Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
06.juuni 2016, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
L. K.’i hagi T. R.’i vastu laenuvõla, intressi ja viivise väljamõistmiseks 18 868,62 eurot Hageja: L. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x, xxxxxxx xxxxx); Hageja lepinguline esindaja: Annika Murulaid (e-post [email protected]); Kostja: T. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x, xxxxx xxxxx) Kostja lepinguline esindaja: Nõmmik (e-post: [email protected])
Kohtuistung
vandeadvokaat
Ants
04.05.2016, osalesid L. K., A. Murulaid, T. R. ja adv Nõmmik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata L. K.i (K.) hagi T. R.i vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse 12 782,33 €, intressi 4993,17 €, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 158,72 € ja alates hagiavalduse esitamisest lisanduva viivise väljamõistmiseks 0,2% põhinõudest.
2.Menetluskulud jätta L. K.i kanda.
3.Määrata T. R.i põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 300 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas 50 €) ja mõista see summa L. K.ilt T. R.i kasuks välja.
Tühistada 12.08.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamine ja kohtuotsuse jõustumise järel kustutada T. R.ile kuuluvale kinnisasjale asukohaga Xxxxxx xx xxxxxs (registriosa nr xxxxxxx) L. K.i kasuks seatud kohtulik hüpoteek hüpoteegisummaga 17 934,22 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
2-15-11966 menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
11.08.2015 L. K. esitas Pärnu Maakohtule hagi T. R.i vastu laenu, intressi ja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kokku summas 17 934,22 euro ja alates hagiavalduse esitamisest lisanduva viivise kokkulepitud määras 0,2% põhinõudest päevas väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt 31. augustil 2007 sõlmid L. K. ja T. R. laenulepingu, mille kohaselt L. K. andis ja T. R. sai laenu kokku summas 200 000 (kakssada tuhat) krooni ehk 12 782,33 eurot. Laenulepingu p 2.1. kohaselt sai laenusaaja laenu summast 15 000 krooni ehk 958,67 eurot kätte sularahas enne laenulepingu sõlmimist, mida kinnitab oma allkirjaga laenulepingul. Laenusummast 185 000 krooni ehk 11 823,65 eurot on 31. augustil 2007 üle kantud laenusaaja kontole nr xSEB pangas. Laenuleping on tähtajatu, pooled on leppinud kokku selles, et laenusaaja peab laenult tasuma intressi 5% aastas ehk 0,42% tagastamata laenu summalt kuus. Intresside summa peab laenusaaja laenuandjale tasuma hiljemalt laenu tagastamise tähtajal summaarselt. VÕS § 398 lg 1 järgi oli hageja õigustatud kahekuulise etteteatamistähtajaga laenulepingu üles ütlema. Hageja on laenulepingu üles öelnud. 20.03.2015 esitas hageja kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles laenulepingu üles alates 25.05.2015 ning nõudis laenusumma kokku 12 782,33 eurot tagastamist ja laenult arvestatud intresside tasumist (ülesütlemisavaldus). 20.03.2015 ülesütlemisavalduse edastas hageja kostjale e-postiga (kostja e-posti aadressil xxx, milles palus ka kinnitust kirja kättesaamise kohta. Kostja vastas, et hageja e-kirjale lisatud manus ei tule lahti. 23.03.2015 tekstifaixxxx saadetud ülesütlemisavaldusele kostja enam ei vastanud. 26.03.2015 saatis hageja kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse tähitud postiga kostja elukoha aadressile xxxxxxx x, xxxxxx, kiri tagastati hagejale 13.04.2015 hoiutähtaja möödumisel. 09.04.2015 saatis hageja kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse tähitud postiga kostja töökoha (xxxxxxxxxx OÜ) aadressil xxxx x, xxxxxx. 