lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-5839/7

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 07.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-5839/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1910
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 127 lg 1, 2, 3, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 174 lg 11Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 340Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamineTsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 143Asja läbivaatamise kuludTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-5839

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Kohtujurist

Gerli Võimre

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-5839

Tsiviilasi

XXXX hagi XXXX vastu

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX) Hageja lepinguline esindaja Jana Kitter (Eesti Juristide Liit, e-post [email protected]) Kostja XXXX (isikukood XXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda XXXX hagi XXXX vastu menetlusse võtmisest.
2.Toimetada kohtumäärus hagejale kätte. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisu
TsMS § 368 lg 1Tuvastushagi
TsMS § 372 lg 6Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsÜS § 69 lg 3Tahteavalduse tegemine
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine

2-16-5839 ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XXXX(hageja) esitas 13.04.2016 Harju Maakohtule hagi XXXX(kostja) vastu, milles palus: 1) tunnistada üürileping (sõlmitud hageja ja kostja vahel 12.07.2015, Tallinnas) hageja poolt erakorraliselt ülesöelduks 04.12.2015; 2) kohustada kostjat hagejale tagastama deposiidi summas 611,62 eurot (840 eurot - november 2015 kõrvalkulud summas 228,38 eurot = 611,62 eurot) hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is; 3) kohustada kostjat hagejale hüvitama XXXX OÜ ekspertarvamuse summas 360 eurot ja kolimiskulud summas 300 eurot; 4) jätta kõik kohtueelse õigusabiga seotud kulud ja kohtukulud kostja kanda; 5) tunnistada kostja 31.03.2016 nõue üürilepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks ja avaldus üürilepingu erakorralise ülesütlemise kohta tühiseks.
2.Kohus jättis 18.05.2016 määrusega hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama kohtu poolt osundatud puudused 14 päeva jooksul alates antud määruse kättetoimetamisest. Hageja lepingulisele esindajale on nimetatud määrus kätte toimetatud 19.05.2016.
3.02.06.2016 esitas hageja kohtule puuduvad tõendid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
5.Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-dest 9 ja 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse muu hulgas juhul, kui rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p-s 1 sätestatule võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama paragrahvi lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata.
6.Kohus märkis 18.05.2016 määruses, et hagejal tuleb oma hagiavalduses esitatud nõudeid ja nõuete aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Kohus juhtis esmalt tähelepanu, et hageja on hagiavalduse resolutsiooni 1. punktis palunud kohtul tunnistada üürileping (sõlmitud hageja ja kostja vahel 12.07.2015, Tallinnas) hageja poolt erakorraliselt ülesöelduks 04.12.2015. Seoses eeltooduga selgitas kohus hagejale, et üürilepingu ülesütlemine toimub ühepoolse tahteavalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Ka Riigikohus on 28.11.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-139-12 p-s 15 sedastanud, et vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 325 lgle 1 võib äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ülesütlemine kui tahteavaldus tuleb lepingu teisele poolele kätte anda. Riigikohus selgitas mh, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 esimese lause järgi loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Maakohus selgitas, et eeltoodust tulenevalt tuleb seega hagejal endal esitada üürilepingu ülesütlemiseks kostjale

