3.Välja mõista XXXX viivis 0,15 % päevas põhivõlalt (s.o 965,36 eurolt) alates 28.01.2016.a. kuni põhivõla tasumiseni Osaühingu Aktiva Finants kasuks, aga mitte rohkem kui 250,03 eurot.
4.Menetluskulud jätta kostja kanda.
5.Välja
mõista
XXXX
menetluskulu
summas
736,29
eurot
(seitsesada
kolmkümmend kuus eurot ja kakskümmend üheksa senti) Osaühingu Aktiva Finants kasuks, sealhulgas hagimenetluses tasutud riigilõiv 225 eurot ja esindaja tasu 511,29 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXX tasuda Osaühingule Aktiva Finants hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (736,29 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX(kostja) vastu võla välja mõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele XXXX esitas vastuväite. 10.03.2016 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.03.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXX Aktsiaselts ning kostja 15.04.2014 liitumislepingu nr XXXX, mille alusel XXXX Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma.
Kostjale esitati arveid, mida ta ei ole tähtaegselt tasunud. Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka sissenõudmise kulu, mis on märgitud arvel nr 43633953 ja mille tasumise kohustus tuleneb XXXX Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.8. mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama XXXX Aktsiaseltsi kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, s.h kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate XXXX Aktsiaseltsi esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb XXXX Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks. Seega antud juhul on arvutuskäik järgmine: eelmise perioodi võlgnevus 769,20 eurot x 26% =199,99 eurot. Lisaks sisaldab kostja võlgnevus arvete eest ka leppetrahvi (märgitud arvel nr 43406959). Tulenevalt kostja ja XXXX Aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepingust kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. XXXX Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingu 28.07.2014. a ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata. Vastavalt XXXX Aktsiaseltsi lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. XXXX Aktsiaselts loovutas 28.05.2015 kostja vastase nõude põhisummas 965,36 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 965,36 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 715,33 eurot ning viivise põhinõudelt 0,15 % päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 250,03 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu, väites, et keegi on kasutanud tema loata ja teadmata tema ID kaarti ja esinenud tema nime all. Lepingut kostja XXXX Eesti Aktsiaseltsiga sõlminud ei ole. Politseil on kostja avaldus, kui kostjale löödi raske esemega pähe ja ta kaotas teadvuse. See toimus märtsi lõpus või aprilli alguses. Rahakott koos ID kaardi ja teiste dokumentidega tagastas keegi varjupaiga töötaja. Samuti märkis kostja, et temalt ei ole midagi nõuda, kuna ta elab niigi alla igasugust miinimumi. Pension on kostjal 158 eurot ja sellest summast ei ole võimalik kellelegi maksta.
Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 16.05.2016 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Käesoleval juhul on kostja oma vastuses märkinud, et keegi teine on tema loata ja teadmata kostja ID-kaarti kasutanud. Seega on käesoleval juhul vaidlus selles, kas kostja on hagiavalduse aluseks oleva lepingu sõlminud. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma nõuet tõendanud. Hageja on esitanud kohtule XXXX liitumislepingu, mis on sõlmitud XXXX15.04.2014 (tlk 27). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on seoses ID-kaardi loata kasutamise pärast politseisse avalduse teinud ja et selle kohta oleks alustatud kriminaalmenetlust. Kohus on eeltoodut kostjale menetluses selgitanud (tl 73, 74). Seega on eluliselt usutav, et leping on sõlmitud ja allkirjastatud kostja poolt, kostja ei
ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaks vastupidist. Kuna kostja ei ole tõendanud IDkaardi kasutamist teise isiku poolt, siis vastutab kostja lepingust tuleneva võlgnevuse täitmise eest. Seega ei ole usutav ka kostja väide selle kohta, et keegi teine on lepingu allkirjastanud. Muid vastuväiteid kostja hageja nõude osas esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja põhinõue summas 965,36 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Hageja on kostjale osutanud teenust, mille eest väljastanud kostjale ka arveid. Kostja ei ole arveid tasunud ega esitanud väiteid selle kohta, et võlgnevus oleks tasutud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid nõutava põhivõla suuruse arvestuse osas, seega mõistab kohus nimetatud summa kostjalt välja.
7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kohaldada lepingujärgset viivisemäära. Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p 6.13.2 sätestab, et maksetähtpäevaks tasumata summalt on Tele2-l õigus nõuda kliendilt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste summa 528,53 eurot. Viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja olles arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue summas 528,53 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 28.01.2016. a kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid hageja taotlusel mitte rohkem kui 250,03 eurot.
8.Kostja on oma 04.05.2016 vastuväites märkinud, et temalt ei ole midagi nõuda ning elab niigi alla igasugust miinimumi, pension on 158 eurot ja sellest summast ei ole võimalik kellelegi maksta. Kohus selgitab, et kostja halb majanduslik olukord ei saa olla aluseks temalt võlgnevuse väljamõistmata jätmiseks.
9.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 965,36 eurot, viivis 715,33 eurot ning viivis 0,15% päevas põhinõudelt alates 28.01.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 250,03 eurot. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 225 eurot ja õigusabikulud 511,29 eurot (tl 28). Kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 2 ja tl 55). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti loeb kohus põhjendatud kuluks esindaja tasu kokku summas 511,29 eurot. 28.03.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse koos lisadega (tl-d 20-57, hagi sisuline osa on kokku 4 lehekülge, hagi lisad, tõendid kokku 33 lehekülge). Hagi koostamiseks on vajalik analüüsida tõendeid ja koostada hagiavaldus. Märgitud õigusabikulu on kohtu hinnangul osutatud teenusele mõistlik. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 736,29 eurot ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 736,29 eurot.
12.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (736,29 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.