13.04.2015 hagejale tagastatud postisaadetisel oli ümbrikule 10.06.2015 tehtud märkus: „Keeldus vastu võtmast, põhjendus ei tunne saatjat“. Hageja loeb laenulepingu ülesütlemisavalduse kättesaamise päevaks 10.04.2015, mil kostja keeldus postitöötajalt ülesütlemisavaldust vastu võtmast ning mil tal oli mõistlik võimalus ülesütlemisavaldus kätte saada ja sellega tutvuda. Laenulepingu lõppemise päevaks loeb hageja 10.06.2015, mil möödus laenulepingu ülesütlemiseks ettenähtud kahekuuline etteteatamistähtaeg. Laenulepingu ülesütlemise päeva seisuga oli hagejal kostja vastu laenu tagastamise nõue summas 12 782,33 eurot ning laenult arvestatud intresside nõue summas 4993,17 eurot, kokku 17 775,50 eurot. Hageja laenulepingu lõppemise päeva seisuga laenu põhiosa ega intresse ei tasunud, ei esitanud hagejale ka ühtegi vastuväidet, vaid on asunud hagejat vältima. Laenulepingult tasumisele kuuluv intressimäär kuus on 12 782,33 x 0,42%= 53,69 eurot. Laenulepingu kehtivuse periood on 31.08.2007 kuni 10.06.2015, kokku 93 kuud. Seega on laenulepingult tasumisele kuuluv intressisumma kokku 93 kuud x 53,69 eurot = 4993,17 eurot. Laen summas 12 782,33 eurot on hagiavalduse päeva seisuga tagastamata. Vastavalt laenulepingu punktile 5 on laenu tagasimaksetega viivitamise korral kohaldatav viivise määr päevas 0,2% x 12 782,33 = 2,56 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga hageja oli viivituses 62 päeva (10.06.2015 kuni 11.08.2015). Seega hagiavalduse päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa 158,72 eurot = 62 päeva x 2,56 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 17 934,22 eurot, millest 12 782,33 eurot on laenu tagasinõue, 4993,17 eurot intresside nõue ja 158,72 eurot hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis, ning viivise, mis ei ole hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud, välja mõista 0,2% ulatuses põhinõudest alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud hageja palub jätta kostja kanda.
2-15-11966 Vastuseks kostja vastuväidetele hageja 28.01.2016 menetlusdokumendis märgib, et lisaks vaidlusalusele laenule on hageja andnud kostjale erinevaid rahasummasid ning täitnud tema eest kohustusi, mille vastavalt poolte kokkuleppele kostja lubas hagejale tasuda. Kostja poolt hagejale 09.02.2010 tehtud ülekannet summas 150 000 krooni, mille selgituseks kostja on märkinud „võlg“, ei saa käsitleda vaidlusaluse laenu tagasimaksena. Kostja on selle maksega tasunud hagejale võlga, mis tulenes hageja poolt kostja eest tehtud järgmistest maksetest. - Hageja tasus kostja eest kostja poolt liisitud sõiduki liisingmakseid perioodil 10.10.2006 – 28.08.2007 kokku summas 10 452,82 krooni (668,06 eurot). - xxxx xx xxx kinnistu ostuks võttis kostja pangast laenu. Kuna kostja ei suutnud laenumakseid tasuda, kandis hageja igakuiselt kostja kontole laenumakse tasumiseks vajaliku rahasumma, maksete selgitusega „majalaenu tasumine“, perioodil 09.02.2009 – 09.12.2009 kokku 27 000 krooni (1725,61 eurot). - Kostjal oli tekkinud võlg oma korteri elektri eest. Kuna kostjal selle tasumiseks vajalikud vahendid puudusid, tasus hageja 19.04.2007 kostja eest elektrivõla 5356,9 krooni (342,37 eurot). - Lisaks tegi hageja kostjale erinevaid rahalisi ülekandeid: 23.04.2010 summas 2000 krooni ja 7.05.2014 summas 200 eurot, kokku 327,82 eurot. -xxxx xx xxx kinnistule hoone ehitamiseks ei olnud kostjal endal piisavalt rahalisi vahendeid, ta väitis, et ei saanud vahendeid ka pangast. Selleks võttis hageja omal nimele Swedbank’ ist laenu kokku summas 100 000 krooni. Laenusumma võttis hageja perioodil 06.01.2007 – 30.02.2007 osade kaupa sularahas kontolt välja ning kõik need summad kasutas kostja hagejale kuuluva kinnistule xxxx xx xxx elamu ehitamiseks, kokku 76 200 krooni (4870,07 eurot). - hageja rahaliste vahendite arvelt on 08.01.2007 – 21.08.2009 ostetud elamu xxxx xx xxx sisutus ja kodutarbed kokku summas 114 433,75 krooni ehk 922,48 eurot. Kokku on hageja teinud kostja eest makseid ja kulutusi kokku summas 168 301,24 krooni ehk 10 756,41 eurot. Hageja ei ole oma 28.01.2016 menetlusdokumendis esitanud nõuet kostja vastu ega väitnud, et nendest tõendistest tuleneb tal nõue kostja vastu, mis on täna täitmata. Need tõendid põhjendavad kohustust, mille täitmiseks kostja 09.02.2010 tasus hagejale 150 000 krooni selgitusega „võlg“. Täidetud kohustuse kohta aegumise vastuväite esitamine ei ole põhjendatud.
