2.Tühistada Tartu Maakohtu 14. detsembri 2015 otsus osaliselt väljamõistetud viivise suuruse osas, leppetrahvi nõude rahuldamata jätmise ning menetluskulude jaotuse osas.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Rain Kõutsilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 211 eurot 51 senti, s.o põhinõue 131 eurot 51 senti ja leppetrahv 80 eurot, perioodil 18. juuni 2014 – 9. juuni 2016 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis 33 eurot 85 senti ning alates 10. juunist 2016 viivis võlgnevuselt 211 eurot 51 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui võlgnevuse 211 eurot 51 senti suuruses.
4.1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Rain Kõutsi vastu osaliselt ja mõista Rain Kõutsilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja 8. veebruari 2013 Tele2 Eesti AS-i ja Rain Kõutsi vahel sõlmitud liitumislepingu nr 30068432 alusel põhivõlgnevus 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 51 (viiskümmend üks) senti ning leppetrahv 80 (kaheksakümmend) eurot, kokku 211 (kakssada üksteist) eurot 51 (viiskümmend üks) senti.
4.2.Välja mõista Rain Kõutsilt OÜ Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt, s.o 211 eurot 51 senti, perioodi 18. juuni 2014 – 9. juuni 2016 (k.a) summas 33 (kolmkümmend kolm) eurot 85 (kaheksakümmend viis) senti ning alates 10. juunist 2016 viivis võlgnevuselt 211 eurot 51 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui võlgnevuse 211 eurot 51 senti suuruses.
4.3.Jätta OÜ Aktiva Finants hagi sissenõudmiskulude väljamõistmise osas rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 85% ulatuses Rain Kõutsi kanda ja 15% ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda. Rahuldada OÜ Aktiva Finants avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Mõista Rain Kõutsilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud maakohtu menetluses 258 (kakssada viiskümmend kaheksa) eurot 35 (kolmkümmend viis) senti ja ringkonnakohtus 85 (kaheksakümmend viis) eurot (ilma käibemaksuta). Mõista Rain Kõutsilt välja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt maakohtu menetluses (258 eurot 35 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 25. juunil 2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rain Kõutsi (kostja) vastu. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse seoses asjaoluga, et makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tsiviilasi jätkus hagimenetluses.
2.oktoobri 2015 hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevus 250 eurot 44 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 139 eurot 37 senti ja jooksev viivis protsendina põhinõudelt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti AS 8. veebruaril 2013 telekommunikatsiooniteenusega liitumislepingu nr 30068432, mille alusel kasutas kostja Tele2 Eesti AS-i poolt pakutavaid kaupu ja / või teenuseid ning Tele2 Eesti AS esitas igakuiselt arveid kasutatud teenuse eest. Kostja jättis arved tasumata, rikkudes pooltevahelist lepingut. Tele2 Eesti AS loovutas nõude hagejale. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostjal tasumata 250 eurot 44 senti. Tele2 Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2. kohaselt on kostja kohustatud tähtaegselt ja nõuetekohaselt järelmaksusummade ja arvete tasumata jätmisel tasuma viivist 0,15% tasumata summalt päevas. Tele2 Eesti AS arvestas viivist pärast lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 139 eurot 37 senti. Kostjal lasub võlgnevuse sissenõudmiskulude tasumise kohustus üldtingimuste p-st 4.8. tulenevalt, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 Eesti AS-i kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti AS-i esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti AS-i arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40%.
