AB Kreditex AS hagi XXXXvastu alusetult saadud 14 991,28 euro tagastamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
17 520,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AB Kreditex AS (registrikood 12041659, asukoht Rävala pst 8C, Tallinn 10143; e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko (e-post [email protected]) Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX), Kostja seaduslik esindaja kuni 11.02.2016 XXXX (epost XXXX) Kostja määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Alan Biin (e-post [email protected]) Kohtuistungil 19.04.2016 ja edasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXXX AB Kreditex AS kasuks alusetult saadud 14 991,28 eurot.
3.Välja mõista XXXXAB Kreditex AS kasuks viivis põhinõude 14 991,28 euro täitmata osalt alates 02.12.2015 kuni põhinõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata AB Kreditex AS hagi XXXX vastu sissenõutavaks muutunud viivise 1 322,26 euro väljamõistmise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.AB Kreditex AS (edaspidi hageja) esitas 01.12.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX(edaspidi kostja) vastu alusetult saadu 14 991,28 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1 322,26 euro nõudes. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõude täitmata osalt alates 02.12.2015 kuni põhinõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.06.2014 laenulepingu nr XXXX(edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 15 000,00 eurot. Samal päeval sõlmiti poolte vahel ka hüpoteegi seadmise-ja asjaõigusleping nr XXXX, millega seati kostja kasuks hüpoteek hagejale kuuluvale korteriomandile aadressil XXXX, Tallinn koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hüpoteek tagab kõiki nõudeid kostja vastu, mis tulenevad poolte vahel 13.06.2014 sõlmitud laenulepingust nr XXXX ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest. Kostja poolt on tehtud vaid üks tagasimakse, mis vähendas põhiosa 8,72 euro võrra. Kuna vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei täitnud kostja laenulepingut korrektselt, siis 16.12.2014 oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema kostja poolt lepingu olulise rikkumise tõttu, eelnevalt andes kostjale korduvalt täiendava tähtaja võlgnetavate tagasimaksete tasumiseks.
2.Hageja esitas 15.01.2015 avalduse täitemenetluse algatamiseks. Alles täitemenetluse käigus selgus, et kostja näol on tegemist piiratud teovõimega isikuga. Kostja üle on 17.02.2014 kohtumäärusega seatud eestkoste ning tema eestkostjaks on määratud XXXX. Nii laenulepingu sõlmimisel kui ka hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel ei tekkinud hagejal ega ka notaril kahtlust, et kostja näol on tegemist piiratud teovõimega isikuga. Hageja esitas avalduse täitemenetluse peatamiseks ning 16.02.2015 otsusega peatas kohtutäitur kostja suhtes 15.01.2015 alustatud täitemenetluse täiteasjas nr 026/2015/189. Peale täitemenetluse peatamist püüdis hageja korduvalt pidada läbirääkimisi kostja seadusliku esindajaga, kuid tulemuseta. Hageja tegi kostja seaduslikule esindajale ettepaneku kiita kostja poolt 13.06.2014 teostatud tehingud heaks. Alternatiivselt palus hageja tagastada alusetult saadud summad. Kostja seaduslik esindaja ei ole hageja kirjale reageerinud. Kostja tegi 10.07.2014 hagejale ülekande, mis vähendas põhiosa 8,72 euro võrra. Kuna kostja alusetu rikastumise võlasuhe tekkimisest alusetult saadut kogu ulatuses välja ei andnud, siis saab hageja väljaandmisele kuuluvast rahasummast arvestada viivist alates 10.07.2014.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 08.03.2016 esitatud seisukohas, et kostja seadusliku esindaja kohustuseks on mh kostja (eestkostetava) kõigi varaliste õiguste ja huvide kaitsmine, kostja esindamine varaliste tehingute tegemisel. Kostja võib ilma eestkostja nõusolekuta teha vaid pisitehinguid ühe kuu jooksul kuni 100 euro suuruses summas. Seega on kostja seaduslikul esindajal õigus sissepääs kostja kontodele, kohustus pidevalt kontrollida kõiki kostja poolseid sissetulekuid ja väljaminekuid, teha vastavad maksed kostja nimel jms. Notariaalse lepingu kohaselt edastas notar osa hoiustatud summast kohtutäiturile ja ülejäänud summa, millest oli mahaarvatud tehingu sõlmimisega seotud kulud, kostja kontole. Kostja seaduslik esindaja pidi kindlasti märkama märkimisväärse summa laekumist. Laekumisest oli selgelt näha, et tegemist on laenusummaga (maksja on notar ja maksel on vastav selgitus). Kostja seaduslik esindaja teadis kindlasti, et tegemist on tühise tehinguga ning kostjale raha üleandmisel puudus õiguslik alus (ilma kostja seadusliku esindaja nõusolekuta), kuid ta võttis laekunud raha vastu. Sellest tulenevalt oli kostja (ja kostja seaduslik esindaja) hagejalt soorituste saamise ajal
pahauskne. Ta teadis, et saadu on omandatud õigusliku aluseta. VÕS § 1035 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse §-s 1033 sätestatut ei kohaldata juhul, kui saaja üleandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. Seega ei ole kostjal alust tugineda VÕS § 1033 lg 1.
4.Hageja kandis kostjale 15 000 eurot kohustuse täitmiseks, mida ta arvas endal laenulepingu alusel olevat. Kui laenuleping on tühine, on hagejal kostja vastu nõue tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks. Kostja rikastumine ei ole ära langenud. Täisealise isiku puhul ei pruugi olla alati selge, kas ta üldse on piiratud teovõimega või mitte ning kui on, siis millises ulatuses. Kostjale on seatud eestkoste kaheks aastaks. Sellest võib teha järelduse, et tegemist ei ole raske psüühika häirega. Kostja etteheited, et hageja väidetavalt ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud seadusest tulenevaid kohustusi täitnud jms, on alusetud. Hageja on nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostjaga laenulepingu sõlmimisel rakendanud sellisel määral hoolt, nagu seda nõuab seadus.
5.Hageja esitas 03.05.2016 kohtule seisukoha kostja poolt esitatud tõenditele. Asjaolu, et raha on kulutatud ei tähenda apriori, et alusetu rikastumine on ära langenud. Kostja on võtnud laenu, laenu sihtotstarbeks oli refinantseerimine. Asjaolu, et laenuleping on muutunud tühiseks tol ajal kostja piiratud teovõime tõttu, ei ole aluseks jätta võetud raha tagastamata. Seda enam, 11.02.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-15-14862 kohaselt XXXX sõnul määrati talle 2014 eestkostjaks tema õde, kuigi tema tervislik seisund ei olnud selline, et ta oleks eestkostet vajanud. Asjaolu, et kuu aja pärast laenu kättesaamist, oli kostja kontolt teinud ülekande mh ka XXXX summas 1160 eurot (kas XXXX või XXXX poolt), kinnitab hageja poolt varem avaldatud seisukohta, et kostja ja tema seaduslik esindaja on pahausksed. Väide, et saadud raha on kulutatud ei ole asjakohaseks argumendiks lugeda, et rikastumine on ära langenud.
6.Hageja palub määrata kindlaks menetluskulude jaotus, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 990 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot. Hageja palub kohustada kostjat tasuma viivist menetluskuludena väljamõistetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 alusel. Õigusteenuse tunnihind on 110 eurot ilma käibemaksuta ning hageja on kandnud õigusabikulusid kokku 7,75 tunni eest.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja vaidleb hagile vastu terves ulatuses. Kostja ei vaidle vastu hagiavalduses toodule, mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.06.2014 laenulepingu nr XXXX, millega hageja laenas kostjale 15 000 eurot. Vaidlus puudub ka selles, et kostjale kuuluvale kinnisasjale, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXX, seati hüpoteek summas 30 000 eurot hageja kasuks. Vaidlus puudub ka asjaolus, et Harju Maakohtu 17.02.2014 määrusega on kostja üle seatud eestkoste ning kostjal on õigus ilma eestkostja nõusolekuta igakuiselt teha pisitehinguid kuni 100 euro suuruses summas.
8.Kostjal on hagile järgnevad vastuväited. Antud juhul ei ole laenuandja s.t hageja oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud ja on jätnud kontrollimata kas sõlmitav laenuleping vastab kostja vajadustele ja finantsolukorrale. Laenuandja ei ole enne kostjale laenu andmist küsinud ühtegi täiendavat tõendit kostja maksevõime kohta. Ainuüksi üks pilk kostja omanduses oleva kinnisasja kinnistusraamatu väljavõttele oleks igale vastutustundlikule laenuandjale selgitanud, et sellisele isikule ei tohi laenu anda. Kui laenuandja oleks täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis vestluse käigus oleks ta saanud aru kostja halvast majanduslikust ja vaimsest seisundist. Vaidlus puudub selles, et kostja teovõime on piiratud. Kostjal puuduvad vahendid, mille arvelt saadud laen tagastada. Hagiavalduse lisaks nr 3 olevast hüpoteegi seadmise lepingust nähtuvalt kinnitab notar, et ta on kontrollinud kostja isikusamasuse PPA andmebaasi alusel ning tema perekonnaseisu rahvastikuregistri andmete alusel. Andmed kostja teovõime
piiramise kohta on avaldatud rahvastikuregistris. Kostja hinnangul on hagejal suurema tõenäosusega võimalik oma nõue rahuldada notari vastu kui kostja vastu, sest notar on oma tegevuses üles näidanud vähemalt rasket hooletust.
9.Kostja hageja viivisenõuet summas 1 322,26 eurot ei tunnista. Viivise- ja intressinõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul alates hetkest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Hagiavalduse p 3 kohaselt sai hageja teada kostja teovõimetusest hiljemalt 16.02.2015. Viivisenõude esitas hageja esmakordselt alles hagiavalduses 01.12.2015. Kostja on seisukohal, et viivisenõude esitamine 9 ja pool kuud peale nõudeõigusest teada saamist, ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega (VÕS § 6 ja § 7). Hageja eksib viivise arvestamisel VÕS § 113 lg 2 vastu. Eelnimetatud sätte kohaselt arvestatakse alusetu rikastumise sätete alusel esitatavalt nõudelt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Hageja ei ole tõendanud, millal ta teatas võlgnikule oma nõudest. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks viivisenõudest või nõudest teavitanud kostja seaduslikku esindajat.
10.Kostja määratud esindaja esitas 26.04.2016 kohtule kostja AS-s SEB Pank asuva arveldusarve väljavõtte perioodi 13.06.2014 – 31.07.2014 kohta, millest nähtub hagejalt raha laekumine ja selle kasutamine. 13.06.2014 kandis notar Lee Mõttus kostja arveldusarvele 12 664,93 eurot. Saadud summast on kostja kulutanud kasside ravimiseks 19.06.2014 50 eurot, 22.06.2014 60,23 eurot, 04.07.2014 5 eraldi maksega kokku 246,21 eurot, 09.07.2014 52,44 eurot. Varasemalt võetud laene ja võlgnevusi kohtutäituritele on kostja tagastanud järgmiselt: 19.06 kohtutäitur Kairi Kummile 50 eurot, Danske Bank A/S-le 8 eurot, 26.06 Julianus Inkassole 409,67 eurot, AS-le Swedbank 300 eurot, KÜ-le Veerenni 1 172,04 eurot, Intrum Justitia AS-le 66,98 eurot, 30.06.2014 Hüpoteeklaen OÜ-le 7987,59 eurot, 10.07.2014 AB Kreditex AS-le 279 eurot, 14.07.2014 Swedbank AS-le 256 eurot, 15.07.2014 XXXX 1160 eurot ja 25.07.2014 kohtutäitur Kairi Kummile 50 eurot. Seega on hagejalt saadud raha kulutatud kostja varasemate kohustuste katteks.
11.Kostja esitas 10.05.2016 vastuväite hageja menetluskuludele, milles palub hageja menetluskulude taotluse rahuldada üksnes osaliselt. Kostja leiab, et hagiavalduse koostamisele väidetavalt kulutatud aeg 3,5 tundi on liiga pikk. Arvestades vaidluse iseloomu ning asja mahukust, peab kostja mõistlikuks ajakuluks hagiavalduse koostamiseks 2,5 tundi. Hageja on väidetavalt kulutanud 19.04. istungi ettevalmistamiseks 1 tunni. Kostja hinnangul on nimetatud ajakulu ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele. Toimiku ülevaatamiseks ja mälu värskendamiseks ei kulu sellise vaidluse juures üle 0,5 tunni. 19.04.2016 istungi ajakuluks on hageja märkinud 0,5 tundi. Istungi protokolli järgi kestis istung 10.00-10.16. Seega on eelnimetatud kulu 14 minuti ulatuses alusetult suurendatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt põhinõude ja alates 02.12.2015 viivise väljamõistmise osas. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude viivise 1 322,26 euro väljamõistmise osas. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 13.06.2014 sõlmitud tühise laenulepingu nr XXXX alusel alusetult saadud 14 991,28 euro tagastamist ning viivist tagastamata summalt. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel, mille kohaselt kui isik (saaja) on midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
13.Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähendust omavate asjaolude üle, mis kohus loeb esitatud tõendite alusel tuvastatuks.
1.hageja ja kostja sõlmisid 13.06.2014 laenulepingu nr 40613-1, millega hageja laenas kostjale 15 000 eurot;
2.kostjale kuuluvale kinnisasjale, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXX, seati hüpoteek summas 30 000 eurot hageja kasuks;
3.kostja üle seati Harju Maakohtu 17.02.2014 määrusega eestkoste ning kostjal on õigus ilma eestkostja nõusolekuta igakuiselt teha pisitehinguid kuni summas 100 eurot;
4.Kostja tasus 10.07.2014 hagejale 8,72 eurot.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tagastama saadu summas 14 991,28 eurot või on kostja rikastumine äralangenud ja ei pea seetõttu hagejalt saadud tagastama. VÕS § 1028 lg kohaldamise eelduseks on asjaolu, et sooritus peab olema tehtud ilma õigusliku aluseta, st kohustust, mida üleandja täita soovis, ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb pärast selle täitmist ära. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 1 kohaselt piiratud isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Harju Maakohtu 17.02.2014 määruse kohaselt seati XXXX üle eestkoste ja määrati XXXX eestkostjaks XXXX. Sama määruse resolutsiooni p 5 kohaselt võib XXXX ilma eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid ühe kuu jooksul kuni 100 euro suuruses summas (tl 30). Seega ei olnud kostja 13.06.2014 sõlmitud tehinguid õigustatud tegema iseseisvalt. Hageja tegi TsÜS § 11 lg 4 alusel 03.11.2015 hageja seaduslikule esindajale saadetud kirjas ettepaneku kiita XXXX poolt 13.06.2014 teostatud tehingud heaks (tl 33-34). XXXX eestkostja XXXX tehinguid heaks ei kiitnud. XXXX on pärast tehingu tegemist muutunud tervise paranedes täielikult teovõimeliseks, kuna Harju Maakohus lõpetas tsiviilasjas nr 2-15-14862 11.02.2016 määrusega kostja üle seatud eestkoste alates 11.02.2016. XXXX kohtule teadaolevalt pärast teovõimeliseks muutumist 13.06.2014 teostatud tehinguid heaks kiitnud ei ole. Seega on heaks kiitmata jäämise tõttu poolte vahel 13.06.2014 sõlmitud laenuleping tühine TsÜS § 11 lg 1 alusel. Seega on tõendamist leidnud, et kostja on saanud hagejalt 15 000 eurot tühise lepingu alusel. Kostja on tasunud hagejale nimetatud summast 8,72 eurot. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust hageja poolt viidatud asjaolu, et kuna kostjale seati eestkoste kaheks aastaks, siis võib sellest teha järelduse, et tegemist ei ole raske psüühika häirega. Samuti ei oma mingit tähtsust kostja enda hinnang miks ta oli eestkoste seadmisega nõus. Eestkoste seadmise eeldused on sätestatud PKS §-is 203. Eestkostet ei seata isiku nõusolekul või soovil, vaid selleks peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused.
15.TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õigusikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tühise tehingu täitmist ei saa nõuda, kui aga tühise tehingu järgi on midagi üle antud, tuleb see tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Tagastamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1028. Eeltoodust tulenevalt on täidetud VÕS § 1028 kohaldamise eeldus, kuna käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hageja võib kostjalt saadu (so tühise lepingu alusel saadud 14 991,28 eurot) tagasi nõuda, kuna kohustust üleandmiseks ei ole olemas.
16.Kostja esitas VÕS § 1033 lg 1 järgi rikastumise äralangemise vastuväite. Järgmisena võtab kohus seisukoha, kas kostja on hageja arvel 14 991,28 euro võrra alusetult rikastunud või on rikastumine ära langenud. VÕS § 1033 lg 1 alusel saaja ei pea saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Riigikohus on sedastanud, et kui tuvastatakse rikastumise äralangemine (VÕS § 1033 lg 1), tuleb kontrollida lisaks VÕS § 1034 lg-s 1 sätestatud asjaolusid. VÕS § 1034 lg 1, kui vastastikune leping on tühine, võib saaja lepingu kohaselt saadu tagastamise nõude suhtes tugineda VÕS § 1033 lg-s
1 sätestatule üksnes juhul, kui leping on tühine saaja piiratud teovõime või tehing on tühine üleandja ähvarduse või vägivalla tõttu. Ka VÕS § 1034 lg-s 1 sätestatud erandi korral on VÕS § 1033 lg 1 kohaldamise eelduseks see, et ei esine VÕS § 1035 lg-tes 1 ja 2 nimetatud asjaolusid (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-131-15, p 15). Kohtule esitatud kostja AS-is SEB Pank asuva arveldusarve väljavõtte kohaselt kandis notar Lee Mõttus 13.06.2014 kostja arveldusarvele 12 664,93 eurot (tl 63). Nimetatud summat kasutas kostja kasside ravimiseks, varasemalt võetud laenude ja võlgnevuste tasumiseks, igapäevaste elamiskulude katteks ning 1160 eurot on kostja kandnud enda eestkostja XXXX arveldusarvele (vt kostja arveldusarve väljavõtted tl 63-68). Seega on kostja hagejalt saadud raha kasutanud enda varasemate kohustuste kui ka enda igapäevakulutuste katteks. Seega saab asuda seisukohale, et kostja rikastus alusetult võlgade tasumisega, kasside ravi arvete tasumise ja igapäevaste elamiskulude tasumisega hageja arvel. Samuti on õiguskirjanduses asutud seisukohale, et saadu äratarvitamise korral tuleb rikastumise äralangemine kõne alla üksnes juhul, kui sellega ei kaasne muude kulutuste tegemise vajaduse äralangemist või vähenemist ehk (alusetut) säästmist, reeglina seega saadu äratarvitamine rikastumise äralangemist kaasa ei too. Juhul, kui saaduks on rahasumma, on rikastumise äralangemine väga erandlik ja tuleb kõne alla üksnes juhul, kui konkreetne saajale üleantud rahasumma temalt varastatakse, kaob või läheb muul viisil tema valdusest välja. Rahasumma „äratarvitamine“ ei too reeglina kaasa rikastumise äralangemist, kuna võimaldab saajal säästa muid kulutusi (vt Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne, § 1033 komm 3.1.2, lk 597).
17.Piiratud teovõimega isikute suhtes VÕS § 1034 lg-s 1 sätestatud erand on tingitud asjaolust, et ilma seadusliku esindaja nõusolekuta tehtud tehingu alusel ei tekiks piiratud teovõimega isikule varaliselt kahjulikke tagajärgi. Samas, nagu juba eelpool viidatud, VÕS § 1034 lg-s 1 sätestatud erandi korral on VÕS § 1033 lg 1 kohaldamise eelduseks see, et ei esine VÕS § 1035 lg-tes 1 ja 2 nimetatud asjaolusid. Kuna käesoleval juhul asus kohus seisukohale, et rikastumine ei ole ära langenud ei ole edasi vaja analüüsida asjaolu, kas kostja ja tema seaduslik esindaja olid pahausksed VÕS § 1035 lg 1 mõttes. Kohus märgib küll, et antud juhul on kostja eestkostja jätnud oma kohustused täitmata ning isegi juhul, kui kohus oleks asunud seisukohale, et rikastumine on ära langenud, ei kuuluks VÕS § 1033 lg 1 kohaldamisele. Kostja seaduslik esindaja teadis, et tegemist on tühise tehinguga mis annab aluse laenu tagasinõudmiseks.
