lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-17717/25

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-17717/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
811
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-17717

Tsiviilasi

Svea Finance AS-i hagi Ilmar Susi vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. mai 2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Svea Finance AS-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1056 eurot 05 senti

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast Svea Finance AS-i apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 3. mai 2016 otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Svea Finance AS-le tagastatuks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu menetluses oli Svea Finance AS-i (hageja) hagi Ilmar Susi (kostja) vastu kahjuhüvitise (põhivõlgnevuse) ja viivise väljamõistmiseks. Tartu Maakohus jättis hagi 3. mai 2016 otsusega rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis (põhivõlgnevus) 941 eurot 44 senti, perioodi 22. mai 2015 kuni 24. november 2015 eest sissenõutavaks muutunud viivis 38 eurot 82 senti ning viivis protsendina põhinõudelt alates

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
25.novembrist 2015 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et hageja apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 3. mai 2016 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Maakohus ei ole 3. mai 2016 otsuses tsiviilasja hinda märkinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise nõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Hageja vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses. Seega on TsMS § 124 lg 1 ja 133 lg-d 1 ja 2 järgi hageja apellatsioonkaebuse hind 1056 eurot 05 senti (941,44 + 38,82 + 941,44/100*8,05).
3.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis võimaldaksid väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohus on piisavalt analüüsinud kostja vastutuse esinemist ning jätnud põhjendatult hagi rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tuvastatud asjaolude kohaselt ei olnud kostja ID-kaardi ja PIN-koodide hoidmisel raskelt ettevaatamatu digitaalallkirja seaduse (DAS) § 3 lg 5 mõttes. Tulenevalt isikutunnistusele, elamisloakaardile ja digitaalsele isikutunnistusele väljastatavate sertifikaatide kasutustingimuste p-st 2.3 tuleb neid kaitsta parimal võimalikul viisil.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole olnud raskelt ettevaatamatu ega vastuta hagejale tekitatud kahju eest. Ekslik on hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et ID-kaardi ja PIN-koodide hoidmine vabalt oma kodus, lukustamata PIN-koode kappi või seifi, on vastuvõetamatult ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et menetluses on tõendatud, et kostja hoidis ID kaarti ja selle PIN koode eraldi (maakohtu otsuse p 5.4). Hageja väited Margus Buhti ebausaldusväärsusest ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohased. Tegemist oli kostja tütre elukaaslasega ning kostjal puudus alus kahtlustada M. Buhti kavatsuses kasutada kostja ID-kaarti ja selle koode ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Asjaolu, et 16. septembri 2013 kriminaalmenetluse M. Buhti vastu alustamise avalduses on kostja märkinud, et M. Buht on varasemalt karistatud metallivarguse eest, ei anna alust järeldada, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 23. juulil 2013, samuti teadlik M. Buhti varasemast karistatusest. Seega on maakohus õigesti leidnud, et puuduvad andmed, et kostja oleks M. Buhti saabumisel teadnud, et tegemist on ebausaldusväärse isikuga.

4.Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus loetakse hagejale tagastatuks TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja