Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.06.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-445
Tsiviilasi
GK hagi D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaseltsi vastu kohustuse täitmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.01.2016 otsus
Tsiviilasja hind 2500 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse GK apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): GK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja):
D.A.S.
Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaselts (registrikood 11275929, asukoht Toompuiestee 5, 10142 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap Kohtuistungi toimumise aeg
17.05.2016
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 26.01.2016 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta GK kanda.
3.Määrata kindlaks
D.A.S.
Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaseltsi ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus ja mõista GK-lt välja D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaseltsi kasuks menetluskuluna 722,51 eurot,
mis tuleb kanda D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaseltsi kontole nr EE472200221049641283 selgitusega „menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-445“.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb GK-l tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.GK (hageja) esitas 12.01.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaseltsi (kostja) vastu kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks.
2.15.09.2007 ostis OÜ Total Halduse (uue ärinimega OÜ Total Services) Männituka Talult 6000 maarjakase istikut ja istutas need Vetsi kinnistule asukohaga Leina küla Tahkuranna vald Pärnumaa. OÜ Total Halduse kasutab kinnistut 20.02.2009 OÜ-ga Prado sõlmitud maarendilepingu alusel.
3.16.03.2009 sõlmis hageja OÜ-ga Total Halduse ja OÜ-ga Prado müügilepingu, mille alusel ostis hageja 50% maarjakaskede istandusest ehk hageja omandas OÜ-lt Total Halduse vallasvarana 3000 maarjakaske ja pool maarjakaskesid ümbritsevast aiast. Sama lepinguga lepiti kokku selles, et hagejale laienevad kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad 20.02.2009 OÜ Prado ja OÜ Total Halduse vahel sõlmitud maarendilepingust.
4.02.01.2013 omandas OÜ Weiss Vetsi kinnistu ning seega läks 20.02.2009 kinnistu maarendileping üle OÜ-le Weiss. 2013. aasta suvel hävitas OÜ Weiss kinnistul olnud maarjakaskede istanduse, rikkudes maarendilepingut ning põhjustades hagejale kahju.
5.Riigiprokuratuur teavitas 22.01.2014, et maarjakaskede hävitamise uurimiseks alustati kriminaalmenetlust. Hageja on kandnud õigusabikulusid 2500 eurot maarjakaskede hävitamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude tuvastamiseks. Hageja soovib kriminaalmenetluses esitada veel tsiviilhagi kahju hüvitamiseks. Seoses sellega kaasnevad hagejale täiendavad kulutused õigusabikulude, riigilõivu ja teiste võimalike kohtukulude näol.
6.Kostja väljastas hagejale ja ML-ile 16.10.2012 ja 16.10.2013 õigusabikulude kindlustuse poliisi nr 0103342. Hageja on poliisi nr 0103342 alusel kindlustatud isik, kelle õigusabikulud on kostja kindlustanud 8000 euro ulatuses. Hageja on esitanud
2(8)
kostjale teate kahjujuhtumi toimumise kohta ning nõudnud kostjalt kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmist.
7.08.01.2014 otsusega nr 010242413-1 keeldus kostja kindlustuslepingu täitmisest ning leidis, et kindlustusjuhtum ei ole aset leidnud.
8.Tulenevalt õigusabikulude kindlustuse üldtingimustest ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 475 lg-st 3 ja § 526 lg-st 1 leidis hageja, et maarjakaskede hävitamisega hävitati hageja vara ja põhjustati hagejale kahju ning tegemist on kindlustusjuhtumiga üldtingimuste p 9.1.1 või p 9.1.3 kohaselt. Hageja on kandnud seoses toimunud kindlustusjuhtumiga õigusabikulusid 2500 eurot ning kostja on alusetult keeldunud hageja õigusabikulude hüvitamisest. Kostja, eitades üldtingimuste p-des 9.1.1 ja 9.1.3 sätestatud kindlustusjuhtumi olemasolu, on oluliselt rikkunud üldtingimuste p-te 9.1.1, 9.1.3, 10.1 ja 11.1 ja VÕS § 526 lg-t 1 ja § 450 lg-t 1.
9.VÕS § 100 ja § 108 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt 2500 euro tasumist ning palub jätta menetluskulud kostja kanda.