KOSTJA VASTUS
08.09.2015 kirjalikus vastuses kostja esitatud hagi õigeks ei võta ning ei tunnista enda vastu esitatud nõudeid. Kostja on 31.08.2007 laenulepingust tulenevad enda kohustused hageja ees täies ulatuses täitnud. Nii on kostja 09.02.2010. aastal enda SEB Pank AS kontolt kandnud võla katteks hageja pangakontole nr EEx Swedbank AS-is 150 000 (ükssada viiskümmend tuhat) krooni. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele arvestatakse T. R.i 16.02.2010 makse AS-ile xxxx xxxx arve nr 106 katteks summas 86 000 krooni võlgnevuse ja intressi katteks. Selle summa tasus T. R. L. K.i poolt ostetud sõiduauto xxxx xxxxx xxx xxx eest. Samuti on kostja tasunud hageja kontole nr EEx Swedbank AS-is enda Swedbank AS pangakontolt võlgnevuse ja intressi katteks järgmised summad: 07.11.2010 summas 3000 krooni 16.11.2010 summas 5000 krooni 16.04.2013 summas 200 eurot 01.05.2013 summas 200 eurot 07.08.2013 summas 200 eurot 09.09.2013 summas 300 eurot 06.12.2013 summas 150 eurot 05.05.2014 summas 200 eurot 22.05.2014 summas 800 eurot Seega on kostja hagiavalduses viidatud laenulepingust tulenenud põhivõlgnevuse ja intresside katteks kokku hagejale tasunud 244 000 krooni (15 594,44 €) ja 2050 eurot. Kostja poolt
2-15-11966 hagejale tasutud summa eurodes on 17 644,44 eurot. Seega on hagiavalduses esitatud põhivõlgnevuse ja intressi nõuded ebaõiged. Kuna kostja ei aktsepteeri põhivõlgnevust, siis ei saa kostja mingilgi määral aktsepteerida ka intressi nõuet summas 4993,17 eurot ega lisanduva viivise nõuet. Kostja ei aktsepteeri hageja ekslikku arvamust, et hageja on teinud kostja eest makseid ja kulutusi summas 10 756,41 eurot. Kostjal endal olid olemas rahalised vahendid vajalikeks väljaminekuteks ning hageja finatsilist abi kostja ei vajanud. Hageja poolt 28.01.2016 esitatud kirjalikud tõendid ja selgitus ei kinnita mingilgi määral fakti, nagu oleks hageja andnud kostjale erinevaid rahasummasid ning täitnud kostja eest kostja kohustusi, mille siis vastavalt poolte kokkuleppele olevat kostja lubanud hagejale tasuda. Kostja ei tasunud 150 000 krooni väidetavate muude maksete katteks. Lisaks on kõik 28.01.2016 esitatud kirjalikud tõendid ja nendest väidetavalt tulenevad hageja nõuded kostja vastu on juba ammu aegunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosalised ära kohtuistungil vande all ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi ei ole tõendamist leidnud ja tuleb jätta rahuldamata.
2.Asjas ei ole vaidlust ja kohtule esitatud kirjaliku laenulepinguga (I kd, lk 9-10) on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 31.08.2007 tähtajatu laenulepingu, millega T. R. sai L. K.ilt laenu kokku 200 000 krooni (12 782,33 eurot). Vaidlust ei ole, et selles summas on kostja hagejalt laenu saanud. Kostja on allkirjaga laenulepingul kinnitanud 15 000 krooni sularahas kättesaamist enne kirjaliku lepingu sõlmimist ning ülejäänud 185 000 krooni suuruse laenusumma ülekandmist 31.08.2007 hageja pangakontolt kostja pangakontole tõendab maksekorraldus (I kd, lk 11). Samuti ei ole asjas vaidlust, et hageja on 20.03.2015 kirjaliku avaldusega laenulepingu üles öelnud alates 10.6.2015 ning nõudnud kostjalt laenusumma tagastamist ja kokkulepitud intressi tasumist. Kostja väidetel oli aga laenuleping selle ülesütlemise ajaks tema poolt täies ulatuses täidetud. Seega hagi lahendamiseks peab kohus välja selgitama, kas laenulepingu hageja poolt 20.03.2015 avaldusega ülesütlemise ajal oli poolte vahel kehtiv võlasuhe, mida üles öelda, ning kas kostjal on hageja ees laenulepingust tulenevaid täitmata kohustusi.
3.Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 398 lg 1 võib juhul, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja ongi lähtunud seaduses ettenähtud kahekuulisest etteteatamise ajast, kuigi laenulepingus on ülesütlemisest etteteatamiseks kokku lepitud vähemalt üks kuulises tähtajas. Pooled on 31.08.2007 laenulepingu punktis 3.1. kokku leppinud, et kostja maksab saadud laenult intressi 0,42% kuus ehk 5% aastas, intressi arvestatakse tagastamata laenusummalt. Laenusaaja on kohustatud intressid tasuma hiljemalt laenu tagastamise tähtajal summaarselt. Laenusumma tagastamise ja intressi maksmise aega täpsustatakse laenulepingu punktis 4.5., milles laenusaaja kohustub laenusumma tagastama ja tasuma laenult arvestatud intressi laenulepingu lõppemise päevale järgneval päeval.
4.Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid kogumis tõendavad, et kostja on laenusumma ja intressid täies ulatuses hagejale tasunud enne hageja poolt laenulepingu ülesütlemist. Kostja ei pidanud laenu tagastamiseks ootama hageja vastavat nõuet ega lisaks raha maksmisele laenulepingut täiendavalt ise üles ütlema. VÕS § 84 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ei või nõuda kohustuse täitmist enne täitmise tähtpäeva, kuid ta ei või keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva, kui tal ei ole keeldumiseks õigustatud huvi. Ka pooltevahelisest laenulepingust ei tulene kostjale kohustust oodata laenu tagastamisega kuni hageja vastava nõude esitamiseni. Laenulepingu punkti 6.2. kohaselt leping lõpeb selle täitmisel
2-15-11966 poolte poolt. Lepingu punkti 6.3. kohaselt leping loetakse täidetuks, kui laenusaaja on tagastanud kogu laenusumma ja tasunud laenatud vahendite kasutamise eest arvestatud intressid ning muud käesolevast lepingust tulenvad maksed.
5.Kostja pangakonto väljavõte (I kd, lk 59) tõendab, et T. R. tasus 09.02.2010 hagejale pangaülekandega 150 000 krooni (9586,74 €), makse selgitusega „võlg“. 16.02.2010 on kostja enda SEB Pangas asuvalt pangakontolt ülekandega (I kd, lk 59) tasunud AS-i Xxxx- xxxx poolt 16.02.2010 L. K.ile väljastatud arve nr 106_IAP (I kd, lk 49) summas 86 000 krooni (5496,40 €). Kostja oli vastavalt laenulepingu punktile 3.1. kohustatud intressi tasuma tagastamata laenusummalt 5% aastas. Kostja makseid laenukohustuse täitmiseks arvestamise korral tuleb intressi arvestada 31.08.2007 – 09.02.2010 summalt 200 000 krooni ja 10.02.2010 – 16.02.2010 summalt 50 000 krooni ning kokku oli kostja kohustatud intressi tasuma summas 24 487 krooni (1565 eurot). Seega kokku oli kostjal 16.02.2010 seisuga laenulepingust tulenevaid kohustusi summas 224 486,93 krooni (14 347,33 eurot). Kostja tasus 09.02.2010 ja 16.02.2010 maksetega hagejale kokku 236 000 krooni ehk 11 513,07 krooni rohkem. Samuti on kostja tõendanud enda pangakonto väljavõtetega (I kd, lk 50 – 59), et on pärast nimetatud makseid hagejale maksnud perioodil 07.11.2010 – 22.05.2014 veel kokku 2561,29 €.
6.Kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik VÕS § 88 lg 1 järgi määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib VÕS § 88 lg 4 kohaselt määrata selle võlausaldaja. Kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis tsiviilasjas 3-2-1-166-13 asunud seisukohale, et võlgnik saab määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lgte 2 ja 3 mõttes. Seega saab kohus tuvastada, et võlgnik on määranud, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksis, kui poolte käitumist ja kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks mõistlik inimene pidanud aru saama, et raha maksti just võlgniku väidetud kohustuse täitmiseks. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Kohtul tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Hageja kinnitas, et nõue põhineb laenulepingul ning 09.02.2010 maksega on lõppenud muudest poolte kokkulepetest ja hageja poolt kostja kohustuse täitmisest tulenevad kostja kohustused hageja ees. 16.02.2010 makset AS-ile Xxxx- xxxx hageja ühegi kostja kohustuse täitmisena ei arveta. Kohus leiab, et praeguses asjas kostja on üheselt arusaadavalt määranud, et tasub laenuvõlga ning hageja ei ole tõendanud kostjal hageja ees muude kohustuste olemasolu sellises summas, mille katteks hageja saanuks kostja 09.02.2010 ja 16.02.2010 makseid arvestada.
7.Lahendis 3-2-1-15-08 on Riigikohus selgitanud, et VÕS § 76 lg 4 kohaselt juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. VÕS § 76 lg-s 4 määratletakse tõendamiskoormis, mitte ei sätestata reegleid kohustuse täitmise nõuetekohasuse kohta. Seega vaidluse korral, kui kumbki pool ei suuda tõendada oma väiteid, lähtutakse sellest, et täitmine on olnud nõuetekohane. Võlausaldajal on võimalus kohase täitmise eeldus ümber lükata. Kohtu hinnangul hageja ei ole seda teinud.
8.Hageja kinnitas, et nõue põhineb laenulepingul ning muud kostja kohustused on lõppenud 09.02.2010 maksega. Hageja ei ole tõendanud väidetavat kokkulepet poolte vahel, et nimetatud maksetega kostja hüvitas hagejale hageja poolt kostja kohustuste täitmiseks tehtud maksed ning
2-15-11966 kostja kinnistule hageja poolt tehtud kulutused. Kohus jätab TsMS § 329 lg 1 teise lause alusel tähelepanuta alles kohtuistungil vande all ütluste andmisel hageja poolt esmakordselt välja toodud väite, et 86 000 krooni hageja ostetud sõiduauto eest tasumisega kostja soovis teha hagejale kinke. Hageja järeldus, et 09.02.2010 tasumist ei saa lugeda laenumakseks, sest kostja on märkinud makse selgituseks „võlg“ mitte „laen“, on meelevaldne. Võlg võib tähendada ka laenuvõlga. Kostja vande all ütlusi andes selgitas, et täitis 2010 xxxx xx xxx müügirahast laenulepingust tulenevaid kohustusi, kooskõlastades eelnevalt hagejaga summa ja tasumise viisi. Kostja ütluste kohaselt kokkuleppel hagejaga toimus laenu ja intresside tasumine osaliselt ülekandega ja osaliselt hageja uue sõiduauto eest tasumisega AS-ile Info - Auto. Muude tõenditega vastuolus ja eluliselt väheustutavad on hageja vande all antud ütlused, mille kohaselt oli neil kostjaga algusest peale kokkulepe, et hageja võib elada xxxx xx xxx elamus tasuta ning kui maja peaks minema müüki, siis kostja hüvitab hagejale kõik hageja poolt kostja varale tehtud kulutused, ning et 09.02.2010 ülekande 150 000 krooni kostja tegi selle lubaduse katteks.
9.Kostja tasus hagejale 2010.a veebruaris 150 000 krooni ja auto eest 86 000 krooni, kokku 236 000 krooni + aasta jooksul täiendavalt üle 32 000 krooni. Samal ajal oli hageja poolt väidetavalt kostja huvides tehtud maksete ja hageja poolt võetud laenust väidetavalt kostja kinnistu jaoks antud summaga (72 000 krooni) selleks ajaks maksimaalselt 8290,35 € (129 715,79 krooni). Kohus ei arvestanud kostja sõiduki liisingulepingust tulenevate kohustuste hageja poolt tasumisena hageja tehtud makseid summas 238,24 €, sest kohtule esitatud tõenditest (II kd, lk 8 – 14) nähtuvalt on selles summas tegemist arvuti ostmiseks hageja enda nimel sõlmitud EGO järelmaksu lepingust tulenevate kohustustega ning hageja kohtuistungil selles osas loobus vastuväidetest.
10.Samuti ei saanud kostja 09.02.2010 ja 16.02.2010 maksetega tasuda hageja poolt 23.04.2010 (2000 krooni) ja 07.05.2014 (200 eurot) kostjale tehtud ülekannete eest. Kohus siinkohal märgib, et 07.05.2014 hageja makse kostjale on selgitusega „tagastus“ ning hageja ei selgitanud, miks ta kostjale raha tagastas, kui samal ajal kostjal väidetavalt oli hageja ees täitmata kohustusi.
11.Eeltoodust järeldub, et isegi juhul, kui lugeda õigeks hageja väited, et 09.02.2010 ja 16.02.2010 maksetega hüvitas kostja hagejale muid võlgnevusi (kinget summas 86 000 eurot kohus ei pea usutavaks), ületab kostja tasutu väidetavate muude võlgnevuste summa ning hagejal ei saa ühelgi juhul olla kostja vastu laenulepingust tulenevat nõuet hagiavalduses näidatud suuruses. Kohus leiab, et muude kohustuste olemasolu ja kostja soov tasuda 09.02.2010 ja 16.02.2010 maksetega tegelikult muid kohustusi hageja ees ei ole tõendatud.
12.Lisaks hageja ei ole tõendanud, et maksed Pärnu Mööblimajale, Novalux’i, Kodulux’i, Tekstiil’i, Teaspon’i, Sunorek’i kauplustele, AS-ile Indoor Group, Linco Mööbel, Luku-expert ja Overall Eesti AS-ile, kokku summas 14 433,75 krooni (922,48 €) (I kd, lk 103 – 118) on seotud xxxx xx xxx kinnistuga. Kohus kohtuistungitel juhtis hageja tähelepanu sellele, et maksekorraldused ei tõenda, mida ja millise kinnistu jaoks osteti. Hageja palus kirjalikke tõendeid hinnata koos hageja ütlustega vande all, kuid ka vande all hageja ei täpsustanud, mida konkreetselt ta kostjale kuulunud kinnistule oma vahendite eest ostis. Kostja kinnitusel hageja ostis elamusse magamistoamööbli, kuid enne maja müümist müüs hageja selle mööbli internetiportaali kaudu ise ka ära. Hageja seda ei vaidlustanud.
13.Tõendamata on hageja väidetav poolte kokkulepe, et xxxx xx xxx kinnistu müügi korral kostja hüvitab hagejale kõik kooselu ajal tehtud kulutused. Asjas ei ole vaidlust, et pooled elasid 2005.a algusest kuni 2014.a lõpuni ühise perena: kooselu alustati kostja xxxxxxxx tn korteris, selle müümise järel ja xxxx xx xxx ehitamise ajal elati koos hageja üüritud majas xxxxx tänaval ning 2007.a. jaanuaris koliti valminud xxxx xx xxx majja. Mõistlikult usutav ei ole hageja väide, et kuna kostja oli poolte kooselu ajal teise naisega abielus, siis vastavalt poolte kokkuleppele pidi hageja elama kostja majas tasuta. Kostja eitab sellise kokkuleppe olemasolu. Hageja tasuta elamise väide on vastuolus ka hageja enda ütlustega selle kohta, et ta käis iganädalaselt poes
2-15-11966 perele süüa ostmas ning tasus vajadusel arveid, arveid tasus ta enda algatusel ja soovist aidata, kui kostjal oli makseraskusi. Asjaolu, et vastuseks kostja vastuväidetele hageja püüdis tõendada kostja kohustuste täitmist muu hulgas hageja enda järelmaksulepingu täitmiseks tehtud maksetega, tekitab kahtluse, et hageja püüab olemasolevate tõendite pinnalt tagantjärele konstrueerida tegelikkusele mittevastavaid poolte väidetavaid kokkuleppeid ja kooseluaegseid majanduslikke suhteid selliselt, et need kinnitaksid hageja nõuet.
14.Samuti on tõendamata, et hageja enda nimel 2006.a võetud 100 000 krooni laenust võttis suurema osa sularahas osade kaupa välja ning andis xxxx xx xxx ehitamiseks ja sisustamiseks kostjale. Hageja ei suutnud mõistlikult selgitada, miks pidanuks ta raha kostjale andma sularahas. Paljasõnalised väited, et kostja soovis nii ja hageja ei sekkunud oma mehe rahaasjadesse, ei kinnita hageja väidete tõepärasust. Hageja vande all ütlustes samal ajal kinnitas, et xxxx xx xxx kinnistu ostmiseks ja ehitamiseks kostja müüs 30.03.2006.a oma korteri xxxxxx xxxxxxxxxx tänaval ning võttis 26.09.2006 pangast laenu. Kostja on esitatud lepingutega ja maksekorraldustega (I kd, lk 142 – 157, lk 172 – 174; II kd lk 3 - 4) tõendanud, et tal olid kinnistu ostmiseks ja ehitamiseks endal vahendid olemas. Esitatud laenulepingust (I kd, lk 121 – 126) nähtuvalt võttis hageja 2006.a laenu enda nimel, vande all antud ütluste kohaselt hageja võttis laenu, sest soovis aidata ja anda enda panuse ühisesse kodusse. Hageja ei ole tõendanud ka väidetud koguses sularaha väljavõtmist enda pangakontolt ja kostjale andmist. Samuti tekitab hageja ütluste usaldusväärsuses kahtlusi see, et hageja on esitanud erinevaid väiteid enda võetud laenust kostjale antud summade suuruse kohta: kirjalikult esitatud vastuväidetes hageja märgib kostjale antud rahasumma suuruseks 76 200 krooni, vande all ütlusi andes hageja väitis, et summa võis jääda 50 000 – 60 000 krooni kanti.
15.Kohtu hinnangul on mõistlik eeldada, et kui poolte vahel oleksid olnud hageja väidetud kokkulepped, et maja müümise korral kostja hüvitab hagejale viimase poolt 2006.a võetud ning kostja kinnisvara arendamiseks kasutatud laenu ja hageja poolt tehtavad kulutused, siis 31.08.2007 hageja lepingulise esindaja A. Murulaiu juures kirjaliku laenulepingu vormistamisel oleksid pooled vormistanud kirjalikult ka hageja väidetud kokkuleppe muude hageja poolt kostja varale tehtavate (või vähemalt juba tehtud) kulude hüvitamise kohta. Eluliselt usutavad ei ole hageja väited, et kooselu jätkumise korral või hageja algatusel lõppemise korral ei oleks ta kostjalt tagasi küsinud laenu, mille kohta olid pooled pidanud vajalikuks vormistada kirjaliku laenulepingu, kuid samal ajal soovis kooselu ajal, et kostja täidaks väidetava kokkulepe hüvitada majamüügist saadud vahendite arvelt hagejale viimase poolt ühisele kodule vabatahtlikult tehtud kulutused, kostja abistamise eesmärgil tasutud majalaenu maksed, elektriarve (dokumentaalsed tõendid (I kd, lk 198 – 199) ei kinnita elektrivõla olemasolu, arvelt mingit võlgnevust ei nähtu ning arve on tasutud tähtaegselt) ning 3 liisingumakset sõiduki eest, mida alates 2005.aastast kasutasid ka hageja ja tema tütar. Pooled peavad võlasuhtes üksteise suhtes käituma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Hageja antud tõlgendus kostja poolt kohustuste täitmisele selliselt, et hageja loeb kirjaliku laenulepingu asemel täidetuks dokumentaalselt tõendamata kohustused või kohustused, mis on tekkinud pärast laenulepingu sõlmimist ja olid hagi esitamise ajaks aegunud, on vastuolus hea usu põhimõttega.
