Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-4427 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Placet Group OÜ (edaspidi hageja) esitas 18.03.2016 Tartu Maakohtule hagiavalduse Kxxxxxxx Vxxx (edaspidi kostja) vastu, milles palus hageja kasuks välja mõista 241,43 eurot (põhivõlg 100 eurot, intress 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 25,43 eurot, sissenõudekulud 36 eurot), jooksva viivise ja menetluskulud summas 175 eurot (75 eurot riigilõiv, 100 eurot õigusabikulud). Tartu Maakohus võttis hagi 21.03.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 22.03.2016 temaga koos elava ämma vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja 18.02.2012 hagejaga laenulepingu nr 310090006 (tl 711) 300 euro saamiseks. Laenuperioodiks oli 360 päeva. Kostja kohustus saadud laenu tagastama hiljemalt 12.02.2013, mida kostja ei teinud. 06.09.2012 ja 14.02.2013 esitas hageja kostjale võlateatise/meeldetuletuskirja ning 01.03.2013 teate nõude menetlemise kohta. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid.

põhivõlga,

intressi,

sissenõutavaks

muutunud

viivist

ja

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

2-16-4427 võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Hagiavalduse kohaselt on hageja viivist arvestanud VÕS §-s 113 lg 1 ja §-s 94 sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summalt 100 eurot viivist alates 13.02.2013 (laenu tagastamise tähtajale järgneval päeval) kuni hagiavalduse esitamiseni 18.03.2016 kokku 25,43 eurot 1129 viivitatud päeva eest. Viivise summa on korrektne. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 19.03.2016 kuni 10.06.2016 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1,85 eurot (0,022% x 84p x 100€). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 27,28 eurot (25,43+1,85). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 100 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p 4.1 kohaselt kohustub laenusaaja tagastama krediidisumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Maksegraafiku kohaselt pidi kostja intressi tasuma 20 eurot kuus osamakselt. Kostja pidi tasuma 25 eurot kuus. Põhivõlgnevus on 100 eurot, millelt pidi kostja maksma intressi 80 eurot. Vastavalt lisateenuste hinnakirjale on esimese, teise ja kolmanda meeldetuletuskirja saatmise tasu 12 eurot. Hageja on saatnud kaks meeldetuletuskirja ja ühe teate nõude menetlemise kohta, mis sisaldas meeldetuletust võlgnevuse tasumiseks (tl 17-19), kokku kolm meeldetuletuskirja ühe kohustuse osas (põhivõlgnevus 100 eurot), summas 36 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 243,28 eurot, millest 100 eurot moodustab põhivõlg, 27,28 eurot viivis, 80 eurot intress ja sissenõudekulud 36 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab

2-16-4427 menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 175 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.