10.Hageja hinnangul on kindlustuslepinguga kindlustatud nii poliisil märgitud kinnistuga seotud õigusabikulud kui ka hageja suhtes igasugune muu õigusabikulu. Hageja on kindlustanud igasuguse õigusabivajaduse, mis tal kindlustuslepingu kehtivuse perioodil peaks tekkima. Kuna hageja ei ole kunagi olnud kinnistu, asukohaga XXX Pärnu, omanik, siis juhul, kui poliisiga oleks kaetud ainult selle kinnistuga seotud õigusabi, puuduks sisuline mõte hageja poliisile märkimiseks. Nimelt ei saa hagejal tekkida selle kinnistuga õigusabi, kuna ta ei ole selle kinnistuga kuidagi seotud. Kostja vastuväited hagile
11.Kostja hagi ei tunnistanud, vaidles sellele vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud. Hageja poolt viidatud üldtingimuste p-d 9.1.1 ning 9.1.3 sisaldavad kindlustusjuhtumi definitsioone ja neid ei saa rikkuda. Kostja ei ole rikkunud ka üldtingimuste p-te 10.1 ja 11.1. Kuna kostja ei tunnistanud hageja kahjujuhtumit kindlustusjuhtumiks, siis puudub kostjal tulenevalt ültingimuste p-st 10.1 alus hageja õigusabikulude hüvitamiseks.
13.Kindlustuslepingu sõlmimisel pidi hageja teadlik olema, millist kindlustustoodet ta ostab ning millise kindlustusriski kindlustamise eest kindlustustoodet osteti. Üldtingimuste p 1.12 kohaselt on kindlustuskaiste kindlustuslepingus piiritletud ning ebaõige on hageja arvamus, et kostjal lasub õigusabikulude hüvitamise kohustus mistahes juhtumi korral. Eritingimuste p 3.2 kohaselt hõlmab kindlustuskaitse kindlustatud isiku või kindlustatud isikutest koosneva perekonna ühte kindlustuslepingusse märgitud kinnisasja tingimusel, et kindlustatud isik oli kindlustusjuhtumi toimumise päeval kinnisasja omanik või üürnik kirjaliku üürilepingu alusel ning seda ei ole välja üüritud kolmandatele isikutele. Hageja on kindlustuspoliisile märkinud kindlustatud kinnisasjana XXX Pärnu, mis kindlustuspoliisi väljaandmise hetkel kuulus kindlustusvõtjale ML-ile. Kindlustuslepingu sõlmimise ajal olid ML ja hageja elukaaslased. Seega on ka hageja märgitud poliisile kindlustatud isikuks.
14.Eritingimuste p-i 3.3 kohaselt on kindlustusvõtjal soovi korral võimalus paketi PLUSS raames eraldi lisatasu eest kindlustada rohkem kui ühte välja üürimata kinnisasja. Hageja ega ML seda võimalust kasutanud ei ole. Seega eritingimuste pdest 2.1.4 ja 3.2 tuleneb, et kindlustuskaitse antakse juhul, kui juhtum puudutab kinnisasja, mis vastab järgmistele tunnustustele: (i) kinnisasi on märgitud kindlustuslepingusse; (ii) isik on kinnisasja omanik; (iii) isik on kinnisasja üürnik ja kinnisasja ei ole üüritud kolmandatele isikutele. Hageja juhtum puudutab kinnisasja
3(8)
(Vetsi kinnistu), mis ei ole märgitud kindlustuslepingusse ning hageja ei ole selle omanik ega üürnik. Lähtuvalt eeltoodust ei lange hageja kahjujuhtum eritingimuste pde 2.1.4 ja 3.2 alla. Seetõttu puudub kostjal teenuse osutamise ja kahju hüvitamise kohustus. Esimese astme kohtu otsus
15.Harju Maakohtu 26.01.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning meneluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud ja mõistis hagajalt kostja kasuks menetluskuluna välja 1388,3 eurot. Maakohus määras, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1388,3 eurolt) tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Maakohus märkis, et pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustuslepinguga on hõlmatud ainult poliisile kantud kinnistuga seotud õigusabikulud või kindlustusperioodil mistahes kinnistuga seotud vaidlusest tekkivad hageja õigusabikulud ja kas hageja poolt kantud õigusabikulud on põhjendatud. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on üldtingimuste p-st 14.4. tulenevalt ainuõigus otsustada, milline juhtum on kindlustusjuhtum konkreetse kindlustuslepingu kontekstis ehk kas kindlustusandja täitmisest keeldumise aluseks saab olla kindlustusandja otsus, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga.