16.09.02.2010 maksekorralduse ja kostja vande all ütlustega loeb kohus tõendatuks, et kostja on määranud, et tasub laenuvõlga. Hageja on kohustuse täitmise vastu võtnud ega ole enne kohtumenetluses kostja vastuse saamist kostjale teatanud, et arvestab tasutu kostja muude kohustuste katteks. Hageja ei ole tõendanud muudest pooltevahelistest kokkulepetest, käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenvate nõuete olemasolu kostja vastu. Kostja väidetel on hageja muude kulude hüvitamise võimalikud nõuded aegunud. Kohus leiab, et hagejal puuduvad laenulepingust tulenevad mistahes nõuded kostja vastu. Muid alternatiivseid nõude aluseid hageja välja tuua ei soovinud. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus asub seisukohale, et VÕS § 186 p 1 alusel lõppes poolte vahel 31.08.2007 sõlmitud laenuleping kohase täitmisega 16.02.2010. Kohus tuvastas, et kostja on hagejale tasunud vähemalt summa, mis katab laenu põhiosa ja sellelt arvestatud intressi. Kuna laenuleping on lõppenud kohase täitmisega enne tähtajatu lepingu hageja poolt ülesütlemist, puudub hagejal viivisenõue kostja vastu. Seetõttu ei
2-15-11966 oma asjas tähtsust, millal kostja hageja ülesütlemisavalduse kätte sai või pidi saama. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
17.Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt kohus määrab kindlaks ka menetluskulude suuruse. TsMS § 174 lg 1 teine lause sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Praeguses asjas kostja on menetluskulude nimekirja esitanud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
19.TsMS § 176 lg 1 sätestab, et kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Kohus leiab, et kostja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja enne kohtuvaidlust. Pärast asja arutamise lõppemist kohtu määratud tähtaja jooksul esitatud nimekiri sisaldab lisaks kohtuistungil osalemisele (2,5 tundi) ka 4 tunni ulatuses õigusabi kohtuistungiks ettevalmistumisel ja koos esindatavaga tsiviilasja kohtuliku menetluse analüüsi 03.05.2016. Nimetatud 4 tunni osas õigusabi oli osutatud ja seega kulukohustus tekkinud kohtuistungi ajaks ning selles osas tulnuks kulunimekiri esitada istungil enne kohtuvaidlust. TsMS § 331 lg 1 alusel kohus hilinemisega esitatud osas menetluskulude nimekirja ei menetle.
20.Kohus leiab, et kostja õigusabikulud seoses 04.05.2016 kohtuistungil osalemisega 2,5 tunni eest vastab kohtuistungi protokollis kajastatud istungi kestusele, kulu on vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, on mõistlik. Riigikohus on lugenud põhjendatuks advokaadi tunnitasu 120 eurot koos lisanduva käibemaksuga. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kostja on kinnitanud, et ei saa esindajatasult käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb T. R.ile esindajatasu 2,5 tunni eest hüvitada koos käibemaksuga, kokku 300 eurot.
21.Hagi tagamise tühistamine. Selles tsiviilasjas kohus 12.08.2015 määrusega hagi tagamiseks seadis kostjale kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks. TsMS § 386 lg 4 alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kuna hagi jäi rahuldamata. TsMS § 388 lg 6 kohaselt hagi tagamise tühistamisel omandab hüpoteegi kinnisasja omanik. Tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise kohtulahendi alusel kinnistusraamatust. Hagejal on õigus taotleda hagi tagamise tagatise tagastamist TsMS § 391 lg-s 2 sätestatud korras. Heli Käpp Kohtunik
/Allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.