Aktsiaseltsi Xxxx hagi XxxxOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 659,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat Karl-Morten Jõgi (Advokaadibüroo RASK, e-post [email protected]); Kostja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Helmeri Indela (Advokaadibüroo Indela & Elunurm, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
12.aprillil 2016 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja advokaat Karl-Morten Jõgi, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela.
Juures viibis
sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Rahuldada Aktsiaseltsi Xxxx hagi XxxxOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Mõista XxxxOÜ-lt välja võlgnevus 10 000 (kümme tuhat) eurot Aktsiaseltsi Xxxx kasuks.
3.Mõista XxxxOÜ-lt välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 06.06.2016 seisuga summas 1402,65 eurot (üks tuhat nelisada kaks eurot ja 65 senti) Aktsiaseltsi Xxxx kasuks.
4.Mõista XxxxOÜ-lt välja viivised alates 07.06.2016 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras
põhivõlgnevuselt 10 000 eurot kuni põhivõlgnevuse tasumiseni Aktsiaseltsi Xxxx kasuks. Menetluskulud
5.Tsiviilasja menetluskulud jätta XxxxOÜ kanda.
6.Välja mõista XxxxOÜ-lt AS-i Xxxx kasuks menetluskulud 3450 (kolm tuhat nelisada viiskümmend) eurot ja viivised menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.AS-i Xxxx nõue XxxxOÜ vastu põhineb Xxxxi poolt kostjale tehtud alusetul pangaülekandel, st Xxxxil puudusid pangaülekannet tehes mis tahes rahalised kohustused kostja ees. Xxxx tegi kostjale 08.10.2012 makse selgitusega „arveldus“ summas 10 000 eurot. Xxxxi raamatupidamises on nimetatud maksete saajana kajastatud XxxxOÜ ning maksete selgituseks on märgitud „XxxxOÜ laen“. Tegelikkuses XxxxOÜ nimetatud maksega Xxxxi ees laenukohustusi ei võtnud. Samuti puudusid nii XxxxOÜ-l kui ka Xxxxil nimetatud makseid tehes kostja ees mis tahes rahalised kohustused. XxxxOÜ ei ole andnud Xxxxile korraldusi ning õiguseid enda nimel kostjale maksete tegemiseks. Nimetatud asjaolusid on Xxxxile kinnitanud Xxxx, kes oli XxxxOÜ juhatuse liige 27.02.2012 kuni 22.11.2012.
2.Xxxxi ainus juhatuse liige oli alates 30.10.2007 kuni 16.05.2013 Xxxx. Xxxx tegi 08.10.2012 makse kostjale ajal, millal Xxxxoli Xxxxi juhatuse liige. Xxxxi uus juhatus on Xxxxis ning Xxxxi kontserni kuuluvates ettevõtetes läbi viidud sisekontrolli raames tuvastanud, et Xxxxon aastate jooksul teinud Xxxxi juhatuse liikmena Xxxxi ning teisi Xxxxi kontserni kuuluvaid ettevõtteid kahjustavaid tehinguid. Kostja on Xxxx seotud äriühing.
3.Xxxx on teinud kostjale 2012.a oktoobris makse summas 10 000 eurot. Xxxxil puudusid nimetatud summa tasumisel kostja ees mis tahes kohustused. Sealt tulenevalt on Xxxx tasunud kostjale 10 000 eurot ilma õigusliku aluseta, millest tulenevalt on Xxxxil kostja vastu VÕS § 1027 ja § 1028 lg-st 1 tulenev nõue summas 10 000 eurot. Tulenevalt eeltoodust palub Xxxx kohtul mõista kostjalt Xxxxi kasuks VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel välja 10 000 eurot.
4.Xxxx teatas kostjale enda alusetust rikastumisest tulenevast nõudest, sh viivisenõudest, esmakordselt 10.09.2014 nõudekirjas. Xxxxil on VÕS § 113 lg 2 alusel õigus kostjalt nõuda põhivõlalt 10 000 eurot arvutatavat viivist alates 10.09.2014. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ning VÕS § 94 sätestatule tuleb käesoleval juhul kohaldamisele seaduses sätestatud viivisemäär. Xxxx palub kohtul lähtudes TsMS §-ist 367 mõista kostjalt Xxxxi kasuks välja põhivõlalt arvutatavad viivised otsuse tegemise seisuga kindla summana ning edasi protsendina põhinõudest.
5.Kostja on enda vastuses hagile tuginenud VÕS §-ile 1029 ja leidnud, et hageja on esitanud hagi vale isiku vastu, sest hageja tegi kostjale rahalisi sooritusi XxxxOÜ (endise nimega OÜ Xxxx) korraldusel. Kostja väidete kohaselt oli xxx-l hageja vastu alusetu rikastumise nõue ning hageja vähendas oma väidetavat võlakohustust xxx ees xxx korraldusel rahaliste sooritust tegemisega kostjale ja XxxxOÜ-le. Kostja sellised väited on paljasõnalised,
tõendamata ega vasta tegelikkusele. xxxx ei ole andnud hagejale korraldust hagi aluseks olevate maksete tegemiseks.
6.Kostja ainuosaniku Xxxxkontrolli all olev XxxxOÜ on esitanud käesolevaga analoogses kohtuvaidluses kohtule võltsitud tõendi, et tõendada faktiväidet, et xxx andis hagejale korralduse teha xxxx nimel makse xxxx. Kostja ja xxx vahel ei ole eksisteerinud mis tahes võlasuhet, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et xxxx andis hagejale korralduse teha xxxx nimel ja eest kostjale rahalisi sooritusi. Et tegemist ei ole usutavate väidetega, kinnitab ka fakt, et kostja ei ole kummagi väite tõendamiseks (väide, et xxxx ja kostja vahel eksisteeris võlasuhe ning väide, et xxx andis hagejale korralduse teha kostjale makse) esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit.
7.Vale on kostja väide, mille kohaselt tasus xxx täitemenetluse käigus hagejale enam, kui kostja hagejale võlgnes. xxxx võlgnes hagejale enne täitemenetlust vähemalt 963 003,77 eurot, täitemenetlus raames tasuti hagejale ca 700 000 eurot.
8.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 000 eurot, põhivõlalt 10 000 eurot arvutatavad viivised kohtuotsuse tegemise ajal kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmisena seadusjärgses määras. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis menetluskulude suurust kindaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja alusetu rikastumise nõue kostja vastu on õiguslikult võimatu, kuna hageja on tasunud kostjale 10 000 eurot XxxxOÜ (end XxxxOÜ) korraldusena, mistõttu VÕS § 1029 alusel tulnuks hagi esitada XxxxOÜ vastu. Hageja võlgnes XxxxOÜ-le 10 000 eurot, mistõttu puuduks hagejal alusetu rikastumise nõue ka XxxxOÜ vastu. Nii hageja kui ka XxxxOÜ (end XxxxOÜ) on seotud äriühingud, mida kontrollis läbi erinevate ühingute ärimees Xxxx. XxxxOÜ juhatuse liikmeks oli Xxxxusaldusisik Xxxx.
10.Hageja ja XxxxOÜ sõlmisid 02.03.2012 laenulepingu, mille alusel kohustus hageja andma XxxxOÜ-le kuni 500 000 eurot laenu tagastamise tähtajaga 20.04.2012. AS Xxxx maksis XxxxOÜ-le laenu välja, mida veenab AS-i Xxxx raamatupidamise väljavõte. XxxxOÜ tagastas hagejale suuremas ulatuses laenu, kui ta oli õiguslikult kohustatud. AS-i Xxxx raamatupidamise väljavõttest nähtuvalt tagastas XxxxOÜ esialgu ise laenu, kuid hiljem toimus laenu kustutamine läbi täitemenetluse kohtutäitur Marek Laaneotsa kaudu. Arvestades, et XxxxOÜ tagastas AS-ile Xxxx suuremas ulatuses laenu kui ta oli õiguslikult kohustatud, tekkis XxxxOÜ-l alusetu rikastumise nõue hageja AS-i Xxxx vastu.
11.XxxxOÜ oli 2012. a augustikuust alates niivõrd suurtes majanduslikes raskustes, et ei suutnud isegi oma juhtivtöötajatele töötasusid välja maksta ega ka mistahes muid jooksvaid tegevuskulusid kanda. Kuna kontserni tegelik juht ja antud äridest tegelik kasusaaja Xxxx soovis siiski mitte lasta XxxxOÜ-d pankrotistuda ning soovis antud äriühingut töös hoida, lepiti suuliselt ning muu hulgas ka XxxxOÜ enda initsiatiivil kokku, et AS Xxxx vähendab oma alusetust rikastumisest tulenevaid võlakohustusi XxxxOÜ ees selliselt, et tasub XxxxOÜ juhiste ja korralduste alusel raha XxxxOÜ-le ja XxxxOÜ-le, millised äriühingud kandsid XxxxOÜ majandustegevusega seonduvaid jooksvaid kulutusi. XxxxOÜ tasus hagejalt laekunud rahaliste vahendite arvel XxxxOÜ kulutuste ja viimase poolt tarbitud teenuste eest, sest XxxxOÜ ei saanud ise oma teenuste ja kulutuste eest tasuda pangakontode arestimise tõttu. XxxxOÜ tasus aga XxxxOÜ endisele juhatuse liikmele Xxxx ja tegevdirektor Kaspar Kokale vastavalt juhatuse liikme tasu ja töötasu. AS-ist Xxxx kostjale tasutud 10 000 euro ulatuses vähenesid ka hageja AS-i Xxxx võlakohustused XxxxOÜ ees.
12.Kostja hinnangul on hagi täielikult pahauskne ning esitatud lootuses, et äkki pole kostjal säilinud mingeid dokumente või et äkki ei oska kostja selgitada, kuidas ta raha on saanud.
Ülal kirjeldatud põhjendustel pole tõsiselt võetavad ka hageja poolt hagis märgitud spekulatiivset laadi oletused, et AS-i Xxxx endine juhatuse liige Xxxxon läbi kostja omastanud AS-ist Xxxx 10 000 eurot. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt on 10 000 euro eest vähendatud AS-i Xxxx võlga XxxxOÜ ees.
13.Hageja väited, et XxxxOÜ pole andnud hagejale korraldust 10 000 euro tasumiseks kostjale, et viimane kataks XxxxOÜ kulutusi, on TsMS § 230 lg 1 alusel paljasõnalised. Kostja ei saa nõustuda hageja väitega, et XxxxOÜ ja kostja vahel pole olnud mistahes võlasuhet. Kostja on seisukohal, et XxxxOÜ, hageja ja kostja vahel oli sisuliselt kolmepoolne suuline kokkulepe, milles lepiti kokku, kuidas toimub XxxxOÜ tegevuse finantseerimine (igapäevaste jooksvate kulude katmine). Hageja poolt 10 000 euro kostjale ülekandmisega vähendas hageja samaaegselt oma võlakohustusi XxxxOÜ ees. Asjaolu, et hagejal oli XxxxOÜ ees võlgnevusi, nähtub ka kostja poolt kohtule esitatud hageja pearaamatu väljavõttest ning tunnistaja Xxxxütlustest. Kuna hagejal puudub põhinõue, on täielikult alusetu ka viiviste tasumise nõue. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
15.Hageja on esitanud kostja vastu nõude 10 000 euro ja viivise väljanõudmiseks seoses asjaoluga, et hageja arvelt on tehtud kostjale vastavas summas ülekande, kuid selleks puudus õiguslik alus. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja peaks oma nõude tegelikkuses suunama XxxxOÜ vastu, kelle korraldusel vaidlusalune ülekanne hagejalt kostjale tehti.
16.Hageja on tõendanud, et hageja on teinud kostjale 08.10.2012 ülekande summas 10 000 eurot selgitusega „arveldus“ (tlk 6) ning hageja väidete kohaselt on tegemist õigusliku aluseta tehtud ülekandega. Kohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodud asjaoludest saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1, mille kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
17.Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-110-14 punktist 12 tuleb olukorras, kus hageja on tõendanud raha ülekandmise, kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada (vt Riigikohtu 15. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 14). Kostja on käesolevas asjas asunud seisukohale, et hagejal ei ole õigust kostjalt raha tagasi nõuda, kuna hageja on vastava summa kostjale tasunud XxxxOÜ (endise nimega XxxxOÜ) korraldusel tulenevalt asjaolust, et hageja oli XxxxOÜ-le suuremad summad võlgu. Kostja vastuväite kohaselt oli hagejal XxxxOÜ ees võlgnevus, kuna XxxxOÜ oli varasemalt hagejale laenu tagastanud suuremas summas, kui XxxxOÜ kohustatud oli, samuti oli kostjale kantud summa mõeldud selleks, et tasuda XxxxOÜ jooksvate kuluste eest seoses töötajate palkade ning notaritasudega.
18.Lähtuvalt eelviidatud asjaoludest tuleb kohtul käesolevas asjas esmalt tuvastada, kas XxxxOÜ andis hagejale korralduse tasuda kostjale XxxxOÜ eest võlgnevus. Kohus on 12.04.2016 kohtuistungil vande all üle kuulanud Xxxx, kes oli 08.10.2012, s.o vaidlusaluse ülekande tegemise ajal XxxxOÜ (endise nimega XxxxOÜ) juhatuse liige. Xxxx kinnitas vande all, et ajal, kui ta oli XxxxOÜ juhatuse liige, ei olnud XxxxOÜ ja kostja vahel ühtegi võlasuhet. Xxxx ei ole XxxxOÜ juhatuse liikmena andnud ühtegi korraldust hagejale ega ühelegi teisele ettevõttele kanda rahalisi vahendeid XxxxOÜ eest kostja arvele (tlk 185 pöördel).
19.Kohus on 12.04.2016 kohtuistungil vande all üle kuulanud ka tunnistaja Xxxx, kes oli perioodil 2007-2013 hageja juhatuse liige. Tunnistaja ütluste kohaselt andis Xxxx talle seoses 08.10.2012 ülekandega korralduse XxxxOÜ (endise nimega XxxxOÜ) eest kostjale 10 000 euro üle kandmiseks erinevate notari tasude ja töötajate palkade maksmiseks (kd 186 pöördel). Tunnistaja Xxxx, kes on kostja omanik, on 12.04.2016 kohtuistungil vande all andnud ütlusi, et 08.10.2012 ülekanne summas 10 000 eurot on kostjale laekunud. Xxxxütluste kohaselt tulid juhised, mida rahaga peale hakata, Xxxx. Korraldusi selle kohta, mida rahadega teha, andsid Xxxx xxxx ja Xxxx (tlk 187).
20.Kohus on seisukohal, et nähtuvalt eelviidatud vande all antud ütluste sisust on tegemist üksteisele vastukäivate ütlustega, kuna XxxxOÜ endine juhatuse liiga Xxxx on kinnitanud, et tema ei ole XxxxOÜ nimel ülekande tegemiseks korraldust andnud, kuid Xxxxja Xxxxon väitnud, et Xxxx on XxxxOÜ nimel vastava korralduse andnud. Võttes arvesse, et vande all antud ütluste pinnalt ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas XxxxOÜ on andnud hagejale korralduse kanda XxxxOÜ eest kostjale 10 000 eurot, tuleb asuda seisukohale, et üheselt ei ole tõendamist leidnud, et Xxxx kui XxxxOÜ juhatuse liige oleks vastava korralduse andnud. Kohus on eelnevalt viidanud Riigikohtu lahendile, mille kohaselt käesolevas asjas on just kostja kohustus tõendada, et tal puudub kohustus raha tagasikandmiseks. Olukorras, kus kohtuistungil vande all üle kuulatud isikud on andnud üksteisele vastukäivad ütlusi, kas XxxxOÜ poolt vastav korraldus anti, ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et vastav asjaolu on tõsikindlalt tõendamist leidnud.
21.Kostja on asunud seisukohale, et XxxxOÜ poolt ülekandeks korralduse tegemist tõendavad täiendavalt tsiviilasjas nr 2-14-62809 xxxx poolt antud ütlused (tlk 164-168), millest nähtub, et hageja oli XxxxOÜ-le võlgu, samuti hageja ja XxxxOÜ õigusjärglase vahel tsiviilasjas nr 2-15-3253 kompromissi sõlmimine, millega hageja tasus XxxxOÜ õiglusjärglasele 100 000 eurot, ning notar Liina Vaidla arve nr xxxx summas 5283,16 eurot (tlk 169), mille kostja tasus hagejalt saadud 10 000 euro arvel XxxxOÜ eest.
22.Kohus leiab, et ka nimetatud asjaolud ei võimalda asuda seisukohale, et XxxxOÜ andis hagejale korralduse enda nimel kostjale ülekande tegemiseks summas 10 000 eurot. Kohus on seisukohal, et Xxxxantud ütluste pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, millised nõuded XxxxOÜ-l hageja vastu olid või et Xxxxoleks andnud hagejale korralduse väidetava võlgnevuse arvelt kostjale ülekande tegemiseks. Nimelt on Xxxxandnud ütlusi, et XxxxOÜ-l võisid olla hageja vastu nõuded sadades tuhandetes, umbes 500 000 eurot, kuid täpselt ta ei tea (tlk 164). Samas on hageja esitanud tõendid selle kohta, et XxxxOÜ tasus hagejale täitemenetluses küll 700 000 eurot, kuid enne seda oli XxxxOÜ-l hageja ees võlgnevus vähemalt 963 003,77 eurot, mis tulenes 01.03.2012 nõude loovutamise lepingust summas 123 803,77 eurot (tlk 113a), 22.03.2012 nõude loovutamise lepingust summas 495 000 eurot (tlk 113b), 23.03.2012 laenulepingust summas 233 200 eurot (113c) ja 23.03.2012 laenulepingust tulenev leppetrahvinõue summas 111 000 eurot (tlk 77-78). Lähtuvalt eeltoodud tõenditest on kohus seisukohal, et antud asjas puudub alus veendumuseks, et XxxxOÜ-l oli hageja vastu laenulepingul põhineva võlgnevuse enamtasumisest tulenev võlanõue.
23.Samuti ei tõenda tsiviilasjas nr 2-15-3253 hageja ja OÜ Xxxx vahel kompromissi sõlmimine, et XxxxOÜ-l oleks olnud hageja vastu nõue kostja väidetud asjaoludel, kuna kompromissi sõlmimine ei tähenda nõude õigeks võttu ja hagis esitatud asjaolude tunnistamist.
24.Seoses notar Liina Vaidla arve tasumisega on hageja esitanud tõendid selle kohta, et vastava arve on notarile tasunud XxxxOÜ ise, mis nähtub 23.05.2012 maksekorralduselt summas 2030 eurot (tlk 182) ja 05.06.2012 e-kirjast (tlk 183), millest ilmneb, et XxxxOÜ on 03.06.2012 notarile tasunud 2100 eurot ja 05.06.2012 täiendavalt 1528,94 eurot. Kohus on seisukohal, et eelviidatud tõenditega on tuvastamist leidnud, et notar Liina Vaidlale tasus XxxxOÜ ise, mistõttu on põhjendamatu kostja seisukoht, et hageja poolt kostjale kantud summa eest toimus muuhulgas vastava arve tasumine.
