Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.06.2024.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-151035
Tsiviilasi
A ja B hagi Y vastu elatise nõudes Hageja I osas 2110,22 eurot, hageja II osas 2110,22 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Kruus (e-post [email protected]) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx) kirjalik menetlus
Menetluse liik
ning hageja II kasuks 2110,22 eurot. Samuti palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise alates 01.02.2024 elatise miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja oli oma vastuses nõus tasuma elatist alates 01.01.2024 seadusega ettenähtud miinimumulatuses, kuid vaidles vastu tagasiulatuva elatise nõudele. Kostja märkis, et pärast hagejate vanemate kooselu lõppemist 2019 mais kolis kostja eraldi elama jättes hagejad ja nende seadusliku esindaja X elama kostja isiklikku korterisse. Samuti jättis kostja Xle auto, et ta lastega liikuda saaks, kuid mille ta maha müüs. Kostja leppis Xga kokku, et kannab kõik elamisega seotud kulud ja lasteaia maksud, mida kostja ka tegi kuni 2021 aprillini, kui hagejate esindaja koos hagejatega ära kolis. 2021 mais lepiti kokku, et kostja kannab iga kuu 15.-daks kuupäevaks 300 eurot või kui vähem, siis räägitakse omavahel läbi. Hagejate seaduslik esindaja ei ole teinud mitte ühtegi teist ettepanekut. Kostja maksis 10.12.2023 kokkulepitud osa ja 18.12.2023 tuli kostjale kiirmenetluse avalduse teade. Kostja leiab, et hagejate seadusliku esindaja kohtusse pöördumine on pahatahtlik otsus proovida kostjale tekitada võimalikult palju rahalist kahju. Menetluse käik 26.03.2024 toimunud eelistungil sõlmisid pooled kompromissi elatise tasumiseks alates 01.01.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus kinnitas kompromissi 26.03.2024 määrusega, millega ühtlasi lõpetas menetluse elatise nõudes osaliselt, s.o elatise nõude osas alates 01.01.2024. Kohus jätkas menetlust A ja B hagis Y vastu elatise nõudes perioodi eest 01.01.2023 kuni 31.12.2023. Kohtu põhjendused
elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Tasumisele kuuluva elatise miinimummäraks perioodil 01.01.2023 kuni 31.03.2023 oli ühe lapse kohta 215,64 eurot kuus ning sellele järgneval perioodil alates 01.04.2023 kuni 31.12.2023 260,33 eurot kalendrikuus. Seega tuli kostjal mõlemale hagejale tasuda 2989,89 eurot, s.o kokku 5979,78 eurot. Kostja on tasunud 2023 aastal elatist kokku 2280 eurot (dtl 25). Seega on kostja tasunud 3699,78 eurot vähem (hageja I osas 1849,89 eurot ja hageja II osas 1849,89 eurot). Kostja ei ole tõendanud, et vanematel oleks olnud kokkulepe elatise tasumises miinimumist väiksemas ulatuses. Samas on kohus hagejatele 26.03.2024 eelistungil selgitanud, et tagasiulatuva nõude asjaolusid tuleb täiendavalt täpsustada ja tõendada ehk kas ja millal on hagejad elatist kostjalt küsinud. Hagejad on esitanud kohtule kirjavahetuse 2021 aprillist, 2022 juulist ja 2023 jaanuarist (dtl 122-125). Antud kirjavahetus ei tõenda aga, et hagejad oleksid elatist miinimumulatuses 2023 aastal järjepidevalt nõudnud. Kui hagejad leidsid, et kostja ei täida piisavalt oma ülalpidamiskohustust, oleksid nad saanud esitada kohtule hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks juba siis, kui selgus, et kostja tasutavast elatisest ei piisa laste ülalpidamiseks. Kohus arvestab, et antud juhul on hagejad ise viidanud juba ka aastatele 2021 ja 2022. Hagi varajane esitamine võimaldab tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. Kuigi hagejad ei ole käesoleval juhul tõendanud, et nad oleks järjepidevalt elatist kostjalt nõudnud, siis ei tähenda see seda, et hagejad oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejatele tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Kohus on nimetatut ka kostjale 26.03.2024 eelistungil selgitanud (dtl 124). Samas tuleb kohtul vastavalt Riigikohtu praktikale järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmise asjaoluga arvestada nõude ulatuse määramisel. Seega on kohus seisukohal, et praegusel juhul on põhjendatud ja õiglane kostjalt PKS § 108 alusel hageja kasuks tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust PKS § 102 lõike 2 alusel vähendada poole võrra, sest käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et enne hagi esitamist oleks hageja kostjalt elatist nõudnud ning tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine suuremas summas võib ohustada kohtu hinnangul jooksvate elatismaksete tasumist. Kohus märgib, et jooksva elatise tasumine on antud olukorras prioriteetne, kuna hagejad vajavad ülalpidamist igapäevaselt. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja I kasuks ajavahemiku 01.01.2023 kuni 31.12.2023 eest elatis summas 924,95 eurot ning hageja II kasuks samuti elatis summas 924,95 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.