Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2 (9)

nõuet täita ning et nõue kostja vastu võib aeguda. Kostja arvates ei saa sellist hageja käitumist lugeda heauskseks. Kostja leiab, et ta ei ole oma ID-kaardi ja PIN-koodide hoidmisel olnud DAS § 3 lg 5 mõttes raskelt ettevaatamatu nagu hageja seda väidab. Kostja teatel hoidis ta IDkaarti ja PIN-koode alati eraldi. Sama on avaldanud kostja ka 11.03.2014. a kriminaalasjas tema kui kannatanu ülekuulamisel, märkides, et paroolid asusid sektsioonikapis. Hageja tuginemine tema ja kostja tütre vahelisele meilivestlusele, milles KxxxxxxxxSxxx on öelnud, et „rahakoti vahel olid tal need koguaeg“ on eksitav ja ei vasta tõele. Kostja tütar Kxxxxxxx ei teadnud täpselt, kus kostja PIN-koode hoidis. Tulenevalt vastuolulistest ütlustest palub kostja kohtul tema tütre Kxxxxxxx Sxxxxtunnistajana ära kuulata. Kostja väitel hoidis ta oma IDkaarti kogu aeg rahakotis. Kui ta töölt koju jõudis, pani ta rahakoti, milles olid lisaks IDkaardile ka juhiload, lisaks traktori- ja autovõtmetega kööki külmkapi peale. PIN-koodi lehte hoidis kostja alati eraldi. Elutoas sektsioonikapis oli karp, milles oli ca 10-15 cm kihina erinevaid olulisi dokumente perekonna jaoks. Karbis hoidis kostja passi, tehnika soetamise garantiitalonge, tähtsamate ja olulisemate ostude maksekviitungeid ja tšekke. Samuti oli karbis olevate dokumentide vahel PIN-koodi leht. PIN-koodid olid peidetud teiste dokumentide vahele ja kui Mxxxxx Bxxxxsoovis neid sealt leida, pidi ta kõik dokumendid ükshaaval läbi vaatama. Kostja teatel käis ta päeval tööl ning tavaliselt kujunesid tema tööpäevad pikaks, ta ei tea, mis päeval kodus toimus. Kostja ei osanud arvata, et perekonnaliikmed sobravad tema asjades. Mxxxxx Bxxx oli kostja noorema tütre Kxxxxx Sxxx elukaaslane ja ta elas koos kostja tütrega kostja elukohas. Kostja suhted Mxxxxx Bxxxxxx olid head ja nende läbisaamine oli normaalne. Kostja ei osanud kahtlustadagi, et tütre elukaaslane võib ära kasutada tema usaldust ja heatahtlikkust ning salaja võtta tema IDkaardi ja seejärel kostja nõusolekuta sõlmida ja allkirjastada müügilepingu. Kostjale ei saa ette heita, et ta ei osanud ette näha oma vara vastu suunatud kuritegelikku käitumist enda lähedase isiku poolt, kes ei olnud oma varasema käitumisega andnud aimu ebausaldusväärsusest. Kostja leiab, et hooletuse kindlakstegemisel tuleb arvestada ka seda, kuivõrd isik järgis seadusega või seaduse alusel kehtestatud konkreetseid ohutu tegutsemise reegleid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-23-15 leidnud, et seadusest ei tulene kohustust IDkaarti ja PIN-koode teatud viisil hoida või PIN-koodid pähe õppida ja need seejärel hävitada või PIN-koodid mingil kindlal viisil üles kirjutada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-23-15 leidnud, et ID-kaardi hoidmine rahakotis on tavaline ega ole vaadeldav raske hooletusena. Samuti on asutud seisukohale, et raskeks hooletuseks ei ole koodide märkmikusse kirjutamine, kui need asuvad korteris, kus isik elab, need ei ole koos ID-kaardiga ning need ei ole hõlpsasti leitavad. Antud juhul ei hoidnud kostja ID-kaardi paroole koos ID-kaardiga ning paroolid ei olnud lohakalt sahtlis laiali kolmandate isikute jaoks nähtaval kohal. Kostja toob välja, et ta on tavaline lihtne töömees, kes ei tunne arvutit ja ei tee sellega igapäevaselt tööd. Kostjal on seoses südamehaigusega 60 %-line töövõimekaotus ning tema mälu on halvenenud. Seega ei saa eeldada, et kostja pidi ID-kaardi PIN-koodid pähe õppima. Kõike eeltoodut arvestades palus kostja jätta hagi rahuldamata. 04.03.2016. a vastuses taotles kostja täiendavalt, et kohus kuulaks lisaks Kxxxxxxx Sxxxxx kohtus tunnistajana ära tema teise tütre Kxxxxx Sxxx, kes saab kinnitada kostja väiteid selle kohta, kus kostja oma ID-kaarti ja selle koode hoidis. Lisaks täpsustas kostja, et tema tütar Kxxxxxxx Sxxx aitas külla ajada tema asju, kuid kostja ei olnud tütrele üle andnud oma IDkaarti ega selle kasutamiseks vajalikke turvaelemente. Kostja teatel ei kasutanud ta pangaülekannete tegemiseks ID-kaarti, vaid PIN-kalkulaatoritit.

3 (9)

Hageja leiab, et põhjendamatu on kostja väide, et hagejal ei ole kahju tekkinud ja ta ei saa seda kostjalt nõuda, kuna MxxxxxxBxxxxxx on kahju juba kohtuotsusega välja mõistetud. Hageja märgib, et asjaolu, et Mxxxxx Bxxxxxx on jõustunud kohtulahendiga hageja kasuks rahasumma (kahju) välja mõistetud, ei välista hagi esitamist kostja vastu kahju hüvitamiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-23-15 asunud seisukohale, et kui kahju tekitamise eest vastutavad mitu isikut ning ühelt kahju tekitajalt on kohtulahendiga kahju juba välja mõistetud, siis peab kannatanu hagi esitamiseks teise kahjutekitaja vastu tõendama, et kahju ei ole olnud võimalik kahju tekitajalt sisse nõuda. Antud juhul on hageja viidatud tõendamiskohustuse täitnud ja tõendanud, et Mxxxxx Bxxxxxt ei olnud võimalik kohtuotsusega välja mõistetud kahju sisse nõuda. Hageja on teinud kõik endast oleneva, mh algatanud täitemenetluse, kuid see on osutunud edutuks. Hageja ei nõustu ka kostja väidetega selle kohta, et ta ei olnud oma ID-kaardi ja PIN-koodide hoidmisel raskelt ettevaatamatu ega vastuta DAS § 3 lg 5 järgi hageja ees kahju tekitamise eest. Kostja väitel hoidis ta ID-kaardi PIN koode elutoa sektsioonkapis karbis koos teiste dokumentidega. Hageja leiab, et nimetatud viisil ID-kaardi kasutamist võimaldavate PIN-koodide hoidmisega ei järginud kostja käibes vajalikku hoolt. Selliselt olid koodid kõrvalisele isikule kerge vaevaga kättesaadavad. Hageja jääb hagis esitatud seisukoha juurde, et vastutustundlik (hoolas) isik hoiab ID-kaardi ja sellega seotud PIN-koodid ruumiliselt eraldi ning PIN-koode kolmandatele isikutele mitteaimatavas või vähemalt raskesti ligipääsetavas kohas, mida kostja antud juhul ei teinud. Hageja arvates on vastuoluline kostja väide, et ta ei osanud ette näha oma vara vastu suunatud sihipärast kuritegelikku käitumist enda lähedase isiku poolt, kes ei olnud oma varasema käitumisega andnud aimu ebausaldusväärsusest. Kriminaalasjas kannatanuna antud ütlustes on kostja seletanud järgmist: „Mxxxxx Bxxxxisikut tean suht keskpäraselt. Ta elas koos minu noorema tütre Kxxxxx Sxxxxx koos ning neil on sellest kooselust üks laps/.../Selgitan, et noored elasid meil omaette ja ajasid omi asju.“ Nimetatud ütluste põhjal ei saanud Mxxxxx Bxxxx näol olla tegemist kostjale lähedase isikuga. Lisaks on kostja kriminaalmenetluse alustamise avalduses välja toonud, et „Mxxxxx Bxxxx on ka varem karistatud metallivarguse eest“. Seega oli kostja teadlik, et Mxxxxx Bxxx oli varsemalt toime pannud varavastase süüteo ning seetõttu pidi kostja selle asjaoluga arvestama ja võtma tarvitusele vajalikud meetmed oma isiklike asjade hoidmiseks, mida kostja aga ei teinud. Hageja leiab, et asjakohatud on kostja väited tema osalise töövõime kaotuse ja halva mälu kohta. Oma asjade nõuetekohane hoidmine ei eelda head mälu ega täieliku töövõime olemasolu. Hageja märgib veel, et kostja väiteid arvestades võib järeldada, et Mxxxxx Bxxx ja kostja tütar Kxxxxxxx Sxxx võisid tegutseda hagejale kahju tekitamisel kooskõlastatult. Nimel nähtub kostja vastusest, et tema rahaasjadega tegeles tütar Kxxxxxxx Sxxx ja kostja oli eelnevalt temale üle andnud oma internetipanka sisenemiseks vajalikud turvaelemendid. Müügilepingu sõlmimisel tehti kostja arvelduskontolt esimese sissemakse summas 29,04 eurot. Kõiki eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes on hageja seisukohal, et kostja vastutab temale tekitatud kahju eest ning hageja jääb hagis esitatud nõude juurde ning palub kohtul hagi rahuldada. 14.03.2016. a arvamuses vaidles hageja vastu kostja taotlusele kuulata kohtus tunnistajana ära kostja tütar Kxxxxx Sxxx. Hageja leiab, et Kxxxxx Sxxx ärakuulamiseks puudub igasugune vajadus. Isegi juhul, kui Kxxxxx Sxxxxütlused tõendavad kostja poolt ID-kaardi ja PINkoodide hoidmist kostja väidetud viisil, siis on see ikkagi käsitletav raske hooletusena. Hageja märgib ka, et kostja poolt väidetud asjaolu, et tütar Kxxxxx Sxxxxoli teadlik tema ID-kaardi ja selle turvaelementide hoidmise kohast, kinnitab, et kostja oli nende hoidmisel raskelt hooletu. Lisaks võib see viidata asjaolule, et lisaks Kxxxxxxx Sxxxxx võis Mxxxx Bxxxxxx kooskõlastatult tegutseda ka Kxxxxx Sxxx.