17.Maakohus tõi välja, et üldtingimuste p 14.4 puhul on tegemist teatamiskohustusega, mitte kindlustusjuhtumi toimumist välistava tingimusega. Üldtingimuste p 14.4. on seaduses sätetatuga samas sõnastuses (VÕS § 530 lg 1) ning üldtingimuste p 14.4. tühisuse korral kohalduks VÕS § 41 alusel samas sõnastuses VÕS § 530 lg 1. Seega on kindlustuskaitse olemasolust teatamise kohustus kostjal sõltumata sellest, kas üldtingimuste p 14.4. kehtib või mitte. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et üldtingimuste p 14.4. tühisusel ei ole antud kohtuvaidluse lahendamisel tähendust ning see ei välista kindlustusjuhtumi toimumist. Seega ei ole tähendust ka sellel, kas üldtingimuste p 14.4 on tühine tüüptingimus või mitte.
18.Maakohus märkis, et eritingimuste p 1.2 alap 3 kohaselt on kindlustatud isikuks ka kindlustusvõtja abikaasa või koos elav ja kindlustuslepingusse nimeliselt märgitud elukaaslane. Hageja väidab, et täna ei ole hageja ja ML elukaaslased, kuid kostja kinnitab, et poliisi sõlmimise hetkel nad olid. Kumbki pool ei ole oma väidet tõendanud, kuid maakohtu hinnangul on eritingimuste p 1.2 alusel usutav, et poliisi sõlmimise hetkel kanti hageja poliisile kindlustatud isikuna kui ML ehk kindlustusvõtja elukaaslane. ML ja hageja seos nähtub ka muudest asjas kogutud tõenditest: 1) Vetsi kinnistu maarendilepingu on hageja 16.03.2009 sõlminud muuhulgas OÜ-ga Prado, mille juhatuse liige on ML; 2) hageja poolt kohtule esitatud tõendid – nt Riigiprokuratuuri 22.01.2014 teate (tl 18) adressaadiks on ML; 3) õigusteenuse eest on OÜ-le Lege tasunud hageja eest veebruaris ja aprillis 2015 OÜ Prado (tl 100-101) jne.
19.Maakohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist kinnistuga seotud vaidlusega. Nimelt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulisteks osadeks sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Seega ei saanud Vetsi kinnistule istutatud ja seeläbi kinnisasja olulisteks osadeks muutunud maarjakased vallasasjadena kuuluda OÜ-le Total Halduse, kes ei saanud neid ka vallasasjadena hagejale müüa (vt ka TsÜS § 53 lg 2, mille kohaselt ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Küll aga saavad hageja õigused tuleneda maarendilepingust, mille alusel hagejal oli õigus istandusest saadavatele viljadele (VÕS § 339 kohaselt on
4(8)
rentnikul õigus rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadavale viljale. TsÜS § 62 lg 4 järgi kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja viljale, kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused). Hageja väidabki, et tema õigusabivajadus on tingitud sellest, et kinnistu maakasutusest ja maarendilepingut tulenevaid õigusi on talle kuuluvate viljade hävitamisega rikutud. Seega tuleneb hageja õigusabivajadusega seotud vaidlus Vetsi kinnistust, selle rentimisest ja rendilepingu rikkumisest.
20.Maakohus tõi välja, et õigusabikulude kindlustuse eritingimuste p-s 3.4 on pooled kokku leppinud, et kinnisasjaga seotud vaidlustes on kindlustatud isikutel õigus taotleda kindlustusandjalt teenuse osutamist ja õigusabikulude hüvitamist ainult kindlustatud esemega toimunud kindlustusjuhtumite korral. Õigusabikulude kindlustuse eritingimuste p 1.5 kohaselt on kindlustatud kinnisasjaks kindlustuspoliisiil märgitud EV territooriumil paiknev kinnistusregistrisse kantud kinnisasi, mille omanik või üürnik on kindlustatud isik ja millega seotud õigusabikulud on kindlustatud. Maakohtu hinnangul määravad kindlustuskaitse ulatuse ja kindlustusjuhtumi poliisil märgitud kinnistu ja eritingimuste p 1.5; 2.1.4 ja
3.Maakohus märkis, et eritingimuste p 3.4, 1.4 ja 1.2 alap 3 koostoimes ning poliisil nr 0103342 märgitud tingimusi arvestades on pooled sõlminud õigusabikulude kindlustuslepingu, mille ulatus on kindlaks määratud eritingimuste p 2, 3 ja 4 alusel ning milles on muuhulgas kokku lepitud, et kui vaidlus puudutab kinnisasja, siis on kindlustatud isikutel õigus nõuda sellega seotud õigusabikulude hüvitamist ainult siis, kui see kinnisasi on poliisil märgitud. Maakohus märkis, et poliisile ei ole kantud Vetsi kinnistut ning poliisile kantud kinnistuga (asukohaga Pärnus XXX) ei ole hagejal õigusabikulusid tekkinud. Seega ei ole hageja õigusabikulud vaidluses Vetsi kinnistu maarendilepinguga seonduvalt kindlustatud.
21.Kuna kohus leidis, et kindlustusjuhtumit ei ole poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu mõttes aset leidnud, siis ei analüüsinud maakohus ka poolte väiteid ja esitatud tõendeid õigusabikulude suuruse kohta.
22.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1388,3 eurot. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
23.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
24.Maakohus on hinnanud ebaõigesti kindlustuspoliisi ja kindlustuslepingu eritingimusi ning on jõudnud ebaõige järelduseni, et hageja puhul on kindlustatud vaid kindlustuspoliisil märgitud kinnistuga seonduvad õigusvaidlused. Hagejal puudub kindlustutud isikuna mistahes seos XXX, Pärnu korteriomandiga.Viidatud korteriomand kuulus kindlustusvõtja ML-ile, kes ei ole hageja elukaaslane. Olukorras, kus hageja puudub mistahes side poliisil märgitud korteriomandiga, muutuks kohtu poolse kindlustuslepingu eritingimuste p-de 1.5, 2.1.4 ja 3 tõlgenduse korral hageja märkimine kindlustuspoliisile kindlustatud isikuks täiesti sisutuks. Maakohus ei ole suutnud motiveerida ega selgitada, milline oleks kindlustatud isiku seisukohalt kindlustatud isiku jaoks antud kindlustuslepingu mõte ja eesmärk, kui kindlustatud riskiks on vaid poliisile märgitud ning hagejaga mitteseotud korteriomandiga seonduvate õigusabikulude kindlustamine.
5(8)
25.Arvestades, et hageja ei ole korteriomandi omanik ega ka mistahes muul viisil antud korteriomandiga seotud, ei saa hagejale tekkida ka mistahes õigusvaidlusi seoses temale mittekuuluva korteriomandiga. Selliselt on kohus tõlgendanud kindlustuslepingut vastuolus lepingu eesmärgi ja olemusega selliselt, et antud kindlustuslepingul puudub hageja jaoks üldse mistahes majanduslik mõte. Ei ole usutav, et kindlustusvõtja tahtis sõlmida esemetu lepingu, mille kohaselt tema ja/või kindlustatud isikud teenust tegelikult ei saagi. Asjaolu, et kindlustuskaitse on ulatuslikum kui XXX, Pärnu korteriomand, nähtub tegelikult ka kindlustuslepingu eritingimustes märgitud kindlustuskaitse ulatusest.
26.Kuna hageja ei olnud Vetsi kinnistu omanik, siis ei ole tegemist kinnisasjaga seonduva vaidlusega, nagu maakohus on ebaõigesti leidnud, vaid tegemist on maarendilepingust tuleneva vaidlusega, millega seonduvad õigusabikulud on eritingimuste p-de 2.1.1 ja 2.2.4 alusel selgelt kindlustuskaitsega hõlmatud. Maakohus ei ole suutnud põhjendada, miks see nii ei ole.
27.Maakohus on ebaõigesti viidanud eritingimuste p-dele 1.5, 2.1.4 ja 3.2, mille kohaselt hõlmab kindlustuskaitse kindlustatud isiku või kindlustatud isikutest koosneva perekonna ühte kindlustuslepingusse märgitud kinnisasja tingimusel, et kindlustatud isik oli kindlustusjuhtumi toimumise päeval kinnisasja omanik või üürnik kirjaliku üürilepingu alusel ning seda ei ole välja üüritud kolmandatele isikutele. Hageja ei ole olnud XXX, Pärnu korteriomandi ega ka mitte Vetsi kinnisasja omanik ega ka mitte üürnik, mistõttu maakohtu viited eritingimuste p-dele 1.5, 2.1.4 ja 3.2 on ebaõiged ja asjakohatud.
28.Kostja pidi tõendama, et ML on hageja elukaaslane. Kostja seda teinud ei ole. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ja kindlustusvõtja ML olid elukaaslased. Kohus asus iseseisvalt ja meelevaldselt tõlgendama tõendeid, mis ei võimalda nimetatud elulist asjaolu kindlaks teha. Maakohtu pool välja toodud tõendid tõendavad hoopis selgelt, et hageja ja kindlustusvõtja olid äripartnerid ning neid sidusid ühised äriühingud ning erinevad majandustegevuse projektid läbi erinevate äriühingute. Vastustaja seisukoht
29.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
31.Maakohus tuvastas õigesti, et tegu on kinnisasjast tuleneva vaidlusega ja seega kohalduvad eritingimuste p-d 1.5, 2.1.4 ja 3.2. Eritingimuste punkti 2.1.4 ning punkti 3 kohaselt oli kinnisasjadega seotud vaidluste puhul õigusabikulude hüvitamise osas sätestatud spetsiifilised tingimused. Seega tuli kohtul tuvastada, kas õigusabikulude hüvitamise vajadus oli tingitud kinnisasjast tulenevast vaidlusest. Maakohus leidis põhjendatult, et kinnistul kasvava metsa hävitamise üle toimuv vaidlus tuleneb kinnistust ning seega on tegu kinnisasjast tuleneva õigusvaidlusega. Kinnisasjaga seotud vaidluseks olemine ei sõltu sellest, kes oli kinnistu omanik, vaid vaidluse olemusest.
6(8)
32.Maakohus tuvastas õigesti, et Vetsi kinnistust tulenevate vaidluste õigusabikulud ei olnud kindlustatud. Kindlustuslepingu eritingimuste kohaselt oli kokku lepitud, et kui vaidlus puudutab kinnisasja, siis on kindlustatud isikutel õigus nõuda sellega seotud õigusabikulude hüvitamist ainult siis, kui see kinnisasi on poliisil märgitud. Poliisil oli kindlustatud kinnistuks märgitud XXX Pärnu ning Vetsi kinnistut kindlustatud kinnisasjana märgitud ei olnud.
33.Asjakohatu on hageja väide, nagu ei oleks maakohus suutnud motiveerida ega selgitada, milline oleks kindlustatud isiku seisukohalt kindlustatud isiku jaoks antud kindlustuslepingu mõte ja eesmärk, kui kindlustatud riskiks on vaid poliisile märgitud ning hagejaga mitteseotud korteriomandiga seonduvate õigusabikulude kindlustamine. Maakohus ei pidanudki seda selgitama ega motiveerima. Maakohus vastas hageja väitele, et asjaoludest tulenevalt tõenäoliselt kanti hageja kindlustuspoliisile kui kindlustusvõtja ML elukaaslane. Asjaolu, kas ML ja hageja olid kindlustuslepingu sõlmimise ajal elukaaslased või mitte, ei oma antud hagi lahendamisel tähtsust. Miks oli kindlustuspoliisil kinnisasjana märgitud XXX Pärnu ja mitte mõni muu kinnisasi ning miks oli kindlustatud isikuna märgitud ka hageja, teavad kindlustusvõtja ML ja hageja ise, kuid sellest ei muutu tõsiasi, et Vetsi kinnistut kindlustuspoliisil märgitud ei olnud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
35.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
36.Kostja esitas kohtuistungil ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, millele palub lisada 15 minutit istungil osalemise eest. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile, mis koosnevad järgmisest toimingutest: maakohtu otsuse põhjenduste analüüs - 0,5 tundi; tutvumine apellatsioonkaebusega – 0,5 tundi; vastuse koostamine – 5,6 tundi, ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks – 1 tund, menetluskulude avalduse ettevalmistamine - 0,8 tundi, kohtuistungil osalemine – 0,25 tundi, kokku 8,65 tundi, tunnihinnaga 92,04 eurot, millele lisandub käibemaks, seega kokku 796,15 eurot ilma käibemaksuta ja 955,38 eurot koos käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames ning kostja taotleb käibemaksu hüvitamist, kuna kostja on piiratud käibemaksukohuslane ja tulenevalt käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p-st 1 ei maksustata käibemaksuga kindlustusteenust. Kostja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
37.Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
38.Ringkonnakohus, tutvunud kostja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjadega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14). Seega ei ole menetluskulud seoses menetluskulude nimekirja koostamisega 0,8 tundi põhjendatud. Ülejäänud osas, see on 7,85 tunni ulatuses (8,65-0,8), on kostja menetluskulu põhjendatud ja vajalik kulu ega ole ülepaisutatud.
7(8)
Ka kostja esindaja tunnitasu 92,04 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas tavapärase suurusega. Ringkonnakohtu arvates ei saa kostja nõuda hagejalt menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohuslane. Kostja viitab käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p-le 1, mille kohaselt ei maksustata käibemaksuga kindlustusteenust, kuid kostja ei ole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada käibemaksu seaduse § 34 alusel, mille kohaselt kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase samal maksustamisperioodil mahaarvatavast sisendkäibemaksust, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Seega tuleb ringkonnakohtu menetluskulu 722,51 eurot ( 7,85x92,04) hagejalt kostja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.