10. juuni 2016 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-15-115603
Kohtuasi
XXXXAS-i hagi väljamõistmiseks
Hagihind
1447,66 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: XXXXAS (registrikood XXXX, asukoht XXXX), lepinguline esindaja Kaili Muru-Mölder
XXXX ́i
vastu
võlgnevuse
Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Ärakuulamise aeg
23. mai 2016
Resolutsioon
1.XXXXAS-i hagi XXXX ́i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXXX ́ilt XXXXAS-i kasuks lepingutest tulenev põhivõlgnevus 846,74 eurot (kaheksasada nelikümmend kuus eurot ja 74 senti), seisuga 10.06.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 62,07 eurot (kuuskümmend kaks eurot ja 7 senti) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis lepingu nr XXXX alusel võlgnetavalt põhinõudelt 511,71 eurolt ning lepingu nr XXXX alusel võlgnetavalt põhinõudelt 335,03 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras kuid mitte üle vastava põhinõude summa.
3.Välja mõistetud summad tuleb XXXX ́il kanda XXXXAS-i kontole XXXXXXX SEB`s, XXXXXXXX Swedbank`is, XXXXXXXXXXX Danske Bank`is XXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas viitenumbriga 51228200000. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hagimenetluse kulud XXXX ́i kanda 67,5% ulatuses ja XXXXAS-i kanda 32,5% ulatuses.
2.Välja mõista XXXX ́ilt XXXXAS-i kasuks menetluskulu riigilõiv 135,00 eurot (ükssada kolmkümmend viis eurot).
3.Menetluskulu tuleb XXXX ́il kanda XXXXAS- kontole XXXXXXXXXXXSEB`s, XXXXXXXXXXXSwedbank`is, XXXXXXXXXXXDanske Bank`is või XXXXXXXXXXX Nordea Pangas viitenumbriga 51228200000. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Hageja nõuded
1.XXXXAS (edaspidi hageja) esitas hagi XXXX ́i (edaspidi kostja) vastu, milles palus: a) mõista kostjalt välja lepingutest (lepingute nr XXXX ja XXXX alusel vastavalt 511,71+335,03 eurot) tulenev põhivõlgnevus summas 846,74 (kaheksasada nelikümmend kuus eurot ja 74 senti) eurot; b) hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingu nr XXXX alusel viivise määraga 0,1% ja lepingu nr XXXX alusel viivise määraga 0,15% vastavalt 108,79+120,91 eurot) tulenev viivis summas 229,70 (kakssada kakskümmend üheksa eurot ja 70 senti) eurot; c) tulevikus sissenõutavaks muutuv lepinguline viivis lepingu nr XXXX alusel võlgnetavalt põhinõudelt 511,71 eurolt 0,1% päevas ning lepingu nr XXXX alusel võlgnetavalt põhinõudelt 335,03 eurolt 0,15% päevas alates 11.11.2015 kuid mitte üle vastava põhinõude summa; d) väljamõistetud summad kanda XXXXAS-i kontole XXXXXXXXXXX SEB`s, XXXXXXXXXXXSwedbank`is, XXXXXXXXXXXDanske Bank`is või XXXXXXXXXXX Nordea Pangas viitenumbriga 51228200000; 2) jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 200,00 eurot. Menetluskulu tuleb võlgnikul kanda XXXXAS kontole XXXXXXXXXXX SEB`s, XXXXXXXXXXXSwedbank`is, XXXXXXXXXXXDanske Bank`is või XXXXXXXXXXX Nordea Pangas viitenumbriga 51228200000. Hagiavalduse asjaolud
2.Kostja ja võrguettevõtja vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr XXXX ning kostja ja hageja vahel e-teeninduses elektrienergia müügileping nr XXXX tarbimiskoha asukohaga XXXX võrguteenuse ja elektriga varustamiseks. Tulenevalt lepingu lisaks olevate XXXX OÜ võrgulepingu tüüptingimuste madalpingel kuni 63A punktist 9.7. maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste p
9.10.kohaselt kui ostja ei maksa arvet viimasel märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,10 % päevas. Võrguettevõtja on loovutanud kõik tasunõuded hagejale ja väljastanud selleks hagejale vajadusel esitamiseks kinnituskirja ning 13.02.2015 on võrguettevõtja uuendanud oma kinnitust nõuete loovutamise kohta.
3.Vastavalt XXXXAS elektrilepingu tüüptingimuste p 3.1 maksab ostja müüjale elektrienergia tarbimise ja muud tüüptingimustest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste p 5.5 kohaselt kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,15% päevas.
4.Elektrileping lõpetati 07.07.2015 ning kuni võrgulepingu lõpetamiseni osutati kostjale ElTS § 761 kohaselt üldteenust. Vastavalt võrgulepingu tüüptingimuste p 15.1 on XXXX OÜ nimetatud elektrimüüja XXXXAS. Tulenevalt XXXX OÜ nimetatud müüja XXXXAS üldteenuse tüüptingimuste p 4.1 maksab ostja müüjale elektrienergia tarbimise ja muud tüüptingimustest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile ning vastavalt p 5.5 kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on Müüjal õigus nõuda ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,1% päevas.