kahju hüvitamise ja viivise nõudes ning kostja vaidles hagile vastu. Kohus kuulas vande all ära kostja ja tunnistajatena tema tütred Kxxxxxxx Sxxx ja Kxxxxx Sxxx. Kohus lõpetas istungil tõendite uurimise ja andis pooltele täiendavalt võimaluse esitada oma seisukohad kohtule kirjalikult. Mõlemad pooled esitasid kohtu määratud tähtajaks oma lõplikud seisukohad. Kumbki pool ei esitanud kohtule uusi asjaolusid. Hageja jäi hagis esitatud nõude juurde ja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista kahjuhüvitis ja viivis. Täiendavalt esitas hageja oma menetluskulude nimekirja ja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista menetluskulud summas 3378,50 eurot, sh 200 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 3178,50 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kostja jäi samuti varem esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde ning palus jätta hagi rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

23.07.2013. a sõlmiti Svea Finantseerimine OÜ ja kostja IxxxxxSxxx vahel müügi- ja järelmaksuleping nr 33021000768 (tl 12-15), mille alusel Svea Finantseerimine OÜ finantseeris sülearvuti ostu. Svea Finantseerimine OÜ tasus müüjale PULT24 OÜ-le kauba müügihinna summas 941,44 eurot. Ostja Ixxxx Sxxx kohustus tasuma müüjale esimese sissemakse summas 29,04 eurot ja tagastama Svea Finantseerimine OÜ-le krediidisumma (941,44 eurot) koos lepingutasu ja intressiga 14,50 % aastas maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena 48 kuu jooksul.



Svea Finantseerimine OÜ on 05.03.2013. a otsuse alusel ümber kujundatud aktsiaseltsiks ärinimega Svea Finance AS (hageja).



