1.Jätta rahuldamata Xxxx OÜ hagi Xxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud Xxxx OÜ kanda.
3.Mõista XxxxOÜ-lt välja Xxxx kasuks menetluskulud summas 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot ja viivised menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord
4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Kostjale kuulub korteriomand asukohaga Xxxx Tallinn. 16.10.2015 leppisid pooled kokku, et kostja paneb talle kuuluva korteriomandi hageja juures müüki. Samal kuupäeval saatis hageja kostjale tutvumiseks eeltäidetud maaklerlepingu projekti. Sama e-kirjaga leppisid pooled kokku selles, et korteri pildistamine toimub kolmapäeval 21.10.2015 ning et siis toimub ka maaklerlepingu sõlmine.
2.Poolte 16.10.2015 e-kirjavahetuses kirjutab maakler: „Nagu lubasin, saadan lisana täidetud kokkuleppe veelkord ülevaatamiseks. Pildistamise aja sain kirja järgmiseks kolmapäevaks (21.10) kell 11.00 Oleksin väga tänulik kui Teile on see aeg sobiv, sest ülejäänud ajad olid juba fotograafil kõik hõivatud. Siis saaksime ka kokkuleppe kirjalikult allkirjastada“. Oma vastuses hageja e-kirjale kinnitab kostja korteri pildistamise aja ja lubab veel esitada korteri kohta andmeid. 21.10.2015 laskis maakler professionaalsel fotograafil teha korterist pildid ning pooled sõlmisid maaklerteenuste lepingu. Mingeid omapoolseid ettepanekuid seoses maaklerteenuste lepingu tekstiga kostja ei teinud.
3.Maaklerlepingu p. 2.1 kohaselt oli vahendamise ese korter asukohaga Xxxx Tallinnas. Maaklerteenuste lepingu punkt 2.3 kohaselt tegi kostja hagejale ülesandeks vahendada korteri müügilepingu sõlmimist kolmanda isikuga selliselt, et maakler otsib korterile ostja ja osutab temaga lepingu sõlmise võimalusele. Vastavalt maaklerlepingu p. 2.4 oli kostja poolt soovitud ostuhind 54 900 eurot.
4.Hageja alustas lepingu täitmisega koheselt peale maaklerlepingu sõlmimist. Hageja saatis kostjale tutvumiseks korterist tehtud pildid ja koostas müügikuulutuse. Oma 24.10.2015 ekirjas kiitis kostja korteriomandi müügiks tehtud fotod ja müügikuulutuse teksti heaks ja avaldas lootust, et korterile leidub ostja. Hageja avaldas müügipakkumise kinnisvaraportaalides ning tegi otsepakkumisi firma andmebaasis registreeritud ostjatele. Ostupakkumise korterile tegi Xxxx. Oma 25.11.2015 e-kinnitas ostja, et ta soovib müüja (kostja) poolt pakutud tingimustel korteriomandit osta. Ostja oli nõus tasuma korteriomandi eest kostja poolt küsitud hinna, mis oli 54 900 eurot. Hageja teatas kostjale korteriomandile ostja leidmisest ning pakkus välja võimaliku aja korteriomandi müügilepingu sõlmimiseks, mispeale teatas kostja oma 26.11.2015 ekirjaga, et ta enam korterit müüa ei soovi.
5.Seoses kostja loobumisega korteriomandi müügist peale ostja leidmist esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude, mille tasumisest kostja keeldus. Kuna ostja oli talle pakutud korterist endiselt huvitatud saatis hageja kostjale 30.11.2015 veel ühe e-kirja, milles tegi ettepaneku antud asjas kokkuleppele jõudmiseks ja korteriomandi müügiks hageja poolt leitud ostjale, kuid kostja hageja ettepanekule ei vastanud.
6.Hageja on oma maaklerlepingust tuleneva kostja poolt talle antud ülesande täielikult täitnud, kuivõrd hageja leidis kostja poolt müüki pandud korteriomandile ostja ning osutas temaga ostumüügilepingu sõlmise võimalusele, kuid kostja keeldus hageja poolt leitud ostjale tema poolt müüki pandud korterit müümast. Seega seoses kostja keeldumisega, ei jõudnud pooled maakleri (hageja) vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimiseni.
