Aktsiaselts FECTOR avaldus Estic OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja/võlausaldaja aktsiaselts
FECTOR
(rk 10752385; asukoht P. Süda 3, XXX, 10118 Tallinn; e-post XXX), seaduslik esindaja Q.R puudutatud isik/võlgnik Estic OÜ (rk 12049388; asukoht XXX, 50411 Tartu; e-post XXX), seaduslik esindaja B.Z ajutine pankrotihaldur Robert Sprengk (Soola 8, 51003 Tartu; telefon 51 66 303; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada aktsiaselts FECTOR avaldus Estic OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Välja kuulutada 7. märtsil 2025 kell 13.00 Estic OÜ pankrot.
2.Nimetada pankrotihalduriks Robert Sprengk (Soola 8, 51003 Tartu; telefon 51 66 303; e-post XXX).
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 1. aprill 2025 kell 11.00 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu, saal 108-1).
5.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 100 2 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude 1
puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8.Jätta aktsiaselts FECTOR taotlus menetluskuludelt arvestatava viivise kindlaks määramiseks rahuldamata.
9.Määrata ajutise halduri Robert Sprengki tasu suuruseks 1024,80 eurot (sh käibemaks 184,20 eurot). Ajutise halduri tasu välja mõista Estic OÜ pankrotivarast.
10.Ajutise halduri tasu 1024,80 eurot maksta välja aktsiaseltsi FECTOR poolt 22.12.2024 tasutud deposiidi arvel OÜ-le Advokaadibüroo LMP (registrikood 12045166, konto nr EE697700771001208415 AS-is LHV Pank), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
11.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
13.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.
14.Toimetada määrus kätte avaldajale ja ajutisele haldurile ning edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja p 11 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.1. Aktsiaselts FECTOR (võlausaldaja) esitas 26.11.2024 Tartu Maakohtule avalduse Estic OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt loovutas xxxxxxxxxxxxxxxxx 04.09.2024 oma nõude summas 15 376,17 eurot OÜ Estic vastu Aktsiaseltsile Fector. xxxxx loovutas 21.10.2024 oma nõude summas 30 875,11 eurot, millele täiendavalt lisanduvad viivised kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlgniku vastu Aktsiaseltsile Fector. Seisuga 21.10.2024 oli võlgniku kohustus võlausaldaja ees 45751,28 eurot. Nimetatud nõue tuleneb 19.10.2024 jõustunud Tartu Maakohtu 30.10.2023 kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-22-111826. Seisuga 25.11.2024 on võlgnikul maksuvõlg summas 117 839 eurot ja võlgniku 2023.a majandusaasta aruandest nähtuvalt on Estic OÜ omakapital miinuses summas 889 775 eurot. Võlausaldaja esitas võlgnikule 20.09.2024 pankrotihoiatuse 15 376,17 tasumiseks, millele võlgniku juhatuse liige on vastanud 24.09.2024. Lisaks saatis võlausaldaja 21.10.2024 2
võlgnikule täiendava teate xxxxx nõude loovutamise kohta, millele sisulist vastust võlgnik andnud ei ole. Tasumisi nõuete katteks toiminud ei ole.
2.Kohus võttis 12.12.2024 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, palus võlgnikul esitada kirjalik vastus võlausaldaja pankrotiavalduse kohta ning kohustas võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1200 eurot.
3.Võlgnik avaldas 20.12.2024, et on kaalunud ka ise pankrotiavalduse esitamist, kuid ei ole selleni jõudnud ja on nõus kirjaliku menetlusega.
4.Võlausaldaja tasus 22.12.2024 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1200 eurot.
5.Kohus nimetas 15.01.2025 määrusega võlgnikule ajutiseks pankrotihalduriks Robert Sprengki, peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada.
