2-15-128430/12 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kuna Harju Maakohus on kostjalt 26.02.2016 kohtumäärusega välja mõistnud hageja kasuks põhinõude summas 120 eurot, siis on hageja hagiavalduse esitamisel nimetatud summa mahaarvestanud ning kostja põhivõlgnevuseks hageja ees on 137,18 eurot. Hageja loeb kohtu poolt 26.02.2016 väljamõistetud summa 120 eurot arve nr 21326928 summas 27,10 eurot, arve nr 21431857 summas 23,74 eurot, arve nr 21536465 summas -17,41 eurot, arve nr 21640526 summas 0 eurot ja arve nr 21743862 summas 86,57 eurot katteks. Kostja põhivõlgnevus summas 137,48 eurot koosneb (arve nr 21743862): - kampaania reeglite rikkumine (lastekanalite eest) 8,03 eurot (täissumma 12,79 eurot); - kampaania reeglite rikkumine (spordikanalite eest) 9,34 eurot; - digi Sport kampaania reeglite rikkumine (muusikakanalite eest) 9,34 eurot; - kampaaniareeglite rikkumine summas (renditasu 2,49 eurot x 12 kuud) 29,88 eurot; - mittetagastatud modemi väärtusega 19,11 eurot; - mittetagastatud digiseade (XXXX-XXXX) väärtusega 49 eurot; - mittetagastatud digikaart (XXXX) väärtusega 12,78 eurot. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 08.04.2014 võlgnevuse tõttu. Tüüptingimuste punkti 12.6. kohaselt kohustub klient hüvitama võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud, sealhulgas ka sidekulud, õigusabi ja inkassoteenuste kulud. AS XXXX teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 5.13 järgi oli poolte vahel kokku lepitud viivise määraks 0,15% tasumata põhisummalt kalendripäevas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 124,08 eurot. Kostja on tasunud Julianus Inkasso OÜ kohtuvälise menetluse raames 24,95 eurot 06.02.2015 ja 09.03.2015, seega kokku summas 49,90 eurot. Hageja on arvestanud nimetatud summa sissenõutavaks muutunud viiviste summas 124,08 eurot katteks. Seega on kostja sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevus hageja ees summas 74,18 eurot. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 137,18 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 74,18 eurot ning viivise põhinõudelt 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 63 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu, väites, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites kirjeldas ta asja nii nagu see oli ja maksab seda summat, mida ta reaalselt võlgneb. Menetluse käik Maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja 18.01.2016 vastuväite, milles tunnustas nõuet osaliselt summas 120 eurot. Vastuväites märkis kostja, et hageja ei täitnud omapoolset kohustust kliendi ees. Kostja liitus teenusega 2013. 2014 kevadel kolis kostja vanalt aadressilt uuele ja läks hageja esindusse, et leping ümber tõsta, mida nad ei teinud, sest uus korter, mille kostja sai, oli neile võlgu. Kostja tahtis peatada teenuse osutamist, mida nad ka väidetavalt tegid, aga tegelikult mitte. Seadmete tagasiviimisel nende tagasivõtmisest keelduti. 26.02.2016 määrusega koostas kohus XXXX poolt tunnustatud nõude osas, s.o põhinõue 120 eurot osas, maksekäsu. Kohtu põhjendused

Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust kinnitas kostja oma allkirjaga, et on tutvunud liitumislepinguga ja selle lahutamatuks osaks olevate tüüptingimuste ja hinnakirjaga, tingimused on talle arusaadavad, ta nõustub nimetatud tingimustega ja kohustub neid täitma. Samuti on kostja kinnitanud, et liitumisel kampaaniaga on ta tutvunud kampaania tingimustega (tlk 30). AS XXXX tüüptingimuste p 5.3 kohaselt toimub maksete tasumine, kas ühekordse maksena ja/või iga jooksva kuu eest, arvel näidatud tähtajaks ning Teenusja/või üüritasu ning osamakse tasumise kohutus ei sõltu sellest, kas klient on Teenust ja/või Seadet reaalselt kasutanud või ei (tlk 44). Lepingu sõlmimisega kohustus kostja seega talle osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt ning vastavalt esitatud arvetele. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et kostja mingil perioodil reaalselt teenust ei kasutanud, vaid tähtsust omab asjaolu, et kostja oli teenusega liitunud (vt ka AS XXXX tüüptingimuste p 5.3). Hageja on 31.03.2016 esitatud dokumendis kinnitanud, et hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 08.04.2014 võlgnevuse tõttu. Kostja ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud ega ka tõendanud, et leping oleks varem lõppenud. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks pöördunud hageja poole teenuse peatamiseks või lepingu ümbertõstmiseks. Kostja sellekohased vastuväited maksekäsu kiirmenetluses on jäänud paljasõnalisteks. Samuti märgib kohus, et kostja valis endale liitumislepingu sõlmimisel kampaania raames paketi, millega kaasnes 12.kuuline tarbimiskohutus ja millele esimesed 6 kuud kehtis soodustus (tlk 30). Seadme kasutamise lepingu alusel sai kostja endale õiguse digiTV vaatamiseks kasutada digiseadmeid 12.kuuks (tlk 31). Kostjaga sõlmitud lepingud öeldi üles enne tarbimiskohustuse lõppu. Teenuspaketi tingimuste kohaselt , kui klient ei täida õigeaegselt lepingus ja selle lisades endale võetud kohustusi hageja ees, siis kampaania kehtivus lõpeb ning klient maksab paketi täishinna ja kampaania raames saadud teenuse maksumuse vahe teenuse kasutamise perioodi eest ning samuti maksab tasuta saadud kasutusele seadmete eest trahvi aastase seadmete renditasu ulatuses vastavalt kehtivale hinnakirjale (tingimuste p 3.3, p 3.9, p 4.2; tlk 37) Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja põhinõue summas 137,18 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Hageja on osutanud kostjale teenust, esitanud lepingu kohaselt kostjale arveid, kuid kostja on jätnud teenuse eest tasumata. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõutava põhivõla suuruse arvestuse osas ega väitnud, et esitatud arved oleksid tasutud, seega mõistab kohus nimetatud summa kostjalt välja.