2-16-5839 vastavasisuline avaldus ning et kohus ise ei saa tunnistada üürilepingut erakorraliselt ülesöelduks. Veel selgitas kohus hagejale, et põhimõtteliselt on hagejal võimalik esitada kohtule ka nt tuvastusnõue, kuid hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja TsMS § 368 lg 1 järgi esitada üksnes juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus märkis, et seega olukorras, kus hageja eesmärgiks on tuvastusnõude esitamine, siis tuleb hagejal kohtule antud tuvastusnõude osas ka selgitada, milles seisneb konkreetsel juhul hageja tuvastushuvi. Kohus rõhutas täiendavalt, et tuvastada saab aga üksnes õigussuhte olemasolu või puudumist, nt saab paluda tuvastada, et konkreetne üürisuhe lõppes 04.12.2015 erakorralise ülesütlemise tagajärjel. Kohus juhib käesolevaga tähelepanu, et hageja ei ole eeltoodud kohtu poolt osundatud puudusi oma 02.06.2016 menetlusdokumendis kõrvaldanud. Hageja on vaatamata kohtu poolt antud juhistele esitanud uuesti sama hagi nõude, st palunud tunnistada üürileping (sõlmitud hageja ja kostja vahel 12.07.2015, Tallinnas) hageja poolt erakorraliselt ülesöelduks 04.12.2015. Seejuures ei ole hageja põhistanud kohtule ka tuvastushuvi võimaliku tuvastusnõude esitamiseks. Nimetatust tulenevalt on kohtu hinnangul seega hageja poolt esitatud hagiavalduse resolutsiooni 1. punkt endiselt ebaselge. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse nõude ebaselgus on hagiavalduse oluliseks vormipuuduseks.

7.Veel juhtis kohus 18.05.2016 määruses hageja tähelepanu, et hagiavalduse resolutsiooni 3. punktis on hageja palunud kohustada kostjat talle hüvitama XXXX OÜ ekspertarvamuse summas 360 eurot ja kolimiskulud summas 300 eurot. Seoses hageja ekspertarvamusega seonduva kulu väljamõistmise nõudega summas 360 eurot juhtis kohus hageja tähelepanu TsMS § 174 lg-s 11 sätestatule ja selgitas, et kuivõrd hageja poolt märgitud ekspertarvamusega seonduvad kulud on käsitletavad hageja menetluskuludena (TsMS § 143 p 2 järgi), tuleb hagejal sellest tulenevalt oma hagiavalduse resolutsiooni ka vastavalt täpsustada. Hageja ei ole ülalviidatud kohtu selgitustele vaatamata oma hagiavalduse resolutsiooni täpsustanud, kuivõrd hageja on 02.06.2016 hagi täpsustuses palunud endiselt, et kohus kohustaks kostjat hagejale hüvitama mh XXXX OÜ ekspertarvamuse summas 360 eurot. Kohus rõhutab veelkord, et TsMS § 174 lg 11 järgi ei või menetlusosaline tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil (vt ka Riigikohtu 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 27). Nimetatud asjaoludest lähtuvalt on kohus seega seisukohal, et hagejal ei ole antud hagi nõudega võimalik oma taotletud eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2).
8.Seoses hageja poolt esitatud kolimiskulude summas 300 euro väljamõistmise, s.o kahju hüvitamise, nõudega juhtis kohus hageja tähelepanu Riigikohtu 08.01.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 p-des 15-16 märgitule, mille kohaselt võib hageja VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): 1) kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; 3) hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus oli

2-16-5839 seisukohal, et hagejal tuleb lähtudes ülaltoodust hagiavalduses selgelt välja tuua ning tõendada oma kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid (sh kahju suurust), samuti esitada kohtule oma kahjunõude aluseks olevad tõendid. Hagejal tuli iga tõendi osas kohtule arusaadavalt ka selgitada, mida hageja sellega tõendada soovib. Kohus rõhutas, et juhul, kui hageja nõue ei vasta ülaltoodud eeldustele, siis võib kohtu hinnangul antud hageja nõue osutuda perspektiivituks. Vaatamata ülaltoodule ei ole hageja hagiavalduse täpsustuses välja toonud ega ka tõendanud oma kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid (sh kahju suurust), samuti ei ole esitanud kohtule oma kahjunõude aluseks olevaid tõendeid. Kohtu hinnangul ei ole seega hageja hagis välja toonud asjaolusid, mille õigsust eeldades oleks võimalik pidada tõenäoliseks, et hageja on väidetava kostjapoolse rikkumise tõttu kandnud nimetatud kolimiskulusid. Kohus leiab, et hageja hagi tuleb seega TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel jätta menetlusse võtmata täiendavalt ka osas, milles hageja palub kohtult välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise, s.o kolimiskulud, summas 300 eurot.

