Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
DSV Transport AS kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.01.2016 määrus
avaldus
menetluskulude
Kaebuse esitaja ja kaebuse Aktsiaselts NARVA AUTO määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (kostja): DSV Transport AS (registrikood 10342368), lepinguline esindaja Allan Ratso esindajad Puudutatud isik (hageja): Aktsiaselts NARVA AUTO (registrikood 10128184), lepinguline esindaja Igor Sumarok Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon: I. Harju Maakohtu 29.01.2016 määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks 100 eurot seoses 16.04.2013 toimingutega. II.
Teha tühistatud osas uus määrus, rahuldades DSV Transport AS taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks osaliselt, summas 693 eurot ja 31 senti.
III.
Määruskaebus rahuldada osaliselt.
IV.
Lugeda Harju Maakohtu 29.01.2016 määruse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: „1. Rahuldada DSV Transport AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
2.Määrata kindlaks DSV Transport AS menetluskulude rahaline suurus ning mõista Aktsiaseltsilt NARVA AUTO välja DSV Transport AS kasuks menetluskuludena lepingulise esindaja kulud summas 693 eurot ja 31 senti. 1(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-16436
3.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi NARVA AUTO taotlus kuriteoteate edastamiseks prokuratuurile seoses dokumentide (arvete) võltsituse kahtlusega.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.“ Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
V.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Menetluse käik ja avalduse sisu
1.Aktsiaselts NARVA AUTO (hageja) esitas 12.04.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse DSV Transport AS (kostja) vastu. 12.05.2014 kohtuotsusega jättis Harju Maakohus hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 04.11.2014 kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 12.05.2014 kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
2.29.04.2015 kohtuotsusega tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2014 kohtuotsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.10.2015 kohtuotsusega Harju Maakohtu 12.05.2014 kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastmega seotud menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsused jõustusid 14.12.2015.
3.Kostja esitas 08.12.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja 11.01.2016 avaldust täpsustava menetlusdokumendi. Kostja palus mõista hagejalt lepingulise esindaja kulu maakohtu menetluses summas 720 eurot ja ringkonnakohtu menetluses summas 360 eurot. Hageja seisukoht
4.Hageja vaidles avaldusele vastu. Kostja on esitanud kohtule võltsitud arved. OÜ Sagro Elekter 2014. aasta majanadusaasta aruandest puudusid 2014. aastal tulud, mis on seotud õigusabi osutamisega. Lisaks on esindaja tasu lühikese ajaga muutunud.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-16436 Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks lepingulise esindaja kulud summas 793,31 eurot.
6.Maakohus pidas maakohtu menetlusega seotud kuludest põhjendatuks ja vajalikuks kokku 5 tundi ja 35 minutit ning ringkonnakohtu menetlusega seotud toiminguid 4 tundi ja 42 minutit.
7.Määruse põhjenduste kohaselt esitas 22.04.2013 vastuse hagile kostja seaduslik esindaja juhatuse liige JR (vastuse allkirjastas JR). Vastus hagile sisaldab ka kolme dokumendi tõlget eesti keelde. Samuti esitas JR 25.10.2013 kohtule vastuse hageja vastuväidete osas (vastuse allkirjastas JR). Kostja lepingulise esindaja volitus on dateeritud 18.04.2013 ning allkirjastatud 22.04.2013. Seega polnud Allan Ratsol enne 22.04.2013 kostja esindusõigust.
8.Maakohtu hinnangul on siiski usutav, et enne volituse andmist on esindaja kostjaga suhelnud, selgitades välja asjaolud ning nõustades kostjat. Seega luges kohus põhjendatuks ajakulu 1 tunni ulatuses, mis seostub 16.04.2013 osutatud teenustega, s.o esindaja kohtumine kostjaga, hagi asjaolude selgitamine ja protsessuaalse positsiooni väljatöötamine, soovitused kostjale lisadokumentide hankimiseks, hagiavalduse ja lisadega tutvumine, tõendusmaterjali kogumine, hagi analüüs ja seostamisega seadustega.
9.Kuigi 22.04.2013 vastus ning 25.10.2013 vastus on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt, siis esitatud dokumentide päisest nähtub, et kostja lepinguliseks esindajaks on märgitud Allan Ratso. Seega on kohtu hinnangul usutav, et nimetatud dokumendid on lepingulise esindaja poolt koostatud, kuid seadusliku esindaja poolt allkirjastatud. Maakohus luges põhjendatud ajakuluks 3 tundi (s.o 1 tund 22.04.2013 vastuse koostamisele ning 2 tundi 25.10.2013 dokumendi koostamisele).
10.Tõlgete koostamise ajakulu 25 minuti ulatuses ei pidanud maakohus põhjendatuks, sest tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja lepinguline esindaja oleks need tõlked ise koostanud.
11.10.04.2014 kohtuistungil osalemise ajakulu 1 tund 35 minutit luges maakohus põhjendatuks.
12.Maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks, analüüsiks ning oma positsiooni väljatöötamiseks kulunud aeg 1 tund on maakohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Kirjaliku vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud 3 tunni ulatuses. Tegemist ei ole enam esmase dokumendiga menetluses ning kostja on apellatsioonkaebust eelnevalt analüüsinud.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-16436
13.Tallinna Ringkonnakohtu istungil osalemise põhjendatud ajakuluks luges maakohus kokku 42 minutit.
14.Maakohus analüüsis ka kostja lepingulise esindaja ühe tööühiku hinna põhjendatust ja vajalikkust. Kohus järeldas, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu (100 eurot ja 50 eurot tunnis ilma käibemaksuta) on mõistlik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Määruskaebus
15.Maakohtu määrusele esitas hageja määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust vähendada.
16.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei anna volikirja olemasolu alust eeldada ega tõenda, et lepinguline esindaja osutas kostjale õigusabiteenuseid. Dokumendid pidi kohtule esitama ja allakirjutama lepinguline, mitte seaduslik esindaja. 22.04.2013 menetlusdokument oli koostatud 16.04.2013 ehk enne volikirja väljastamist ja selle allkirjastamist. Nii 16.04.2013 konsultatsioone kui ka 22.04.2013 vastuse koostamiseks kulunud aega ei tuleks kostjale hüvitada. Kostja menetluskuludeks ei saa pidada apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega kaasnenud kulusid, kuna see dokument oli samuti esitatud ja allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt. Kostjale tuleks hüvitada ainult kostja esindaja osalemine istungitel.
17.Kostja menetluskulud pole ka põhjendatud. Kostja esindaja õigusabi tunnihind on alates 25.05.2014 vähenenud 100 eurolt 50 euroni. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millisel põhjusel on kostja esindaja tunnitasu suurus sellisel määral vähenenud.
18.Kostja esindaja tunnitasu summas 100 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase kvaliteediga õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja esindaja pole advokaat ning tema kvalifikatsioon pole menetluse kestel muutunud. Kostja menetlusdokumendid sisaldasid asjaolude kirjeldusi. Puudus kohtupraktika analüüs ja õiguslik positsioon. Õigusaktid olid tsiteeritud. Tegemist pole keerulise menetlusdokumendiga. Seetõttu tuleb lugeda põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasuks 50 eurot (käibemaksuta).
19.Määruse tegemisel jättis maakohus analüüsimata hageja vastuväite, et arve summas 720 eurot oli esitatud kahe dokumendi vormistamise eest. Kohtule esitati kirjavahetus, mille raames kostja lepinguline esindaja Allan Ratso saatis kliendi seaduslikule esindajale 19.04.2013 kirja, millele manuses olid kolm dokumendi: volikiri, vastus hagiavaldusele ja vastuhagi. Samad dokumendid edastas kostja seaduslik esindaja kohtule 22.04.2013. Lepinguline esindaja koostas seega kaks dokumenti (vastus ja vastuhagi), kuid kostja kasutas menetluses ainul ühte dokumenti (vastus hagiavaldusele), sest maakohus keeldus kostja vastuhagi menetlusse võtmisest. Vastuhagi koostamisega seotud kulud pole põhjendatud ega kuulu väljamõistmisele. Menetluse edasine käik 4(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-16436
20.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
22.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 100 eurot seoses 16.04.2013 konsultatsiooniga. Ringkonnakohus jätab kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse vastavas osas rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
23.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1182-15, p 14).
24.Määruskaebuses heidab hageja maakohtule ette menetluskulude väljamõistmist seoses 16.04.2013 toimingutega (esindaja kohtumine kostjaga, hagi asjaolude selgitamine ja protsessuaalse positsiooni väljatöötamine, soovitused kostjale lisadokumentide hankimiseks, hagiavalduse ja lisadega tutvumine, tõendusmaterjali kogumine, hagi analüüs ja seostamisega seadustega). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et selle menetlustoimingu kulu ei kuulu tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 hüvitamisele ning maakohus on selle kulu väljamõistmisel rikkunud kaalutlusõiguse piire.
25.Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu 01.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kostja oma esindaja volikirja koos 22.04.2013 menetlusdokumendiga. Volikiri on allkirjastatud 18.04.2013, mistõttu puudus volitatud esindajal enne seda kuupäeva õigus kostja nimel menetlustoiminguid teha ja teda kohtumenetluses esindada. Samale järeldusele jõudis määruses ka maakohus. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu arvamusega, et volituse puudumisest sõltumata tuleb 16.04.2013 toimingutega seonduvad kulud hüvitada. Selline järeldus pole kooskõlas TsMS § 175 lg 1 mõttega, mille kohaselt kuuluvad hüvitamisele vaid menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud.
26.Eelmärgitust tulenevalt puudub TsMS § 175 lg 1 mõttes alus hagejalt 16.04.2013 toimingute eest hüvitise väljamõistmiseks. Maakohus pidas seoses 16.04.2013 toimingutega põhjendatuks ajakulu 1 tund tunnihinnaga 100 eurot tunnis. Maakohtu määrus tuleb vastavas ulatuses tühistada. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-16436 koosmõjus §-ga 659 alusel tühistatud osas ise uue määruse ja vähendab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust 100 euro võrra.
27.Muus osas diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kolleegiumi arvates praegusel juhul ette heita ei saa. Määruskaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada muude kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.
28.Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et 22.04.2013 ja 25.10.2013 menetlusdokumendid tuleb lugeda koostatuks kostja enda poolt ja jätta sellega seonduvad lepingulise esindaja kulud hüvitamata. Kolleegium nõustub selles küsimuses maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks maakohtu seisukohti korrata. Alates 22.04.2013 on kostja volitatud esindajana menetluses kajastatud Allan Ratso. Määruskaebuses pole hageja toonud kohtu ette väiteid, mille alusel võiks jõuda järeldusele, et 22.04.2013 ja 25.10.2013 dokumendid koostas kostja seaduslik ja mitte volitatud esindaja. Ainuüksi asjaolu, et 22.04.2013 menetlusdokumendi allkirjastas ja esitas kohtule kostja seaduslik esindaja ei tõenda, et kostja koostas 22.04.2013 ja 25.10.2013 menetlusdokumendi isiklikult. Kostja on esitanud õigusabikulude tõendamiseks arved (II kd, tl 36-37), mida saab pidada piisavaks tõendiks kulude tasumise kohustuse olemasolu tõendamisel (vt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-21-154-15, p 11). Lisaks on kostja esitanud 25.10.2013 ja 19.04.2013 e-kirjad, millest nähtuvalt on menetlusdokumendid koostanud kostja lepinguline esindaja ja saatnud need kostjale allkirjastamiseks (II kd, tl 81-82). Ka hageja ise märgib määruskaebuse teises pooles, et kostja lepinguline esindaja koostas 22.04.2013 menetlusdokumendid (II kd, tl 96). Hageja vastuväited on seetõttu vastuolulised.
29.Vastuse apellatsioonkaebusele (4.07.2014 menetlusdokument) on allkirjastanud kostja lepinguline esindaja. Hageja vastupidine väide määruskaebuses on seega ekslik.
30.Maakohus on pidanud põhjendatud ajakuluks hagile vastuse koostamise eest 1 tund (22.04.2013 menetlusdokument). Kolleegiumi hinnangul pole selline kulu, arvestades dokumendi sisu ja mahtu (3 lk), ülepaisutatud ega hõlma endas ka vastuhagi koostamiseks kulunud aega.
31.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse etteheidetega, et kostja menetluskulusid tuleb pidada ilmselgelt ülepaisutatuks. Samuti ei nõustu ringkonnakohus, et kostja volitatud esindaja tunnitasu maakohtus summas 100 eurot (käibemaksuta) on ebamõistlikult kõrge. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavas ulatuses vaidlustatud määrust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub alama astme kohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Asjaolu, et kostja esindaja pole advokaat ega tegele õigusabi teenuse osutamisega igapäevaselt, ei anna iseenesest alust sellise tunnihinna vähendamiseks, sest kostja lepinguline esindaja vastas TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele. Ka see, et kostja esindaja osutas kostjale õigusabiteenust maakohtus tunnihinnaga 100 eurot tunnis ning 6(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-16436 ringkonnakohtus tunnihinnaga 50 eurot tunnis, ei anna alust jätta TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulud väljamõistmata kui põhjendamatud.
32.Eespoolmärgitust tulenevalt kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt. Kostja lepingulise esindaja kulud tuleb hagejal hüvitada kogusummas 693,31 eurot (maakohtu menetluses tehtud menetlustoimingute eest 4 tundi 35 minutit tunnihinnaga 100 eurot ning ringkonnakohtu menetluses tehtud menetlustoimingute eest 4 tundi 42 minutit tunnihinnaga 50 eurot).
33.Juhindudes TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 22, märgib ringkonnakohus määruses kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
34.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
35.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.