7.Poolte vahel sõlmitud maaklerlepingu p. 8.2. all leppisid pooled kokku, et kui maakler on oma käesoleva lepingu p. 2.3. nimetatud ülesande täitnud ning käsundiandja loobub ostjaga müügilepingu sõlmimisest või teeb selle sõlmimise muul viisil võimatuks, või kui müügilepingu sõlmine osutub võimatuks käsundiandja süü tõttu (sealhulgas, kui käsundiandja on avaldanud maaklerile vara kohta selle müüki takistavaid ebaõigeid andmeid), on käsundiandja kohustatud tasuma maaklerile leppetrahvi summas 2500 eurot. Hageja on lepptrahvi nõudest kostjale teatanud. 26.10.2015. Seega on lepptrahvi nõudmise eeldused täidetud.
8.Kostja püüab jätta muljet, nagu oleks tulnud ettepanek korteri müügiks hagejalt ning nagu hageja oleks kallutanud hagejat kiiresti otsustama seda, et ta korteri müüks. See väide ei ole õige. Kahe aasta vältel enne hagejaga maaklerlepingu sõlmimist oli kostja korter olnud müügis teise kinnisvarabüroo kaudu. Nähtuvalt kinnisvaraportaali andmetest ei olnud
sõltumata selle avalikult müügiks pakkumisest korteri müük õnnestunud. Korteri pildistamise aeg lepiti kokku mitte 13.10.2015, vaid 21.10.2015. Seega oli kostjal terve nädal aega mõelda, kas ta soovib oma korterit maakleri kaudu müüa.
9.Kostja püüab jätta muljet, et tegemist on nn koduukselepinguga, kus kostja sõlmis lepingu oma kodus ilma sellega eelnevalt tutvumata ning võimaluseta sellele muudatusettepanekuid tegemata. See väide ei ole õige. 16.10.2015 maakleri poolt kostjale saadetud e-kirjast nähtub, et maaklerlepingu teksti on hageja andnud kostjale tutvumiseks juba enne 16.10.2015 ning selle e-kirjaga saatis maakler kostjale lepingu teksti veelkordseks ülevaatamiseks.
10.Mingeid omapoolseid ettepanekuid seoses maaklerteenuste lepingu tekstiga kostja ei teinud, kuigi tal oli see võimalus. Asjaolu, et füüsiliselt sõlmiti leping kostja korteris, et tee seda koduukselepinguks, kuna kostjal oli võimalus lepinguprojektiga enne tutvuda ning sellele muudatusettepanekuid teha. Sõlmides maaklerteenuste lepingu oleks tarbija saanud ja pidanud enne lepingus sõlmimist oma laenu saamise tingimused välja selgitama.
11.Kostja heidab hagejale ette seda, et hageja broneeris korteri müügiks aja notari juures. Notari aja broneerimine on maakleri poolt kinnistu müügi korraldamise puhul tavapärane toiming. Kostja väidab, nii maaklerileping kui ka selle täitmist tagav leppetrahvi kokkulepe on sõlmitud kaupleja tüüptingimustel tarbija elukohas. See väide ei ole õige. Ei maaklerlepingut ega selles sisalduvat leppetrahvi kokkulepet ei saa lugeda tüüptingimusel sõlmituks. Hageja palub mõista kostjalt välja 2500 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. 2015. aasta teises pooles otsustas kostja, et soovib oma korteri maha müüa ja osta selle asemele uue eluaseme. 13.10.2015 sai kostja ootamatu telefonikõne hagejalt, kes pakkus oma teenuseid korteri müümiseks. Hageja soovis korraldada kohtumise kohe järgmisel päeval ja juba 15.10.2015 oli hagejal kokkulepitud korteri pildistamisaeg.
13.Hageja saabus koos fotograafiga korterisse 21.10.2015 ning palus kostjal kohe maaklerilepingu sõlmida. Hageja ja kostja sõlmisid 21.10.2015 kostja eluruumides maaklerilepingu, mille p 1 kohaselt oli hageja kohustatud vahendama kolmanda isikuga müügilepingu sõlmimist ja kostja oli kohustatud selle ülesande täitmise eest maksma hagejale lepingus kindlaksmääratud tasu. Hageja kohustus lepinguga vahendama müügilepingu sõlmimist kostjale kuuluva korteriomandi kohta. Kostja eesmärk oli müüa maha nimetatud korter ning osta saadud raha ja täiendava pangalaenu eest uus eluase.
14.Hageja teavitas 23.11.2015 kostjat, et üks isik võib olla korterist huvitatud. Huvitatud isik pidi alles pöörduma panka, et uurida korteri ostmiseks laenu saamise võimalusi. Samal ajal võttis kostja ühendust oma laenuhalduriga, kes kohtumisel informeeris kostjat, et antud olukorras peab kostjal majanduslikult otstarbekama koduvahetuslaenu saamiseks olema konkreetselt välja valitud uus ostetav kinnisvara. Kostja ei olnud varasemalt sellistest laenutingimustest teadlik. Seda ei seletanud kostjale lepingu sõlmimise käigus ka hageja, kes oma majandus- ja kutsetegevuses puutub igapäevaselt kokku kinnisvara ostmiseks võetavate laenudega ning peaks ka vastavate tingimustega kursis olema.
15.Kostja teavitas 25.11.2015 hommikul viivitamatult hagejat, et soovib seoses majanduslikult kasulikuma koduvahetuslaenu saamise võimalusega korteri müümise edasi lükata järgmise aasta kevadeni (so kõige rohkem pool aastat). Nimetatud ajavahemikul oleks kostjal võimalus leida omale uus ostetav kinnisvara. Hageja eiras kostja juhiseid. Hageja broneeris vastupidiselt kostja huvidele ja kostjaga nõu pidamata pärast kostjalt hoopis teistsuguste juhiste saamist notari juurde aja korteri ostjatega müügilepingu sõlmimiseks. Kostja vastas koheselt hagejale, et aja broneerimine ei vasta kostja huvidele ja kostjal on mõjuv põhjus korteri müügi edasi lükkamiseks. Hageja esitas 26.11.2015 kostjale leppetrahvinõude.
16.Maaklerilepingu punktis 1 on sätestatud lepingu eesmärk, mille kohaselt vahendab maakler käsundiandjale kolmanda isikuga (ostjaga) müügilepingu sõlmimist ning käsundiandja maksab selle ülesande täitmise eest maaklerile lepingus kindlaks määratud tasu. Lepingu kohaselt eeldati maaklerilt aktiivset käitumist ostjate otsimisel ja nendega läbirääkimiste pidamisel. Järelikult on tegemist vahendamise maaklerilepinguga. Lepingu p 3.5 viitab samuti sellele, et tegemist on pigem vahendamisele suunatud maaklerilepinguga, sest maaklerile on antud õigus pidada eelläbirääkimisi ostjatega.
17.Lepingu p 2.3 on sõnastatud tarbijat eksitavalt ja on vastuolus lepingu p-s 1 sätestatud lepingu eesmärgiga. Nimelt sätestab p 2.3, et müügilepingu sõlmimist vahendatakse selliselt, et maakler otsib varale ostja ja osutab temaga müügilepingu sõlmimise võimalusele. Müügilepingu sõlmimise võimalusele osundamine ei ole vahendamine. Lepingu p 2.3 esimene pool, mille kohaselt on maakleri ülesandeks vahendada vara müügilepingu sõlmimist kolmanda isikuga, viitab vahendamise maaklerilepingule, teine pool aga vaid osundamisele. Niisiis tuleb seda punkti tõlgendada kooskõlas ülejäänud lepinguga ja poolte tahtega.
18.Kostja ei ole loobunud korteri müümisest, vaid palus müügi mõjuval põhjusel mõned kuud edasi lükata. Kostja selgitas hagejale nii telefoni teel kui ka e-kirjas, et ta ei ole müügiplaanist loobunud, kuid soovib seoses laenu võtmisega müüki veidi aega edasi lükata. Tegemist ei ole lepingu rikkumisega, vaid täiendavate juhistega käsundisaajale. Hageja on vastupidiselt kostjalt 25.11.2016 hommikul saadud juhistele suhelnud ostjaga ja kokku leppinud notari juurde aja. Hageja ja ostja e-kirjavahetusest nähtub, et kirjad on saadetud lõunal, st pärast kostja edastatud juhiseid seoses pangast saadud teabega koduvahetuslaenu võtmise kohta.
19.Maakleriteenuse osutajalt tuleb eeldada, et ta selgitaks müüjale erinevaid valikuid, sh võimalust kasutada koduvahetusteenust komplekssena. Kõnealusel juhul hageja seda teinud ei ole, vaid on asunud leppetrahvi kohaldamisega survestama kostjat tehinguotsuse tegemisele. Hageja on rikkunud ka lepingu p 3.6, mille kohaselt maakler lepib kokku notariaalse müügilepingu sõlmimise aja poolte soovil. Eeltoodust ja poolte ekirjavahetuses on selge, et kostja ei avaldanud soovi notari juurde aja kokkuleppimiseks.
20.Müügilepingu sõlmimise edasi lükkamine mõne kuu võrra ei ole ka lepingus sätestatud tähtaegu arvestades ebamõistlik. Lepingu p 9.1 sätestab, et leping sõlmitakse tähtajaga 1 aasta. Järelikult ei ole müügilepingu sõlmimise edasilükkamine mõne kuu võrra hagejale ebaproportsionaalselt koormav.
21.Kostja ei ole lepingut rikkunud. Lepingu rikkumine on leppetrahvi nõudmise esmane eeldus. Järelikult on hageja leppetrahvinõue alusetu. Lisaks sellele, et hageja esitatud leppetrahvi nõue on alusetu, on maaklerilepingus olev kokkulepe leppetrahvi nõudmiseks tühine. Lepingu p-s 8.2 sätestatud leppetrahvikokkulepe võimaldab hagejal saada maakleritasuga võrdses ulatuses leppetrahvi ka juhul, kui tegelikult sobivat ostjat ei leita (st hagejal ei olegi kohustust lepingut täita).
22.Poolte kohustuste tasakaalu rikub ka see, et maaklerilepingu p 8 pealkirjaga „Poolte tagatised“ sätestab tagatisena leppetrahvid ainult hageja kaitseks. Kostjal puudub kaitse hageja lepingurikkumise eest.
23.Kostja rõhutab ka, et ta pole kordagi hageja poole pöördunud sooviga lepingut lõpetada. Kostja palus korteri müügitehinguga paar kuud oodata, et tal oleks võimalus välja valida uus ostetav kinnisvara. Hagiavaldusele lisatud e-kirjadest nähtub, et võimalikul ostjal ei olnud kinnisvara soetamisega kiire. Seega on väärad hageja väited nagu oleks kostja teatanud, et ei soovi korterit üldse müüa. Kostja soovis korterit müüa, kuid palus müügitehingu paar kuud hiljem sõlmida. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
25.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 21.10.2015 maaklerlepingu, millega hageja kohustus vahendama kostjale kuuluva korteriomandi aadressiga XxxxTallinn müüki. Pooled vaidlevad, kas kostja on kõnealust lepingut rikkunud ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 2500 eurot.
26.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud maaklerileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lg 1 mõttes. VÕS § 658 lg 1 kohaselt kohustub üks isik maaklerilepinguga kohustub (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Antud juhul on hageja ja kostja sõlminud 21.10.2015 lepingu (tlk 13-16), mille punktis 1 on pooled kokku leppinud, et lepinguga vahendab maakler käsundiandjale kolmanda isikuga (ostja) müügilepingu sõlmimist ning käsundiandja maksab selle ülesande täitmise eest maaklerile tasu. Lähtuvalt lepingu punktist 1 on tegemist maaklerilepingu tunnustele vastava lepinguga. VÕS § 658 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse maaklerilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.
27.Maaklerilepingu alapunktis 8 on sätestatud poolte tagatised. Alapunkti 8.2 kohaselt, kui maakler on lepingu punktis 2.3 nimetatud ülesande täitnud ning käsundiandja loobub nimetatud võimaliku ostjaga müügilepingu sõlmimisest või teeb selle sõlmimise muul viisil võimatuks, või kui müügilepingu sõlmimine osutub võimatuks käsundiandja süü tõttu, tasub käsundiandja maaklerile leppetrahvi summas 2500 eurot.
28.Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt lepingu punktis 8.2 sätestatud leppetrahvi, kuna kostja on loobunud hageja leitud ostjaga korteriomandi müügilepingu sõlmimisest. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Nimelt nähtub kostja 26.11.2015 e-kirjast hagejale, et kostja on teatanud, et ta ei soovi hetkel korterit müüa, kuid ta ei tagane müügi soovist tervikuna. Kostja on soovinud korteriomandi müügi edasi lükata juuni kuuni. Kohus on seisukohal, et selliselt tegutsedes ei ole kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, kuna nähtuvalt lepingu punktist 9.1 on leping sõlmitud üheks aastaks. See tähendab, et olukorras, kus kostja oleks valmis korterit müüma 2016. aasta juuni kuus, toimuks see lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul.
29.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Antud juhul ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks lepingut rikkunud, seega tuleb hageja nõue leppetrahvi väljamõistmiseks rahuldamata jätta.
30.Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui kostja oleks lepingut rikkunud, kuuluks hageja nõue rahuldamata jätmisele ka tulenevalt asjaolust, et lepingu punkti 8.2 näol on tegemist sättega, mis on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 p 2 alusel, kuna pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Nimelt on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punktis 8 ette nähtud sanktsioonid üksnes kostjale, samuti on punktis 8.2 leppetrahvi suuruseks määratud 2500 eurot, mis on sama summa, kui lepingu punkti 6.1 kohaselt lepingu kohase täitmise puhuks ette nähtud maakleritasu. See tähendab, et lepingus ei ole poolte õigused sätestatud üksteist tasakaalustavas ulatuses – kostja peaks hagejale tasuma igal juhul 2500 eurot nii lepingu kohase täitmise kui ka täitmata jätmise korral, kuid lepingus ei ole ettenähtud ühtegi sanktsiooni juhuks, kui maaklerilepingu esemeks olev korteriomand peaks müümata jääma hagejast tingitud asjaoludel. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et lepingu punkt 8.2 on tühine TsÜS § 86 lg 2 p 2 alusel, kuna
pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seega kuuluks hageja nõue rahuldamata jätmisele ka juhul, kui kohus ei oleks tuvastanud, et kostja ei ole lepingut rikkunud.
31.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 2500 eurot. Menetluskulud
32.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb tsiviilasja menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
35.Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 900 eurot (koos
käibemaksuga), kostja esindajal on menetluses kulunud õigusabiteenuse osutamiseks 7 tundi ja 30 minutit.
36.Kohus analüüsib, millises ulatuses on kostja esindaja tasule kulunud menetluskulud
põhjendatud. Antud juhul on kostja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud kostjale õigusabi kokku 7 tundi ja 30 minutit. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 3 tundi ja 45 minutit hagiga tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja vastuse koostamiseks ning 3 tundi ja 30 minutit hageja täiendava seisukohaga tutvumiseks, kliendiga nõu pidamiseks ning vastuse koostamiseks. Samuti on kostja esindajal kulunud 15 minutit menetluskulude nimekirja koostamiseks.
37.Kohus leiab, et kostja esindaja nimetatud menetlustoimingutest ei ole põhjendatud
menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tunni ulatuses, kuna tulenevalt Riigikohtu seisukohast ei ole tegemist toiminguga, milleks on tarvilik õigusabi osutada (RKTKo 3-21-77-14 p 12). Kohus leiab, et kostja esindaja ülejäänud toimingud on põhjendatud, kuna kostja esindaja on esitanud kohtule asjakohaseid ja sisulist analüüsi sisaldavaid menetlusdokumente. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja töötundide maht on põhjendatud 7 tunni ja 15 minuti ulatuses. Samuti võtab kohus arvesse, et hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal käesolevas menetluses kulunud 12 tundi, mis tähendab, et kostja esindaja puhul on 7 tundi ja 15 minutit adekvaatne tööaja maht.
38.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja esindaja töötunnid on kokku põhjendatud 7
tunni ja 15 minuti ulatuses. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja töötunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 7 tundi
ja 15 minutit ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 100 eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta 725 eurot ning koos käibemaksuga 870 eurot.
39.Tulenevalt
eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 870 euro ulatuses.
40.Kostja taotleb menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejal menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.