5.Lepingu nr XXXX alusel tekkinud põhivõlgnevus seisuga 10.11.2015 on 511,71 eurot ja viivis kokku 296,08 eurot, kokku 807,79 eurot ning lepingu nr XXXX alusel tekkinud põhivõlgnevus on 335,03, viivis 304,84 eurot ning võlgnevus kokku seisuga 10.11.2015 on 639,87 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista. Kohtuotsuse põhjendused
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama sätte lõikest 3 tulenevalt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust.
8.Kohtule esitatud lepingutega nr XXXX ja XXXX on tõendatud, et kostja ja võrguettevõtja vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr XXXX (tlk 24-26) ning elektrienergia müügileping nr XXXX (tlk 27-28) tarbimiskoha asukohaga XXXX võrguteenuse ja elektriga varustamiseks. Lepingu lisaks olevate XXXX OÜ võrgulepingu tüüptingimustega on tõendatud, et madalpingel kuni 63A (29-37) punkti 9.7. järgi maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste p 9.10. kohaselt kui ostja ei maksa arvet viimasel märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,10 % päevas.
9.Kinnitustega nõuete loovutamise kohta on tõendatud, et võrguettevõtja on loovutanud kõik tasunõuded hagejale ja väljastanud selleks hagejale vajadusel esitamiseks kinnituskirja ning
13.02.2015 on võrguettevõtja uuendanud oma kinnitust nõuete loovutamise kohta (38-40).
10.Hageja elektrilepingu tüüptingimustega (tlk 41-44) on tõendatud, et tüüptingimuste p 3.1 järgi maksab ostja müüjale elektrienergia tarbimise ja muud tüüptingimustest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste p 5.5 kohaselt kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,15% päevas. Vastavalt võrgulepingu tüüptingimuste p 15.1 on XXXX OÜ nimetatud elektrimüüja XXXXAS. Tulenevalt XXXX OÜ nimetatud müüja XXXXAS üldteenuse tüüptingimuste (45-47) p 4.1 maksab ostja müüjale elektrienergia tarbimise ja muud tüüptingimustest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile ning vastavalt p 5.5 kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,1% päevas.
11.Arvetega (tlk 48-66) on tõendatud, et lepingu nr XXXX alusel on kostjal tekkinud põhivõlgnevus seisuga 10.11.2015 kokku 511,71 eurot ning lepingu nr XXXX alusel tekkinud põhivõlgnevus kokku 335,03 eurot kokku 846,74 eurot. Kohus, võttes arvesse uuritud tõendeid, on seisukohal, et hagi põhivõlgnevuse väljamõistmiseks on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist tulenevalt lepingute juurde kuuluvatest tüüptingimustest lepingu nr XXXX alusel võlgnetavalt põhinõudelt 511,71 eurolt 0,1% päevas ning lepingu nr XXXX alusel võlgnetavalt põhinõudelt 335,03 eurolt 0,15% päevas.
13.Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16 tuleneb, et viivisemäära mõistlikkuse hindamiseks on põhjendatud silmas pidada lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni ning, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on ka selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14).
14.VÕS § 113 lg 1 laused 1 ja 2 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (jõustus 15.04.2013). VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on
intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõutavaks muutunud võla perioodil oli VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne viivise määr võlgnetavalt nõudelt 0,022% päevas.
15.Hageja tüüptingimuste järgne lepinguline viivise määr ületab seadusejärgset viivise määra vastavalt 4,5 korda ja 6,8 korda. Kohus on seisukohal, et hageja tüüptingimuste puhul on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 mõttes. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega saab eeldada, et kostja sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
16.VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut.
17.Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja tüüptingimustes sätestatud viivise määrad on kostjat ebamõistlikult kahjustavad, sest ületavad VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrasid enam kui kolme kordselt. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid teenuse tarbijalt sedavõrd suure viivise nõudmist. Asjaolu, et hageja ei nõua viivist üle põhivõla, ei muuda tüüptingimustes sätestatud viivise määra Riigikohtu lahendist tulenevatele põhjendustele tuginedes, mõistlikeks tüüptingimusteks.
18.Järelikult tuleb tühiste tüüptingimuste asemel kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra ja kostjalt hageja kasuks välja mõista seisuga 10.06.2016 sissenõutavaks muutunud viivis lepingu nr XXXX alusel 46,63 eurot ja lepingu nr XXXX alusel 15,44 eurot.
19.Viivise nõuded summas 2,11 eurot ja 1,26 eurot, mis eelnevad arvele nr 512288931162 31.01.2015 tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid s.o kostjale tasumiseks esitatud arveid.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos
põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras võlgnetavalt põhinõudelt, kuid mitte üle vastava põhinõude summa.
21.TsMS § 445 lg 1 tulenevalt võib kohus kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja on taotlenud, et kostjalt väljamõistetud summad ja menetluskulu tuleb kanda XXXXAS-i kontole
XXXXXXXXXXX
SEB`s, XXXXXXXXXXXSwedbank`is, XXXXXXXXXXXDanske Bank`is või XXXXXXXXXXX Nordea Pangas viitenumbriga 51228200000. Kohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna antud viide hõlbustab kostjal kohtuotsuse täitmist. Menetluskulude jaotus
22.Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu riigilõiv 200 eurot ning märkida, et menetluskulu tuleb võlgnikul kanda
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
24.Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 163 lg 1 tulenevalt poolte menetluskulud jätta kostja kanda 67,5% ulatuses ja hageja kanda 32,5% ulatuses ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulu riigilõiv 67,5% ulatuses summas 135,00 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.