Swedbank AS hagi Veikko Hipponeni vastu 13 000 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
13 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Veikko Hipponeni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Veikko Hipponen (ik: XXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): Swedbank AS (rk: 10060701), esindaja Kerli Küünemäe
esindajad
Tartu Maakohtu 13. novembri 2015 otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. novembri 2015 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Veikko Hipponeni kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Swedbank AS (hageja) esitas 18.05.2015 maakohtule Veikko Hipponeni (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 13 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.11.2006 laenulepingu nr 06-193004-EL, mille alusel andis hageja kostjale laenu 143 254 eurot. 27.07.2007 ja 17.01.2012 sõlmisid pooled lepingu lisad, millega leppisid kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses. Lepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise tagamiseks seati hüpoteegid korteriomandile Harjumaal XXXX ning kinnistule Tartumaal XXXX. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, ütles hageja lepingu 15.03.2013 ennetähtaegselt üles. 08.05.2014 toimus kohtutäitur Oksana Kutšmei vahendusel enampakkumine kinnistule XXX. Vara müüdi hinnaga 82 000 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks laekus 65 333,52 eurot. Nimetatud summa ei katnud võlgnevust ja kostjal jäi hagejale tasumata 57 177,05 eurot. Hageja selgitas vastuseks kostja väidetele, et laenuarvestuse kohaselt on kohtutäiturilt laekunud 73 533,52 eurot, kuigi hagis on ekslikult märgitud 65 333,52 eurot.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kohustada hagejat tunnistama täitemenetluses kinnistu müügist laekunud summana 73 533,52 eurot. Kui kohus hagi rahuldab, palus kostja vähendada nõuet 8200 euro võrra, mille tasumist kinnistu müügist ei ole hageja arvestanud, ning võimaldada tasuda väljamõistetav summa igakuiste osamaksetena, arvestades kostja sissetulekute suurust. Hageja laenas kostjale ja kaastaotlejale Evelyn Hipponenile 143 254 eurot tagastamise tähtajaga 2042. a ning kohustas selliselt laenusaajaid elu lõpuni laenu tasuma, mis ei ole vastutustundlik ja hea tava kohane. Laenu tagatiseks olnud kinnistu müüdi enampakkumisel alla turuhinna. Hageja ei nõustunud andma kostjale kinnistu omal käel müümiseks pikemat tähtaega, kuigi pidi teadma, et kinnisvara hinnad tõusevad ja põhjendatud ei ole korraldada müüki läbi kohtutäituri. Kostja on hagejale selgitanud, et tema sissetulekust ei ole võimalik nõutud summat mõistliku aja jooksul kinni pidada. Kostja on tasunud hagejale 134 694,79 eurot, seega on hageja kahju väiksem kui nõutav summa. Laenu kaastaotleja tasub hagejale võlatunnistuse alusel võlgnevust 10 000 eurot. Hageja peaks ise kandma oma halvast tehingust tuleneva äririski.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 13. novembri 2015 otsusega hagi ja mõistis Veikko Hipponenilt Swedbank AS kasuks välja laenulepingust nr 06-193004-EL tuleneva võlgnevuse 13 000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 650 eurot (riigilõiv) ning mõistis kostjalt hageja kasuks
välja menetluskulud 650 eurot ja viivise tasumata menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohus ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kui kostja leidis, et täitemenetluses määratud kinnistu hind ei ole õige, tulnuks kostjal määratud hind vaidlustada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-tes 1, 3, 4, 7 ja §-s 217 sätestatud korras. Kostja täitemenetluses määratud kinnisasja hinda ei vaidlustanud. Seega on kostja vastavad väited ja majade müügistatistika kohta esitatud tõendid asjakohatud ning tuleb jätta tähelepanuta. Laenulepingu nr 06-193004-EL sõlmisid kostja ja E. Hipponen kui kaaslaenutaotlejad ja solidaarvõlgnikud. Laenulepingust tuleneva põhivõla suuruseks oli pärast tagatisvara müümist 44 928,99 eurot ning pank on kustutanud nõude 21 928,99 euro ulatuses (tl 31). Seega oleks laenulepingust tuleneva solidaarkohustuse suuruseks 23 000 eurot. Hageja on kostja vastu esitanud nõude 13 000 euro väljamõistmiseks. VÕS § 65 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda ühelt solidaarvõlgnikult 10 000 eurot ja teiselt 13 000 eurot. Solidaarvõlgnike omavahelised suhted ei oma antud asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Seega ei ole kostja viide hagis märgitud summast väiksemas ulatuses kahju tekkimise kohta asjakohane. Laenusumma väljastab pank laenutaotleja soovi ja maksevõimelisust arvestades. Seega ei ole kostja viide nn pealesurutud pikaajalisest laenukohustusest asjakohane, kuivõrd kostja ise on pöördunud laenu saamise sooviga laenuandja poole ning vastavatel tingimustel laenulepingu allkirjastanud. Seda, et hageja oleks laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostja tõendanud ei ole. Samuti on tõendamata, et hageja ei arvestanud laenu andmisel kostja sissetuleku suurusega. Kostja väide, mille kohaselt ei võimaldanud hageja ega kohtutäitur kostjal endal kinnistule ostjat leida, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja väide, et kuivõrd laenulepingu kehtivuse alguses tasuti hagejale vaid intresse, on hageja kasu saanud ja hageja kahju ei ole sedavõrd suur kui hageja hagis näitab, on asjakohatu. Hageja väljastas kostjale laenu, millelt tuli lepingu kohaselt tasuda intressi, s.o tasu raha kasutamise eest. Seega on alusetu heita hagejale ette kasu saamist intressi näol. Eeltoodu alusel kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt laenulepingu alusel hageja kasuks välja mõista 13 000 eurot. Kostja on palunud vähendada väljamõistetavat summat 8200 euro võrra, kuid ei ole seda ammendavalt põhjendanud. Samuti ei ole võimalik määrata kohtuotsuses kindlaks täitmise korda (osamakseid), kuivõrd kostja ei ole avaldanud, kui suurte osamaksetena oleks kostjal võimalik võlgnevus tasuda. Hageja poolt enne kohtumenetlust pakutud 110 eurot kuus ja kohtumenetluses pakutud 220 eurot kuus on kostja pidanud ebamõistlikuks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Veikko Hipponen esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
13.novembri 2015 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei hinnanud hageja laenu andmisel piisavalt kostja krediidivõimekust krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 järgi. EMTA väljavõttest nähtuvalt oli kostja sissetulek 2006. a, kui sõlmiti laenuleping nr 06-193004-EL, XXX krooni ehk XXX eurot. Netosissetulek oli seega XXX eurot. Laenukonto väljavõttes on laenumaksete summa 6890,94 eurot. Lisaks võimaldas hageja kostjal sõlmida veel kodukapitalilaenu, arvelduskrediidi ja krediitkaardilepingud, millega pidevalt kaeti laenulepingu nr 06-193004 EL makseid;
2) kui tekkisid makseraskused, võttis kostja hagejaga koheselt ühendust ja alustati kinnistu müümist. Esialgu võimaldati kostjale laenupuhkust, mis tegelikult suurendas edasist maksekoormust lepingutasude ja intresside kujul. Arvelduskrediidi asemel sõlmiti väikelaenuleping, mis veelgi suurendas igakuist maksekoormust; 3) kinnistu müümine venis ning hageja ütles lepingu üles ja realiseeris hüpoteegi. Täitemenetluses hageja nõudmisel määratud alghind 112 000 eurot ei võimaldanud saada kinnistu müügist summat, mis oleks katnud võlajäägi. Vaidluseks hageja ja kohtutäituriga puudusid kostjal teadmised. Kinnistu müüdi ajal, kui kinnisvara hinnad hakkasid tõusma. Kiirmüük täitemenetluses kahjustas oluliselt kostja huve. Müügiga oodates ja omakäelise müügi korral oleks saanud kinnistu müüa hinna eest, mis oleks katnud võlgnevuse. Kõrval asuv võrdväärne kinnistu müüdi 124 000 euroga. Seega müüdi kostja kinnistu oluliselt alla turuhinna; 4) oleks hageja notariaalse võlaõigusliku lepingu sõlmimisel summas 13 000 eurot piirdunud suulise kokkuleppega, et kostja võib tasuda ühe aasta jooksul võlgnevust 110 eurot (pakkumine ka 200 eurot) kuus, mis ei pakkunud kostjale kindlust, et lepingut ei edastata täitmiseks kohtutäiturile ja milliseks kujunevad edaspidised nõuded; 5) on hageja esitatud teatises vara müügist laekunud summa 65 333,52 eurot ja võlgnevuse summa 58 338,86 eurot. Hageja tunnistas maakohtu istungil, et tegelikult laekus täitemenetlusest veel 8200 eurot. Läbirääkimistel hagejaga juhtis kostja sellele korduvalt tähelepanu, kuid seda asjaolu ei pidanud hageja ega kohus oluliseks. Hageja ei selgitanud ka, millistel alustel vähendati võlgnevust just sellise summani; 6) anti kostjale laenulepingu alusel laenu 143 254 eurot. Kostja on hagejale tasunud 134 694,79 eurot. Seega on hageja reaalne kahju oluliselt väiksem ja selle põhjustas eelkõige hageja otsus müüa kinnistu alla turuväärtuse. Tasudes iga kuu 110 eurot, kestaks võlgnevuse tasumine 10 aastat. Sellises olukorras on kostjal õigem taotleda pankrotimenetluse algatamist.
