Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Asjaolud ja kohtu põhjendused Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 25.11.2015 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 02.12.2015 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku tähtaja jooksul kätte toimetada. Kohtunikuabi andis 10.02.2016 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.02.2016 kohtumäärusega kohustas kohus Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. 07.03.2016 esitas Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts hagi, mille kohus jättis käiguta. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas parandatud hagiavalduse 22.03.2016. Hageja nõuab põhinõude kõrval viiviste tasumist summas 740 eurot ning viiviste arvestamisel on aluseks võetud lepinguline viivise määr 0,29% päevas. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hagiavaldusele lisatud laenulepingu punktis 13 on määratud viivise määraks intressimäär 0,29% võlgnetavalt põhisummalt päevas. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist tüüptingimustega ning kostjaks on tarbija. Riigikohtu praktikast tuleneb, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd laenulepingu punkt 13 on eeltoodust tulenevalt tühine kokkulepitud viivise määra osas, siis kohaldab kohus lähtudes VÕS § 113 lg 1 ja Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16 seadusjärgset viivise määra. Viivist on arvestatud hagiavalduse kohaselt perioodi 01.01.2015-06.03.2016 kestel. Vastaval perioodil on arvestatud viiviseid põhinõudelt 788,94 eurot. Vastaval perioodil kehtisid järgmised VÕS § 94 lõike 1 kohased intressimäärad: 1. jaanuar 2016 0,05% 1. juuli 2015 0,05% 1. jaanuar 2015 0,05% Vastavale intressimäärale lisandub 8 % aastas (VÕS § 113 lg 1). Eeltoodud määrasid arvestades kujuneb seadusjärgseks sissenõutavaks muutunud viivise summaks 74,63 eurot (788,94x0,022%x430). Ülejäänud osas loeb kohus hageja nõude õiguslikult põhjendatuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.