Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-120767 lepingulise esindaja tasu. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Placet Group OÜ (edaspidi hageja) esitas 29.09.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Sxxxxx Kxxxxxxxxxxxx 860,11 euro saamiseks. Kohus tegi 02.10.2015 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik Sxxxxx Kxxxxxxxxx esitas 04.12.2015 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 12.01.2016.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 29.01.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse Sxxxxx Kxxxxxxxxxx (edaspidi kostja) vastu, milles palus hageja kasuks välja mõista 682,95 eurot (põhivõlg 500 eurot, intress 138 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 20,95 eurot, sissenõudekulud 24 eurot), jooksva viivise ja menetluskulud summas 215 eurot (125 eurot riigilõiv, 90 eurot õigusabikulud). Tartu Maakohus võttis hagi 05.02.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte isiklikult 07.03.2016 Saksamaal aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja 23.01.2015 hagejaga laenulepingu nr SR382976 (tl 1727) 500 euro saamiseks. Laenuperioodiks oli 6 kuud. Kostja kohustus saadud laenu tagastama

2-15-120767 hiljemalt 22.07.2015, mida kostja ei teinud. 18.03.2015 ja 24.04.2015 esitas hageja kostjale võlateatise/meeldetuletuskirja. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid.

põhivõlga,

intressi,

sissenõutavaks

muutunud

viivist

ja

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Hagiavalduse kohaselt on hageja viivist arvestanud VÕS §-s 113 lg 1 ja §-s 94 sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras ehk 8,05% aastas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summalt 500 eurot viivist alates 23.07.2015 (laenu tagastamise tähtajale järgneval päeval) kuni hagiavalduse esitamiseni 28.01.2016 kokku 20,95 eurot 190 viivitatud päeva eest. Viivise summa ja arvestuskäik on kohtu hinnangul korrektne. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 29.01.2016 kuni 10.06.2016 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 14,74 eurot (0,022% x 134p x 500€). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 35,69 eurot (20,95+14,74). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 500 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p 4.1 kohaselt kohustub laenusaaja tagastama krediidisumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Maksegraafiku kohaselt pidi kostja intressi tasuma 59,20% aastas, s.o 29,60% 6 kuu peale. Kostja pidi tasuma 500 eurot. Põhivõlgnevus on 500 eurot, millelt pidi kostja maksma intressi 138 eurot. Vastavalt lisateenuste hinnakirjale on esimese ja teise meeldetuletuskirja saatmise tasu 12 eurot. Hageja on saatnud kaks meeldetuletuskirja (tl 28-29), summas 24 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 697,69 eurot, millest 500 eurot moodustab põhivõlg, 35,69 eurot viivis, 138 eurot intress ja sissenõudekulud 24 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

2-15-120767 Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus riigilõivu 125 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 80 eurot). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 90 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 215 eurot, millest 125 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 90 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.