lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-3700/18

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-3700/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1010
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-24-3700

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.juuli 2024.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-3700

Tsiviilasi

A B hagi M B vastu elatise saamiseks

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: A B (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja: O B (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja: M B (isikukood xxx, e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused

1.A B oma seadusliku esindaja O B kaudu esitas 06.03.2024.a, 26.03.2024.a ja 03.04.2024.a hagiavalduse M B vastu alammääras elatise nõudes alates veebruarist 2024.a. Laps elab koos püsivalt koos emaga ning isa juures ei ela hetkel üldse. Laps on xxx ja vajab järelevalvet. Ema elab koos lapsega oma korteris. Ema töötasu on keskmiselt 1100 eurot kuus ja peretoetus 80.00 laekub emale, lapse xxx on 160.00. Vanem soovib elatist alates 01.02.2024 seega 1 kuu ja 4 päeva eest summas

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 12.08.20262-26-4412/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 11.08.20262-26-108932/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.08.20262-26-4492/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-24-3700 *260,33/30=8,67 e/päev, 8,67*4 päeva= 34,71 ehk kokku 260,33+34,71= 295.04 eurot. Alates 01.04.2024.a on elatise nõue summas 287.72 eurot. Kostja seisukohad

2.Kostja M B vastas, et maksab igakuiselt pojale A Ble elatist O B arvelduskontole xxx. Elatise tasub oma ema M B kontolt. Seoses sellega ei näe kostja põhjust kohustusliku elatise väljamõistmiseks. Kostja esitas kirjaliku tõendina oma ema kinnituse, et kostja ema tasub kostja eest elatist kuni augustini 2024.a kuni kostjal tekib endal võimalus elatist tasuda. Hageja vastus kostja seisukohale
3.Hageja ema pole hageja isaga mingit kokkulepet saavutanud, kuna temaga ei saa mingil moel kontakti saavutada. Hageja isa ei vasta kõnedele ja sms-dele. Lapse vanaema ehk kostja ema maksab elatist omast vabast tahtest. Seoses sellega soovib hageja, et oleks ametlik otsus elatise tasumiseks. Hagejal pole garantiid, et vanaema ka edaspidi hakkab elatist maksma. Kohtu põhjendused ja järeldused
4.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, jätab hageja nõude rahuldamata.
5.Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma ja lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
6.Hageja A B nimetas oma igakuised kulud alljärgnevalt: Eluasemekulud150 eurot Kulutused toidule 200 eurot Transpordikulu 100 eurot Sidevahendid 25 eurot Kulutused tervishoiule 40 eurot Kulutused hügieenitarvetele 10 eurot Kooliga seotud kulud 30 eurot Kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot Kokku A B kulud ühes kuus 645 eurot

2-24-3700

7.Kostja esitas kirjaliku tõendina oma ema kirjaliku kinnituse alljärgnevas: Annan teada, et kokkuleppel M B ja O Bga maksan Ole lasteraha kuni august 2024.a. Selleks ajaks M planeerib õppida veoautojuhiks ja leida endale suurema sissetulekuga töö. Tänavu temal ei ole võimalust maksta lapseraha, seetõttu maksan mina. Väljavõte panga kontost on lisatud failina. Jaanuaris ja veebruaris andsin Ole 600 eurot kahe kuu eest sularahas.
8.Hageja soovib elatist saada alates 01.02.2024.a. Hagi on esitatud 06.03.2024.a Seega on elatise nõue perioodi 01.02.2024.a kuni 05.03.2024.a tagasiulatuva elatise nõue. Tagasiulatuva elatise nõude perioodil 01.02.2024.a kuni 05.03.2024.a ning alates hagi esitamisest kuni 31.03.2024.a oli miinimumsummas elatis 260 eurot 33 senti. Alates 01.04.2024.a on elatise miinimumsumma 287 eurot 72 senti.
9.Kostja esitatud kirjalikust tõendist nähtuvalt on elatise alammääras summad hageja emale kostja ema kontolt veebruaris, märtsis ja aprillis 2024.a tasutud alljärgnevalt: 23.02.2024 O B Ülekanne - 65.00 23.02.2024 O B Veebruar - 65.00 23.02.2024 O B Veebruar - 235.00 25.03.2024 O B Lapseraha märts - 260.00 24.04.2024 O B Lapseraha aprill - 284.00 Hageja seaduslik esindaja on kohtule mitmel korral kirjutanud ning ei ole avaldanud, et hageja ei oleks mai ja juuni 2024.a eest elatist saanud. Seega järeldab kohus, et ka mai ja juuni ülalpidamiskohustus on täidetud.
10.Hageja seaduslik esindaja on avaldanud, et kostja ema on kostja eest ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja seaduslik esindaja on avaldanud, et soovib elatise väljamõistmist, kuna puudub garantii, et kostja ema ka edaspidi kostja eest elatist tasub.
11.Kohtul ei ole alust elatist välja mõista, kuna ülalpidamise andmise kohustus on täidetud. Elatise saaks välja mõista juhul, kui ülalpidamiskohustust oleks rikutud. Elatise saaks välja mõista ka juhul, kui oleks eeldus, et edaspidi ülalpidamiskohustust ei täideta. Käesoleval juhul selline eeldus puudub. Kostja ei ole avaldanud, et ei kavatse edaspidi elatist tasuda.
12.Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagi rahuldamata.
13.Hagejal on alus uuesti kohtusse pöörduda, kui kostja enam ülalpidamiskohustust ei täida. Kui ka üks kuu jääb elatis laekumata, siis see tähendab, et ülalpidamiskohustust on rikutud. Kohus selgitab ka, et kui ülalpidamiskohustust ei täideta, siis on hagejal õigus kohtumenetluse ajal taotleda riiklikku elatisabi.
14.TsMS 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.07.20262-26-108199/7Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 27.07.20262-26-14021/14Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja