikulud 178,95 eurot ja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (tl. 13-51).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esitas 15.02.2016 kohtule käsikirjalise vastuse, millest nähtub, et kostjal on tuvastatud 80% töövõimetust, tema sissetuleku moodustavad pension 126,70 eurot ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot. Seoses sellega, et kostja viibib xxx, läheb terve tema pension hooldekeskuse teenuste eest tasumiseks, puuduva osa hüvitab hooldekeskusele Jõhvi Vallavalitsus. Seega puuduvad kostjal rahalised vahendid võlgnevuse tasumiseks, arve arestimise korral ei saa ta enam hooldekodus elada, kuid tema jaoks on see väga tähtis. Kostja lisas vastusele tema töövõimetust ja sissetulekuid tõendavad dokumendid (tl. 59-64).
4.20.05.2016 esitas kostja uue vastuse, mis oma sisult on sarnane 15.02.2016 vastusega. Kostja märgib, et tema pension moodustab 133,92 eurot ja toetus 53,70 eurot. Kostja vastuse kohaselt elab ta seoses haigusega xxx, tal puuduvad rahalised vahendid võlgnevuse tasumiseks (tl. 70). Kohus teatas 06.05.2016 menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 25. maini 2016.a. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 13. juunil 2016 kohtu kantselei kaudu (tl. 66).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
6.Poolte vahel on 23.12.2011 sõlmitud liitumisleping nr. L-638296, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Kostja on jätnud arved tähtaegselt tasumata.
7.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata arved perioodi 01.04.2012-30.09.2012 eest summas 219,99 eurot (13,19+12,97+12,97+90+12,97+12,01+10+49,90+5,98; kokku 9 arvet, tl. 15). Hageja poolt kohtule esitatud arvetest nähtub, et kostja tegelik võlgnevus perioodi 01.04.2012-30.09.2012 eest moodustab: 219,77 eurot (12,97+12,97+12,97+12,97+90+ 12,01+5,98 +10+49,90; kokku 9 arvet, tl. 19-27).
9.Kostja võlgnevuse olemasolu ei vaidlusta, kostja märgib, et seoses tema tervisliku ja varalise seisundiga ei ole ta võimeline võlgnevust tasuma, kuna arve arestimine võib endaga kaasa tuua selles, et ta jääb ilma võimalusest hooldekodus elada. Kostja märgib, et tema pension moodustab 133,92 eurot ja toetus 53,70 eurot, nimetatud rahast ta tasub hooldekodus elamise kulud.
10.Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et kostja poolt on hagejale tasumata perioodil 01.04.2012-30.09.2012 esitatud arvete eest tulenev võlgnevus summas 219,77 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus selgitab kostjale, et vastavalt TMS §-ile 131 lg1 p 3 ja p 10 ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele ning riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Vastavalt TMS §-ile sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Eeltoodust tulenevalt ei saa täitemenetluses kostjale makstavat pensioni ja sotsiaaltoetust arestida. Viivis
11.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel 23.12.2011 sõlmitud nr. L-638296 lisaks oleva seadme vastuvõtuakti p 7 kohaselt moodustas viivise määr 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest (tl. 18).
12.Hageja on esitanud kohtule arved ajavahemiku 01.04.2012-30.09.2012 (viimase arve tasumise tähtaeg) eest, samas ei ole hagiavalduses märgitud ei täpset viivise arvestust ega ajavahemikku, on märgitud ainult igalt arvelt arvestatud viivis, viivise protsent ja summa, mis moodustab 140,44 eurot. Kohtule jääb nimetatud viivise arvestus ebaselgeks, kuna viivise arvestamise periood langeb kokku võlgnevuse perioodiga – kui kostja jättis arved tasumata alates aprillist 2012, siis muutus nõue sissenõutavaks alles mais 2012 ning seega ei saaks hageja nõuda viivist alates aprillist 2012, samuti sellele eelneva perioodi eest. Kuna kohtule jääb ebaselgeks viivise arvestamise viis ja periood, siis puudub kohtul võimalus kontrollide viivise arvestamise õigsust ja põhjendatust. Samuti nähtub hagiavalduse tekstist, et näiteks hagihinna ja alates hagi esitamisest väljamõistmisele kuuluva viivise jaoks on hageja arvestanud viivist
0,15% päevas põhinõudelt – kohtule on ebaselge, millest selline erinevus viivise protsendi osas. Kuigi hagejal on õigus esitada kostja vastu seadusest tulenev viivise nõue, siis kohus, lähtudes asjaoludest, et hagis esitatud viivise arvestus, sh protsent, ja periood on ebaselged; samuti seda, et hageja viivitas oluliselt nõude esitamisega – isegi viimastel, so 01.09.2012 ja 05.09.2012 arvetel märgitud nõuded, mille täitmise tähtaeg oli 30.09.2012, muutusid sissenõutavaks alates 01.10.2012, siis arvete mittetasumise korral oleks olnud ootamiseks mõistlik aeg 3-4 kuud, maksimum 1 aasta, kuid mitte rohkem kui 3 aastat. Kohus leiab, et arvestades kostja tervislikku ja majanduslikku seisundit (kostja omab puuet ja 80% töövõimetust, elab hooldekodus, tema sissetulek läheb hooldekodu kulude katteks), samuti eelpoolnimetatud asjaolusid, oleks viivise väljamõistmine hageja nõutud ulatuses kostja jaoks põhjendamatult koormav ning vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-143-13 p 14). Selle poolest erineb see viivise vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab nende sätete kohaselt teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kohus jätab viivise nõude rahuldamata.
13.Kohus leiab, et lisanduva viivise nõue hageja poolt taotletud ulatuses ei ole põhjendatud eelkõige seoses hagiavalduses esinevate ebatäpsustega, samuti võttes arvesse muid eelpool märgitud asjaolusid. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1, § 94. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1, kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses sellega, et kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda. Muus osas, so 50% ulatuses jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
16.Hageja esindaja esitas hagiavalduses kohtule taotluse, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 278,95 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 178,95 eurot (sh käibemaks, tl 49-50). Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Menetluskulude suuruse arvestamisel võtab kohus arvesse seda, et kuna hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, siis on tal õigus tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud asjaolust lähtuvalt arvestab kohus hageja tegeliku menetluskuluna riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 149,13 eurot, kokku 249,13 eurot (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16).
18.Kostja kanda tuleb jätta 50% hageja menetluskuludest ehk 124,57 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 124,57 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (124,57 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, seega jätab kohus kostja menetluskulud (kui nad olid tekkinud) kostja enda kanda.
19.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
20.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.