9.Samuti juhtis kohus 18.05.2016 määruses tähelepanu, et hagiavalduse resolutsiooni 5. punktis on hageja palunud tunnistada kostja 31.03.2016 nõue üürilepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks ja avaldus üürilepingu erakorralise ülesütlemise kohta tühiseks. Kohus märkis, et kohus ei saa ise tunnistada kostja nõuet ja avaldust üürilepingu erakorralise ülesütlemise kohta tühiseks. Küll on aga hagejal võimalik esitada kohtule tuvastusnõue vastava õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Nt on hagejal võimalik esitada kohtule tuvastusnõue vastava võlgnevuse puudumise ja kostja 31.03.2016 üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühistuse tuvastamiseks. Muu hulgas tuli hagejal kohtule välja tuua ka vaidlusaluse võlgnevuse summa suurus, mille puudumist antud juhul tuvastada soovitakse. Kohus rõhutas täiendavalt, et hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja TsMS § 368 lg 1 järgi esitada aga üksnes juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, mida tuleb hagejal kohtule hagiavalduses ka põhjendada. Vaatamata eeltoodule ei ole aga hageja ka neid nimetatud puudusi oma 02.06.2016 menetlusdokumendis kõrvaldanud. Hageja on esitanud kohtule uuesti sama hagi nõude, st palunud tunnistada kostja 31.03.2016 nõue üürilepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks ja avaldus üürilepingu erakorralise ülesütlemise kohta tühiseks. Samuti ei ole hageja ka põhistanud kohtule oma tuvastushuvi võimaliku tuvastusnõude esitamiseks ning avaldanud vaidlusaluse võlgnevuse summa suurust, mille puudumist hageja tuvastada soovib. Seega on hageja poolt esitatud hagiavalduse resolutsiooni 5. punkt kohtule endiselt ebaselge.
10.Lisaks eeltoodule tuli hagejal lähtuvalt oma nõuete täpsustamisest hagiavalduses välja tuua ka (korrektne) hagihind (TsMS § 363 lg 1 p 5) ja selgitada selle kujunemist. Hageja on küll 02.06.2016 menetlusdokumendis nimetanud hagihinnaks 1271,62 eurot, kuid seejuures ei ole hageja selgitanud kohtule selle kujunemist. Kuivõrd ülaltoodust nähtuvalt on hagiavalduse nõuded endiselt ebaselged, siis ei ole ka kohtul endal võimalik käesoleval juhul korrektset tsiviilasja hinda kindlaks määrata ning sellelt tasutavat riigilõivu summa suurust kontrollida. Samas juhib kohus tähelepanu, et isegi kui eeldada hageja poolt 02.06.2016 menetlusdokumendis märgitud hagihinna 1271,62 euro õigsust, siis on hageja tasunud kohtule hagiavalduse esitamisel ka vähem riigilõivu. Kohus selgitab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Vastavalt RLS lisale 1 tuleb tsiviilasja hinnaga kuni 1500 eurot tasuda riigilõivu 200 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on aga hageja tasunud kohtule 29.03.2016

2-16-5839 riigilõivu summas 175 eurot (200 euro asemel). Seega on hageja hagihinnalt 1271,62 eurolt tasunud kohtule ka vähem riigilõivu summas 25 eurot.

11.Juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-dest 9, 10 ja lg 2 p-dest 1, 2 ning TsMS § 3401 lg-st 2, keeldub kohus käesoleva hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kuna dokumendid on hageja poolt esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid tagastada. Kohus selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt õigust esitada kohtule uut nõuetekohast hagiavaldust.
12.Hageja kannab TsMS § 168 lg 1 järgi menetluskulud. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
13.TsMS § 150 lg 1 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal tasutud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja