Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähta-

2-15-16118 ja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-15-16118 KORTERIÜHISTU LINDA 8 hagi J B vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hageja esitas 26.05.2016 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks, kuna pärast hagi esitamist rahuldas kostja hageja nõude. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv 222 eurot hagiavalduse esitamisel ja 50 eurot määruskaebuse esitamisel ning õigusabikulud 170 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna kostja rahuldas hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja palus välja mõista kostjalt 275 eurot riigilõivu ja 170 euro õigusabikulu.

2-15-16118 Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seda võimalust selgitas kohus hageja esindajale 11.05.2016 kirjas, kuid hageja ei taotlenud poole riigilõivu tagastamist. Kuna riigilõivu tagastamise taotluse esitamine on hageja õigus, mitte kohustus, võib hageja valida, kas tema taotleb riigilõivu tagastamist või kostjalt väljamõistmist. Vaatamata sellele leiab kohus, et oleks ebaõiglane välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv täies ulatuses. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega kui kohus jätaks riigilõivu täies ulatuses kostja kanda, ei saaks kostja nõuda poole riigilõivu tagastamist talle. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 112,50 eurot ning määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue välja mõista kostjalt õigusabikulud 170 eurot ei ole põhjendatud ning väljamõistetavat summat tuleb vähendada. TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus välja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista kostjalt 85 eurot hagiavalduse koostamise eest ning 85 eurot määruskaebuse koostamise eest. Kohtule esitatud arve nr 21 (t.l 16) kohaselt kulutas hageja esindaja hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele aega ühe tunni ning tunnitasuks on 85 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamise eest on tasu summas 85 eurot antud juhul põhjendamatult suur summa. Hagiavalduse sisu on ühel lehel, selles ei sisaldu põhjalikku õiguslikku argumentatsiooni, samuti on alusetult viidatud võlaõigusseaduse lepinguväliste suhete sätetele. Sellise hagiavalduse koostamiseks ei olnud juriidilised teadmised vajalikud. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud tasu 50 eurot. Hageja lepinguline esindaja palus ka määruskaebuse koostamise eest tasu summas 85 eurot (t.l 44). Kohtu arvates, on määruskaebus oluliselt põhjendatum võrreldes hagiavaldusega, määruskaebuses on toodud põhjendused ja argumentatsioon, samuti asjakohased viited seaduste sätetele. Kohus leiab, et määruskaebuse koostamise eest on põhjendatud tasu nõue summas 85 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud kokku summas 135 eurot.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.