2.Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja hagile vastanud ei ole.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 14. detsembri 2015 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8. veebruari 2013 Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu nr 30068432 alusel põhinõude 131 eurot 51 senti, viivise põhinõudelt perioodi 18. juuni 2014 – 14. detsember 2015 eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras 15 eurot 78 senti ning alates 15. detsembrist 2015 viivise protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis hagi leppetrahvi 80 euro ja võlgnevuse sissenõudekulude 51 euro 51 sendi osas rahuldamata. Maakohus jättis menetluskuludest 29% kostja ja 71% hageja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 53 eurot 65 senti ning menetluskuludelt
viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses. Maakohus tunnistas kohtuotsuse viivitamata täidetavaks. Maakohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Maakohus leidis, et hageja põhinõue on 131 euro 51 sendi ulatuses põhjendatud ja kuulub VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 103 alusel rahuldamisele. Põhinõudena ei saa aga käsitleda kostjale 1. oktoobril 2013 ja 1. novembril 2013 esitatud viiviste ja leppetrahvide arveid (tl 13–14) kogusummas 131 eurot 51 senti, kuivõrd võlgnevuse sissenõudmisega seonduvaid teenuseid hagiavalduse andmetel kostjale ei osutatud. Maakohtu hinnangul on lubamatu, et kõrvalnõue on esitatud põhinõude koosseisus. Leppetrahvi kohta on lepingu tüüptingimustes säte, mis viitab leppetrahvi nõudmisele vastavalt hinnakirjale. Maakohtu hinnangul on hinnakirjas märgitud ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tüüptingimusena tühine. Kohtul on kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Maakohtu hinnangul on kohtule esitatud lepingu p-s 6.13.2. (tl 19) sisalduva viivisekokkulepe puhul tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 mõttes. VÕS § 42 lg-s 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kostja oli lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34 mõttes ning maakohus leidis, et pooltevahelises lepingus sisalduv viivis määraga 0,15% põhivõlalt päevas on ebamõistlikult kõrge ja ebaproportsionaalne ning kostjat kahjustav ja seega tühine. Maakohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt põhinõudelt 131 eurot 51 senti viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s.o sissenõutavaks muutununa perioodi 18. juuni 2014 – 14. detsember 2015 15 eurot 78 senti ning alates 15. detsembrist 2015 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et viivisenõue ei ületa põhinõuet. Maakohus jagas menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd hageja soovis saada kostjalt 500 eurot 88 senti, kuid maakohus rahuldas hagi summas 147 eurot 29 senti, jättis maakohus menetluskuludest 29% kostja kanda ja 71% hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada osaliselt maakohtu otsus hagi rahuldamata jäetud osas ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 80 eurot, võla sissenõudmiskulud 51 eurot 51 senti ning viivised maakohtu poolt rahuldamata jäänud ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulu kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole leppetrahv kostjat ebamõistlikult kahjustav ega seetõttu tüüptingimusena tühine. Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et leppetrahv on
ebamõistlikult kostjat kahjustav. Leppetrahvi nõue ei tulene hinnakirjast, vaid kostjaga
8.veebruaril 2013 kaheks aastaks sõlmitud liitumislepinguga kaasnevast teenuspaketist Hinnaliider Extra 15. Tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel 7–24 kuud enne tähtaja lõppu kuulub tasumisele leppetrahv 80 eurot. Kuna Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 26. septembril 2013, s.t enne tarbimiskohustuse lõppu, siis kuulub tasumisele ka leppetrahv. Kostja sai endale vastavalt arvele nr 4139122 tasuta telefoni Nokia Asha 309. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks kliendile tasuta antud seadme väärtust. Võla sissenõudmiskulude tasumise kohustus tuleneb kostjaga sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks olevast hinnakirjast, mille kohaselt on võla sissenõudmistasu 22% + käibemaks. Võlgnevuse sissenõudmise teenust osutab Tele2 Eesti AS ise lühiajalise võla tekkimise perioodil 4 kuud, peale mida ostab sissenõudmise teenuse sisse inkassoettevõttelt. Tele2 Eesti AS teostab võla sissenõudmise perioodil toiminguid, mille hüvitamine on ettenähtud teenuste kasutamise tingimuste p-s 8.3. ning mille vajadus tekib vaid lepingu rikkumisel. Leides, et puudub informatsioon hageja poolt võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste kohta, oleks maakohus pidanud andma hagejale tähtaja nimetatud puuduse kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 järgi. Leppetrahvi ja võla sissenõudmiskulude nõude on hageja esitanud põhinõude koosseisus, kuna Tele2 Eesti AS on esitanud arved leppetrahvi ja võla sissenõudmiskulude eest koos kasutatud telekommunikatsiooniteenustega ning seadus ei keela nimetatud nõuetelt küsida ka viivist. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pooltevahelises lepingus sisalduva viivise määra 0,15% päevas kokkuleppe näol on tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 mõistes. Maakohus ei ole esitanud ühtegi seisukohta põhjendamaks, et tüüptingimustes kehtestatud viivisemäär on vastustajat ebamõistlikult kahjustav. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on tüüptingimuste p 6.13.2. kohaselt poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks 0,15% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kui lepinguline viivisemäär on kõrgem, kui seaduses sätetatud viivisemäär, ei tähenda see automaatselt tüüptingimuse tühisust. Koos apellatsioonkaebusega oma väidete tõendamiseks esitas hageja Hinnaliider Extra 15 tingimused.
5.Ringkonnakohus toimetas kostjale hageja apellatsioonkaebuse väljaande Ametlikud Teadanded kaudu (tl 71) ning jättis materjalid kostja postkasti (tl 72). Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Tartu Maakohtu
14.detsembri 2015 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja leppetrahvi nõude. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 80 eurot. Seoses võlgnevuse suurenemisega tuleb muuta ka kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise suurust ning menetluskulude jaotust. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 14. detsembri 2015 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata leppetrahvi ja sissenõudmiskulude väljamõistmise ning viivise osas.
7.Maakohus on asja läbivaatamisel rikkunud menetlusnormi, jättes eelmenetluse läbi viimata (TsMS § 392). Asjaolu, et tegemist on lihtmenetlusega, ei vabasta maakohut kohustusest järgida olulisi menetluspõhimõtteid, s.o kuigi maakohus võib lihtmenetluses loobuda kirjalikust eelmenetlusest, ei vabane ta kohustusest välja selgitada menetlusosalise faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosaline esitab oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Antud juhul on maakohus vaidlustatud otsuses märkinud, et võlgnevuse sissenõudmisega seonduvaid teenuseid hagiavalduse andmetel kostjale ei osutatud, mistõttu tuleb nõue selles ulatuses jätta rahuldamata. Maakohus ei ole enne nõude rahuldamata jätmist andnud hagejale võimalust esitada tõendeid oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Samuti on maakohus jätnud välja selgitamata leppetrahvi nõude osas hageja faktilised väited ning neid tõendavad tõendid. Lähtudes eeltoodust võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjalide juurde hageja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendi, s.o Hinnaliider Extra 15 tingimused.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel oli sõlmitud tüüptingimustel leping VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Maakohus on õigesti asunud hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel tüüptingimuste tühisust iseseisvalt kontrollima. Maakohus jättis hagi rahuldamata leppetrahvi ja sissenõudmiskulude väljamõistmise osas, tuvastades leppetrahvi aluseks olevate lepingutingimuste tühisuse ning leides, et sissenõudmisega seonduvaid teenuseid ei ole osutatud. Vastavalt vähendas maakohus ka väljamõistmisele kuuluvat viivist. Tele2 Eesti AS-i hinnakirja (tl 29) kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu 22% + käibemaks võlgnevuse suurusest ning võlgnevuse sissenõudmise miinimumtasu on 15 eurot. Arvest nr 40462747 (lk 14) nähtuvalt on kostjalt võlgnevuse sissenõudmise tasu 51 eurot 51 senti. Tele2 Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8. kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 Eesi AS-i kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti AS esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Üldtingimuste p 8.3., mis käsitleb lepingu ülesütlemist, viimase lause kohaselt on klient kohustatud hüvitama kõik võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ringkonnakohus leiab, et kokkulepe on võlgnevuse sissenõudmistasu osas tühine. Apellatsioonkaebuse põhjendused, et tegemist ei ole ebamõistlikult suure tasuga, on põhjendamatud. Ringkonnakohus märgib, et tühiselt kokkulepitud sissenõudmistasu ebamõistlikku suurust ilmestab alates 1. oktoobrist 2015 kehtima hakanud VÕS § 1132, mis reguleerib tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist ja mille lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Käesoleval juhul on
hageja nõude suuruseks 250 eurot 44 senti. Lepingu sõlmimise ajal need määrad küll ei kehtinud, kuid iseloomustavad seadusandja hinnangut mõistliku sissenõudmiskulu suurusele.
9.Maakohus leidis, et hinnakirjas märgitud leppetrahv on ebamõistlikult suur ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tüüptingimusena tühine. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga.