5.Swedbank AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja seisukoht, et hageja ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, uudne, ja tuleb jätta TsMS § 652 lg 3 alusel tähelepanuta. Samas hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Kostja ei ole põhjendanud, milline on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenev kahjulik tagajärg kostjale. Kostja ei ole tõendanud temale tekkinud kahju ega kahju suurust; 2) ei ole kostja vastuväide, et laenu tagatisvara realiseeriti liiga madala hinnaga, antud menetluses asjakohane. Kui kostja leidis täitemenetluses, et tema õigusi on rikutud, oli tal võimalus TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale; 3) on hageja arvamuses kostja vastusele ja kohtuistungil selgitanud nõude kujunemist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
13.novembri 2015 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele
tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
7.1.Kostja maakohtus esitatud vastuväidete kohaselt seisnes hageja vastutustundetu käitumine selles, et laenuleping sõlmiti laenu tagastamise lõpptähtajaga 2042. a ning sellest tulenevalt kohustati kostjat ja kaaslaenusaajat tasuma laenumakseid väga pikka aega. Maakohus on põhjendatult leidnud, et lepingu tähtajas väljendus lepingupoolte tahe ning tegemist ei saa olla vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega hageja poolt. Lisaks on kostja tuginenud maakohtus sellele, et tema sissetulek (2006. a netosissetulek XXXX eurot) ei võimaldanud tal igakuist laenumakset tasuda ning laenu andmisel ei ole hageja sellega arvestanud. Kostja nimetatud vastuväide ei ole kooskõlas asja materjalidega. Laenulepingust nähtuvalt olid laenu saajateks V. Hipponen ja E. Hipponen ning kostja on ise kinnitanud (tl 76), et hageja hindas enne laenulepingu sõlmimist mõlema laenutaotleja sissetulekut. Samuti on kostja maakohtu istungil (tl 71 pöördel) kinnitanud, et kahekesi elades ei olnud maksmine üle jõu käiv ning makseraskused tekkisid pärast kooselu lõppemist. Eeltoodu kinnitab, et hageja ei ole laenu andmisel rikkunud KAS § 83 lg-s 3 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Õige on siinjuures hageja seisukoht, et isegi juhul, kui hageja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei anna see alust jätta hagi rahuldamata, kuna kostja ei ole tõendanud väidetavast rikkumisest temale tekkinud kahju.
7.2.Laenulepingu p-s 12.11 leppisid pooled kokku, et laenusaajad kohustuvad alluma kohesele sundtäitmisele lepingust tulenevate panga nõuete rahuldamiseks. Sundtäitmine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asja materjalidest nähtuvalt määrati täitemenetluses kinnistu alghinnaks 112 000 eurot ning kinnistu müüdi enampakkumisel hinnaga 82 000 eurot. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kinnistu hindamisel on järgitud TMS § 74 nõudeid ning asjaolust, et kinnistu müüdi enampakkumisel alla alghinna, ei saa järeldada, et kinnistu müüdi oluliselt alla turuhinna. Asjaolu, et kõrvalasuv kinnistu müüdi kõrgema hinnaga, ei tõenda kostja väidet, et vaidlusalune kinnistu müüdi alla turuhinna.
7.3.Hageja on 17.08.2015 menetlusdokumendis (tl 63) kinnitanud, et täitemenetlusest laekus kinnistu müügist 73 533,52 eurot (sh 8200 eurot) ning seda ka tõendanud (vt õiend nõude arvestuse kohta, tl 31). Maakohus on selle asjaoluga arvestanud ning ekslik on apellandi väide, et maakohus ei ole 8200 euro laekumisega arvestanud. Maakohtu istungil (tl 71 pöördel) on hageja selgitanud võlgnevuse suuruse kujunemist ning ühtlasi kinnitanud, et põhivõlgnevusest 44 928,99 eurot on 21 928,99 eurot maha kantud ja laenusaajatelt nõutakse kokku 23 000 euro tasumist (sh kostjalt 13 000 eurot). Nähtuvalt maakohtu istungi protokollist ei ole kostja võlgnevuse kujunemisele ja suurusele vastuväiteid esitanud.
7.4.Ekslik on kostja väide, et kuna laenusummaks oli 143 254 eurot ja hagejale on tasutud 134 694,79 eurot, siis ei saa hageja nõue olla 13 000 eurot. Kostja on jätnud tähelepanuta, et laenuleping on tasuline leping ning lisaks laenusummale on laenusaajatel kohustus tasuda intressi (pärast lepingu ülesütlemist viivist) ja lepingutasu ning tagasimakstav summa on alati suurem saadud laenusummast.
7.5.Kokkuleppe sõlmimine on poolte õigus ning hagejale ei saa ette heita, et ta ei olnud nõus sõlmima kohtueelset kokkulepet kostja esitatud tingimustel. Hageja nõude rahuldamine ei sõltu sellest, et pooled ei saavutanud kokkulepet võlgnevuse tasumise kohta.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi (kostja) kanda. Hageja kinnistas ringkonnakohtule, et temal apellatsiooniastmes menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.