6.Ajutise halduri aruande kohaselt käesolevaks ajaks võlgnikul tegevus puudub (töötajad puuduvad, vara puudub). Võlgniku vara väärtus on 0 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 514 494 eurot, millest maksuvõlg 115 888,84 eurot ja võlgnevus Fector AS-i ees 61 127,45 eurot. Võlgnikul puudub vara ulatuses, mille realiseerimisel oleks võimalik võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puuduvad tulu teenimise võimalused sellises määras, mille arvelt oleks võimalik tasuda võlgnevusi võlausaldajale. Rahaliste vahendite laekumist ei ole ette näha ka tulevikus ning samuti ei ole võimalik võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku sisuline majandustegevus on lõppenud. Puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud tagasivõitmise võimalused, mis vajavad kontrollimist pankrotimenetluse. Võlgniku ettevõtte tervendamise võimalus puudub, kuna puudub ettevõte kui selline. Võlgniku maksejõuetus ei tulene selgetest kuriteo tunnustega tegudest. Samas ajutise halduri hinnangul on võimalused tagasivõitmiseks ja võimalike juhtimisvigadega tekitatud kahjunõuete esitamiseks. Ajutine haldur leiab, et kohtul tuleb määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks menetluse jätkamiseks vajamineva deposiidi suurus olla 2000 eurot. Deposiidi tasumise korral määrata kuulutada välja Estic OÜ pankrot ja nimetada pankrotihalduriks Robert Sprengk. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu määramiseks.
7.Maakohus määras 14.02.2025 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning avaldas 18.02.2025 määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Aktsiaselts FECTOR on 06.03.2025 tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku 3
majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (514 494 eurot) vara väärtust (0 eurot). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, ettevõte on majandustegevise lõpetanud. Kohus nõustub ajutise halduriga, et ei ole võimalik väita, et maksejõuetus on tekitatud tahtlikult ning, et tegemist võib olla kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes.
9.PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Võlausaldaja aktsiaselts FECTOR on 06.03.2025 tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot.
10.Kohus nimetab pankrotihalduriks Robert Sprengki, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.
11.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja PankrS § 78 lg 1 järgi, määratud resolutsioonis.
12.Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33). Ajutise halduri tasu
13.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 840 eurot, millele lisandub käibemaks 184,20 eurot, kokku 1024,80 eurot. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd aruande kohaselt 7 tundi, millest 0,5 tundi on järelepärimiste esitamine ja 6,5 tundi andmete koondamine, analüüs ja ajutise halduri aruande koostamine.
14.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
15.PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muuhulgas ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
4
16.Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu on põhjendatud, kuna see vastab nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri poolt välja toodud ajakulu toimingute kaupa on toimingute sisu ja mahtu arvesse võttes põhjendatud ja mõistlik. Ajutise halduri tunnitasu 120 eurot ei ületa PankrS § 23 lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära. PankrS § 65 lg 11 kohaselt lisandub halduri tasule käibemaks. Kohus määrab seega Robert Sprengk tasuks 840 eurot, millele lisandub käibemaks 184,20 eurot, kokku 1024,80 eurot. Tasu kuulub välja mõistmisele võlausaldaja aktsiaselts FECTOR poolt 22.12.2024 kohtu deposiiti kantud 1200 euro arvelt.
17.PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (OÜ-le Advokaadibüroo LMP, registrikood 12045166), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on OÜ Advokaadibüroo LMP käibemaksukohustuslane (nr EE101554251). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda.
18.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).
18.Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
19.Võlausaldaja on taotlenud kohustada võlgnikku tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, määrab kohus menetluskulud küll TsMS-i järgi kindlaks, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista ega menetluskuludelt viivise tasumist määrata. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS § 150 lg 1 p 1; lg 2) (vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14). Eeltoodust tuleneb, et seoses võlgniku Estic OÜ pankroti väljakuulutamisega ei ole 5
võimalik käesoleva määrusega kindlaksmääratud menetluskuludelt võlgnikult välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik
6
menetluskulusid
ega
viivist
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.