8.veebruari 2013 liitumislepingust (tl 7) nähtuvalt on tegemist tähtajalise lepinguga, millega kostja sai Tele2 Eesti AS-ilt seadme, s.o telefoni Nokia Asha 309. Arve nr 4139122 järgi sai kostja seadme tasuta (tl 8). Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta peab leppetrahvi antud juhul tüüptingimusena ebamõistlikult tarbijat kahjustavaks ja seetõttu tühiseks. Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 8. veebruaril 2013 tähtajalise lepingu kaheks aastaks, kuid Tele2 Eesti AS oli sunnitud lepingu ennetähtaegselt üles ütlema 26. septembril 2013, s.o juba 7,5 kuud pärast lepingu sõlmimist ja 16,5 kuud enne lepingu lõppu. Hinnaliider Extra 15 tingimuste kohaselt kehtib pakkumisega liitumisel 24-kuuline tähtajaline kohustus, mille ennetähtaegsel lõpetamisel 7–24 kuud enne tähtaja lõppu kohustub klient tasuma Tele2 Eesti AS-ile lepingujärgse leppetrahvi 80 eurot. Mitte igasuguse leppetrahvi kokkuleppe puhul ei ole võlausaldaja kahju olemasolu või selle puudumine leppetrahvi suuruse üle otsustamisel määrav. Leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Ainuüksi kahju puudumine võlausaldajal ei õigusta alati leppetrahvinõude rahuldamata jätmist. Küll võib kahju puudumine olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kahju puudumine või selle olemasolu leppetrahviga võrreldes oluliselt väiksemas ulatuses ei saa olla leppetrahvi alandamise aluseks, kui leppetrahvi sellises ulatuses õigustab leppetrahvi tagatisfunktsioon, s.t võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu, mida ei pea mõõtma ainuüksi tekkinud varalise kahjuga (Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05). Hagejal oli huvi, et lepingut täidetakse kuni kokkulepitud aja lõpuni. Käesoleval juhul ei saa toimiku materjalide põhjal asuda seisukohale, et leppetrahv on ebamõistlikult suur. Liitumislepingu kohaselt sai kostja seadme Nokia Asha 309 tasuta. Arvestades kostjapoolset lepingu täitmist (liitumislepinguga kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus ja Tele2 Eesti AS on lepingu üles öelnud kostjapoolse rikkumise tõttu 16,5 kuud enne tähtaja lõppu), ei saa pidada antud juhul leppetrahvi 80 eurot VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tüüptingimusena tühiseks.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et viivis määraga 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2.) on ebamõistlikult suur ja tüüptingimusena kostjat oluliselt kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Viivise korral määraga 0,15% päevas on aastas viivise määraks 54,75%. Nimetatud viivise määr ületab seadusjärgset viivise määra ligikaudu 7-kordselt. Iseenesest õige on hageja väide, et VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt võivad pooled kokku leppida seadusjärgsest viivisest kõrgemas viivise määras, kuid samas ei tohi selline kokkulepe kahjustada teist lepingupoolt ebamõistlikult ning seda eriti juhul, kui teiseks lepingupooleks on tarbija. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus kajastab lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (Riigikohtu 10. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).
Kuna teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2. on tüüptingimusena tühine, siis kohaldas maakohus õigesti seadusjärgset viivise määra. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt leppetrahvi nõude osas ning suurendab kostjalt väljamõistetavat rahasummat leppetrahvi summa, s.o 80 eurot, võrra, tuleb arvutada ümber ka viivise summa. Hageja arvestab viivist alates 18. juunist 2014. Seega on põhinõudelt, s.o 211 eurot 51 senti (131,51 + 80) käesoleva otsuse tegemise seisuga, s.o 9. juuni 2016 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis 33 eurot 85 senti (0,62 + 8,69 + 24,54). Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2014 oli 0,25% (aastas), st 2014 esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,25 + 8 = 8,25% aastas. Sellest tulenevalt on viivisenõue 18. juunist 2014 kuni 30. juunini 2014, s.o 13 päeva eest, 62 senti. Referentsintressimäär 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 oli 0,15% (aastas), st 2014 teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Sellest tulenevalt on viivisenõue 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014, s.o 184 päeva eest, 8 eurot 69 senti. Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2015 kuni käesoleva ajani on 0,05% (aastas), st alates
1.jaanuarist 2015 kehtiv seadusjärgne viivisemäär on 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Sellest tulenevalt on viivisenõue 1. jaanuarist 2015 kuni 9. juunini 2016, s.o 526 päeva eest, 24 eurot 54 senti. Hagiavalduses on hageja piiranud viivise suuruse põhivõlgnevuse suurusega ning seetõttu mõistab ringkonnakohus välja viivise kuni põhivõlgnevuse suuruseni, s.o kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 211 eurot 51 senti.
11.Kuna ringkonnakohus suurendab hagi rahuldamise ulatust, siis tuleb muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust ning vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 jäävad menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ning 15% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja ei ole oma menetluskulude nimekirja esitanud ei maakohtu ega ringkonnakohtu menetluses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud maakohtus riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 178 eurot 95 senti, s.o kokku 303 eurot 95 senti. Hageja ei esitanud oma menetluskulude nimekirja ringkonnakohtu menetluses. Toimiku materjalide kohaselt on hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 100 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud maakohtu menetluses, mida tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 258 eurot 35 senti (303,95 * 85%) ning ringkonnakohtu menetluses 85 eurot (100 * 85%), kokku 343 eurot 35 senti (ilma käibemaksuta).
Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetlusekuludelt maakohtu menetluses viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludelt maakohtu menetluses, s.o 258 eurot 35 senti, kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.