Tartu Maakohtu 13.08.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4112 (tl 20-30) tunnistati Mxxxxx Bxxxsüüdi KarS § 213 lg 1 järgi selles, et tema 23.07.2013. a varalise kasu saamise eesmärgil sõlmis Ixxxx Sxxx nimel Svea Finantseerimine OÜ-ga müügi- ja järelmaksulepingu nr 33021000768, allkirjastades lepingu Ixxxx Sxxx nõusolekuta tema ID-kaarti kasutades tema digitaalallkirjaga, luues sellega teadvalt ebaõige ettekujutuse kauba saajast, omastades ostetud sülearvuti ning tekitades Svea Finants AS-ile kahju summas 941,44 eurot. Kohus rahuldas Svea Finants AS-i tsiviilhagi ja mõistis süüdistatavalt Mxxxxx Bxxxxxx kannatanu kasuks välja kahjuhüvitise summas 941,44 eurot. Kohtuotsus jõustus 29.08.2014.



Hageja on 15.05.2015. a esitanud kohtutäitur Raigo Pärsile täitmisavalduse (tl 31-33) Mxxxxx Bxxxxxx kohtuotsusega välja mõistetud kahjusumma sissenõudmiseks täitemenetluse alustamiseks.



Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs on 18.11.2015. a teates (tl 34) andnud hagejale teada, et Mxxxxx Bxxxx suhtes alustatud täiteasjas nr 158/2015/823 ei ole õnnestunud kahjusummat sisse nõuda. Kohtutäituri teatel on Mxxxxx Bxxxx suhtes menetluses kokku 20 täiteasja, hageja nõue viimaste seas. Võlgniku arveldusarved on arestitud ning võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele pöörata sissenõuet.

5 (9)

Kohus leiab, et iseenesest on hageja põhistanud temal varalise kahju olemasolu.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Puudub vaidlus selle üle, et Mxxxxx Bxxx põhjustas kuriteoga, mis seisnes muu hulgas kostja nõusolekuta tema ID-kaardiga sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingu sõlmimises, hagejale kahju summas 941,44 eurot. Kahjuhüvitis on Mxxxxx Bxxxxxx jõustunud kohtuotsusega hageja kasuks välja mõistetud. Hageja on esitanud tõendina kohtutäituri teate (tl 34), mis tõendab, et täiteasjas nr 158/2015/823 ei ole õnnestunud kahjusummat Mxxxxx Bxxxxxx sisse nõuda, kuna võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele pöörata sissenõuet. Kohus leiab, et kuigi hagejal on olemas kahju nõudeõigus Mxxxxx Bxxxx vastu, kuid nõude täitmine on osutunud võimatuks, siis saab lugeda, et hagejal on endiselt täitmata summa ulatuses olemas varaline kahju, s.o summas 941,44 eurot. Vastava aluse olemasolu korral on seega hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist kostjalt. Ka Riigikohus on 08.04.2015. a lahendis nr 3-2-1-23-15 (p 14) antud suunistes (millele ka hageja oma seisukohtades on viidanud) märkinud, et kui hageja oleks tõendanud, et kahjuhüvitist ei olnud võlgnikult võimalik sisse nõuda, siis võib järeldada hagejal täitmata kahju ulatuses kahju olemasolu.

6 (9)

hüvitamise aluse esinemise üle ehk kas Mxxxxx Bxxxx poolt kostja ID-kaardi ja selle PINkoodide kasutamine sai võimalikuks kostja raske ettevaatamatuse tõttu. VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Riigikohus on 08.04.2015. a lahendis nr 3-2-1-23-15 (samuti varasemas lahendis nr 3-2-1-8102) asunud seisukohale, et DAS § 3 lg 5 mõttes raske ettevaatamatus kattub oma sisult raske hooletusega VÕS § 104 lg 2 mõistes ning rasket ettevaatamatust tuleb mõista käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmisena. Eeltoodut arvestades tuleb kohtul asja lahendamisel kindlaks teha, kas kostja on oma IDkaardi ja selle PIN-koodide hoidmisel olnud raskelt ettevaatamatu. Seaduse või muude õigusaktidega ei ole ette nähtud ID-kaardi ja selle kasutamist võimaldavate PIN-koodide täpset hoidmise korda. Tulenevalt isikutunnistusele, elamisloakaardile ja digitaalsele isikutunnistusele väljastatavate sertifikaatide kasutustingimuste p-st 2.3 tuleb neid kaitsta parimal võimalikul viisil. Kostja väitel hoidis ta oma ID-kaarti ja selle kasutamist võimaldavaid PIN-koode alati üksteisest eraldi. Kostja teatel hoidis ta ID-kaarti oma rahakotis, mida kandis tööl kaasas. Kui kostja töölt koju jõudis, pani ta rahakoti koos juhilubade ja traktori ja autovõtmetega kööki külmkapi peale. Kostja selgitas, et ta on lihtne töömees, kes ei oska kasutada arvutit ega ole kunagi kasutanud ID-kaardi elektroonse haldusvahendi teenuseid, sh andnud digitaalallkirja. Kostja väitel hoidis ta ID-kaardi PIN-koodide ümbrikut oma kodus elutoa sektsioonkapis karbis teiste tähtsate dokumentide vahel. Kostja selgitas, et Mxxxxx Bxxxxoli tema tütre Kxxxxi Sxxx elukaaslane ja elas koos tütrega kostja elukohas. Kostja juures elav tütar Kxxxxx Sxxx ja ka teine tütar Kxxxxxxx Sxxxxolid teadlikud tema ID-kaardi ja selle PINkoodide hoidmise kohast. Kostja teatel ei osanud ta kahtlustada temale lähedaste isikute poolt kuritegelikku käitumist ja kostja nõusolekuta tema ID-kaardi kasutamist tütre elukaaslase poolt. Kostja kinnitusel tema ei kasutanud ID-kaardi koode, ta ei teinud ID-kaardiga makseid. Tütar Kxxxxx elas koos elukaaslasega ja lapsega kostja juures, elati ühe perena, söödi ühes lauas. Tunnistajana üle kuulatud Kxxxxxxx Sxxx andis ütlusi, et tema tegi isa eest makseid, kuid ei kasutanud selleks ID-kaarti ega selle koode, vaid internetipanga koodikaarti. Tunnistajana üle kuulatud Kxxxxx xxxx andis ütlusi, et ta elas koos lapse ja Mxxxxx Bxxxxxx isa juures, elati ühise perena, Mxxxxx oli pereliige. Kui isa sai teada, et Mxxxxx on tema ID kaarti kasutanud, ei võinud Mxxxxx enam isa majja tulla. Kostja poolt ID-kaardi ja selle PIN-koodide hoidmise viisi kinnitavad tema poolt kriminaalasjas kannatanuna antud ütlused (tl 66-68), samuti tema poolt kohtuistungil vande all antud ütlused ning ka tunnistajate Kxxxxxxx Sxxx ja Kxxxxx Sxxx ütlused (tl 141-143). Ka hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt väidetud ID-kaardi ja selle koodide hoidmise viisi, kuid hageja leiab, et sellist viisi saab käsitleda DAS § 3 lg 5 mõistes raske ettevaatamatusena. Hageja on muu hulgas välja toonud, et kostja, olles teadlik, et Mxxxxx Bxxx on varasemalt toime pannud varavastaseid süütegusid, pidi sellega arvestama ning paigutama oma ID-kaardi koodid mitteaimatavasse ja raskesti ligipääsetavasse kohta, milleks hageja hinnangul ei ole elutoa sektsioonkapp. Kohus ei nõustu hagejaga, et ID-kaardi ja PIN-koodide hoidmist oma kodus, saab pidada raskeks ettevaatamatuseks. Tõendamist leidis, et kostja hoidis ID-kaarti ja selle PIN-koode eraldi. ID-kaarti kandis kostja kaasas rahakotis, mida saab käibes lugeda tavapäraseks. IDkaardi kasutamist võimaldavate PIN-koodide ümbrikku hoidis kostja oma elutoa kapis karbis

7 (9)

teiste tähtsate dokumentide vahel. See oli kostja majapidamises tähtsate dokumentide hoidmise koht. Koodid ei vedelenud kusagil avalikult kättesaadavas kohas ja mõistlikult võttes pidi nende leidmiseks spetsiaalselt kostja muude dokumentide hulgas otsima. Ka Riigikohus on 08.04.2015. a lahendis nr 3-2-1-23-15 (p 15) märkinud, et ekslik on seisukoht, et ID-kaardi ja PIN-koodide hoidmine vabalt oma kodus, lukustamata PIN-koode kappi või seifi, on vastuvõetamatu. Kolleegiumi hinnangul võib tegemist olla hooletusega, kuid mitte raske hooletusega (raske ettevaatamatusega). Kostja ja tunnistajate ütlustest selgub, et kostja Ixxxx Sxxx oli ma dokumentide hoidmisel konservatiivne ja alalhoidlik. Pettuse ilmsikstulemisele reageeris ta sellega, et Mxxxxx Bxxx ei võinud enam tema majja tulla. Selline olukord kinnitab, et Ixxxx Sxxx hoidis ja kaitses oma dokumente oma parima arusaamise kohaselt. Kohus märgib, et Eesti Vabariigis, kus e-riigile omased identifitseerimisvahendid, maksevahendid ja muud elektroonilised instrumendid on kõigile kättesaadavad ja igapäevaselt kasutatavad, on ID-kaardi, s.h. ka selle PIN-koodide kasutamisest kujundatud elanikkonna teadvuses tavapärane ja harjumuspärane nähtus. Elektrooniliste instrumentide, s.h. ID-kaardi kasutamine on Eestis elava inimese jaoks harjumuspärane ja sage, mistõttu ID-kaardi ja selle PIN-koodide peitmist või lukustamist eraldi varjatud, salastatud või spetsiaalselt selleks ettevalmistatud salakohta ei saa eeldada, pidada nõutavaks või mõistlikuks. Üldiselt teadaolev on, et elektrooniliste instrumentide, s.h. ID-kaardi kasutamist soovitatakse nooremal põlvkonnal (lastel, lastelastel) õpetada oma vanematele ja aidata neid selle kasutamisel. Kostja ja tunnistajate ütlustega leidis kinnitamist, et selline tavapärane olukord ID-kaardi kasutamisel ja PIN-koodide hoidmisel oli ka kostja majapidamises. Antud juhul on tuvastatud, et kostja ID-kaarti kuritarvitas Mxxxxx Bxxx, kes oli kostja tütre elukaaslane ja elas kostja pool. Kohus leiab, et mõistlikult võttes ei pidanud kostja Mxxxxx Bxxxx sellist käitumist ette nägema ega võtma ennetavalt tarvitusele erilisi ID-kaardi ja selle PIN-koodide hoiumeetmeid. Kostja on selgitanud, et tema suhted nii mõlema tütre kui ka tütre elukaaslase Mxxxxx Bxxxxxx olid head ning tal ei olnud põhjust neid umbusaldada. Hageja on küll esitanud tõendina kohtuotsused (tl 89-109), mis tõendavad, et Mxxxxx Bxxxxon varasemalt süüdi tunnistatud varavastaste kuritegude toimepanemises. Kohus on aga seisukohal, et arvestades kostja ja Mxxxxx Bxxxx suhteid, sh seda, et Mxxxxx Bxxx oli kostja tütre elukaaslane ja elati koos ehk sisuliselt perekonnaliige, ei pidanud kostja ette nägema või kahtlustama, et Mxxxxx Bxxx võib tema ID-kaardiga toime panna kuritegusid. Asjaolu, et kostja võttis Mxxxxx Bxxxx oma majja kui pereliikme ja suhtus temasse kui pereliikmesse, osutab, et ta usaldas seda inimest. Puuduvad andmed selle kohta, et xxxxx Sxxxx Mxxxxx Bxxxxxsaabumisel teadnuks, et tegemist on isikuga, kelle usaldusväärsuses võiks kahelda. Tavapärases lähedaste vahelises (isa suhtumine oma tütre elukaaslasesse ja lapse isasse) suhtlemises ei saa kahtlustavat suhtumist nõuda. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes saab kohtu hinnangul järeldada, et kostja järgis oma ID-kaardi ja selle PIN-koodide hoidmisel käibes vajaliku hoolt ning hagejale ei tekkinud kahju kostja raske ettevaatamatuse tõttu. Seega ei esine DAS § 3 lg-s 5 sätestatud kahju hüvitamise alust ning hageja nõue kostja vastu kahjuhüvitise ja selle tasumisega viivitamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et hagejal on jätkuvalt jõustunud kohtuotsusest tulenev kahju nõudeõigus Mxxxxx Bxxxx vastu, mille täitmist on hagejal võimalik tulevikuski nõuda. TsMS § 157 lg.1 järgi on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat, sama sätestab TsÜS § 150 lg.3 kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude kohta.

8 (9)

Menetluskulude jaotus

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.