25.Eeltoodust tulenevalt on asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et esineb alus, millest tulenevalt saab kostja keelduda hageja poolt kostjale kantud 10 000 euro tagastamisest. Seega tuleb hageja nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 10 000 eurot.
26.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Antud juhul esitas hageja kostjale nõude alusetult saadud 10 000 euro tagastamiseks 10.09.2014 nõudekirjas, milles hageja on kostjat muuhulgas hoiatanud, et võlgnevuse tasumata jätmisel on hagejal õigus nõuda viivist alates nõude esitamisest (tlk 23).
27.Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivised VÕS § 113 lg-st 1 tulenevas määras alates 10.09.2014 kuni kohtuotsuse tegemise kuupäev, mis on 06.06.2016. Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivise summa 1402,65 eurot. Viivise summa kujunemine on kajastud alltoodud tabelis. Võlaperiood 10.09.2014 31.12.2014 01.01.2015 30.06.2015 01.07.2015 31.12.2015 01.01.2016 05.06.2016
% aastas
% päevas
- 8.15
0.022329
Summa päevas 2.2329
Perioodis päevi
Perioodi summa 252.3177
- 8.05
0.022055
2.2055
399.1955
- 8.05
0.022055
2.2055
405.812
- 8.05
0.021995
2.1995
345.3215
28.Hageja nõuab kostjalt ka kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks mitte muutnud viiviste väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb TsMS § 367 alusel rahuldada ning kostjalt tuleb välja mõista viivised, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks
muutunud. Kostjalt tuleb alates 07.06.2016 välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt summas 10 000 eurot kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Lähtuvalt eeltoodust kuulub hageja esitatud hagi tervikuna rahuldamisele.
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
31.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
32.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 600 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduselt 600 eurot (tlk 35). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 600 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
34.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on hageja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja õigusabile kulunud 2970 eurot. Hageja esindaja tunnihind on 120 eurot, mis tähendab, et hageja esindajal on kõigiks menetlustoiminguteks kokku kulunud 24,75 tundi. Hageja esindaja on selle aja vältel viinud läbi hagiavalduse koostamise, tutvunud kostja menetlusdokumentidega ja neile vastanud, valmistunud kohtuistungiks ning osalenud kohtuistungil, samuti koostanud kohtukõne teesid ja menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja esindaja nimetatud menetlustoimingud on olnud põhjendatud osaliselt.
35.Kohus leiab, et hageja esindaja nimetatud menetlustoimingutest ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamine 25 minuti ulatuses, kuna tulenevalt Riigikohtu seisukohast ei ole tegemist toiminguga, milleks on tarvilik õigusabi osutada (RKTKo 3-21-77-14 p 12). Samuti on kohtu hinnangul hageja esindaja poolt kohtuistungil osalemiseks kulunud aeg põhjendamatult pikk. Hageja esindajal on istungil osalemiseks kulunud menetluskulude nimekirja kohaselt aega kokku 2,5 tundi. Käesolevas asjas toimus üks kohtuistung, mis kestis 1 tunni ja 52 minutit. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, hageja esindaja nimetatud toimingute ajalist mahtu tuleb vähendada 1 tunni võrra ning kohus loeb hageja esindaja töötunnid põhjendatuks 23,75 tunni ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja ülejäänud toimingud on põhjendatud, kuna hageja esindaja on esitanud kohtule asjakohaseid tõendeid ja sisulist analüüsi sisaldavaid menetlusdokumente. Kohus
on seisukohal, et hageja esindaja töötundide maht 23,75 tundi on antud asjas adekvaatne ka lähtuvalt asjaolust, et kostja esindaja on enda töötundide mahuks nimetanud 21,6 tundi. Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
36.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja on advokaat ja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 23,75 tundi ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 120 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud kokku 2850 eurot.
37.Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud 3450 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 2850 eurot ja riigilõivust 600 eurot.
38.Hageja taotleb menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.