18.Kostja esitas muu hulgas ka vastuväite, et hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise hindamisel asjas tähendust, kuna kostja ei ole sellest tulenevaid vastunõudeid esitanud ega põhjendanud laenulepingu tühisust vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. Laenuleping saab tõepoolest olla tühine ka mitmel alusel, kuid käesoleval juhul on lepingu tühisus tuvastatud lepingu sõlmimise ajal kostja piiratud teovõime tõttu. Samuti märgib kohus, et käesoleval juhul sõlmiti ka hüpoteegi seadmise- ja asjaõigusleping, millega seati hüpoteek kostjale kuulvale korteriomandile. Notaril on kohustus lepingu sõlmimisel kontrollida isiku teovõimet ja antud juhul oleks kostja teovõime kontrollimisel rahvastikuregistrist selgunud, et kostja näol on hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu sõlmimise hetkel tegemist piiratud teovõimega isikuga. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud kostja alusetu rikastumine 14 991,28 euro võrra hageja arvel ning täidetud on VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused.
19.Hageja esitas hagiavalduses ka viivise nõude. Hageja nõuab kostjalt viivist 1 322,26 euro nõudes alates 10.07.2014. Kostja viivisenõuet ei tunnista ning leiab, et viivsenõude esitamine 9 ja pool kuud peale nõudeõigusest teada saamist ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Samuti leiab hageja, et hageja eksib viivise arvestamisel VÕS § 113 lg 2 vastu. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu
hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Samuti märgib Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-66-15, p-is 19, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
20.Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1 322,26 eurot, tuleb jätta rahuldamata. Hageja sai kostja piiratud teovõimest teada täitemenetluse käigus hiljemalt 16.02.2015. Hageja pöördus kostja seadusliku esindaja poole alles 03.11.2015 (vt tl 33-34). Hagiavalduse kohtusse esitas hageja alles 01.12.2015. Hageja ei ole põhjendanud mis takistas tal koheselt kostja piiratud teovõimest teada saamisel pöördumast kostja seadusliku esindaja poole tehingu heakskiitmiseks ja /või kohtusse hagi esitamast. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et viivise- ja intressinõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul alates hetkest, mil nõue muutub sissenõutavaks ning viivisenõude esitamine 9 ja pool kuud peale nõudeõigusest teada saamist ei ole kooskõlas VÕS §-des 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks viivisenõudest või nõudest teavitanud kostja seaduslikku esindajat. Viivise nõue esitati hageja poolt esmakordselt hagiavalduses 01.12.2015. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise nõudele alates 02.12.2015 välja mõistmiseks kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus leiab, et hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõude 14 991,28 euro täitmata osalt alates hagi esitamisest, so alates 02.12.2015 kuni põhinõude rahuldamiseni, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MENETLUSKULUD
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse osaliselt, põhinõue summas 14 991,28 eurot ja viivise nõue alates hagi esitamisest rahuldatakse ja sissenõuatavaks muutunud viivise nõue 1 322,26 eurot jääb rahuldamata. Kohus möönab, et käesoleval juhul rahuldas kohus hagi suurema nõude osas (so põhinõude osas) ja väiksemas osas jäi rahuldamata. Kulude poolte endi kanda jätmist õigustab kohtu arvates käesoleva vaidluse iseloom, so asjaolu, et kostja oli tehingu sõlmimisel piiratud teovõimega. Samuti asjaolu, et hageja ei võtnud kostja piiratud teovõime teadasaamisest koheselt ühendust kostja seadusliku esindajaga ega püüdnud piisava põhjalikkusega kohtuvälist lahendust leida. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostjalt osaliselt menetluskulude väljamõistmine võib panna kostja raskesse majanduslikku olukorda, arvestades kostjalt välja mõistetud põhivõlgnevuse summat. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.