lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-151035/26

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-151035/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1957
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-151035/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.03.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.06.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-151035

Tsiviilasi

A ja B hagi Y vastu elatise nõudes Hageja I osas 2110,22 eurot, hageja II osas 2110,22 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Kruus (e-post [email protected]) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx) kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Ylt tagasiulatuv elatis A kasuks perioodi eest 01.01.2023 kuni 31.12.2023 summas 924,95 eurot.
3.Välja mõista Ylt tagasiulatuv elatis B kasuks perioodi eest 01.01.2023 kuni 31.12.2023 summas 924,95 eurot.
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.01.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt on A (hageja I) ja B (hageja II) Y (kostja) alaealised lapsed. Pärast seda, kui hagejate vanemate kooselu 2019.a. lõppes, elavad hagejad püsivalt seadusliku esindajaga (emaga). Kostjaga on lapsed vastaval perioodil koos viibinud vaid üksikutel päevadel. Seaduslik esindaja kannab jooksvalt kõik hagejatega seotud kulutused. Hagejatel endal puudub igasugune vara ja sissetulek. Kostja on hagejate seaduslikule esindajale tasunud küll regulaarselt igakuist elatist, kuid on elatise summad määranud vastavalt enda äranägemisele ning tasunud elatist oluliselt vähem, kui on seadusega ette nähtud miinimummäär. Kokku on kostja 2023.a. kohta hagejatele elatist tasunud 2280 eurot, mis teeb 95 eurot kuus ühe lapse kohta. Kuivõrd käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis saaksid tingida elatise vähendamise, on tasumisele kuuluva elatise miinimummäraks perioodil 01.01.2023 kuni 31.03.2023 ühe lapse kohta 215,64 eurot kuus ning sellele järgneval perioodil alates 01.04.2023 kuni käesoleva ajani 260,33 eurot kalendrikuus. Vastav kalkulatsioon arvestab asjaoluga, et riiklik lastetoetus laekub igakuiselt hagejate seaduslikule esindajale. Eelnevast tulenevalt oli ühele lapsele makstav miinimumelatis 2023 aastal kokku 2989,89 eurot. Kostja on 2023 elatist tasunud 1140 eurot ehk mõlemale lapsele 1849,89 eurot miinimumelatisest vähem. Vastavalt PKS §-s 108 sätestatule võib ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi esitamisega on võrdsustatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine, mille hagejad esitasid käesolevas asjas Pärnu Maakohtule 18.12.2023.a. Käesolevaks ajaks on sissenõutavaks muutunud ka 2024.a. jaanuarikuu eest tasumisele kuuluv elatis summas 260,33 eurot, mille tasumiseks oli vastavalt PKS § 100 lg-le 4 kohane tähtaeg 31.12.2023.a. Kostja jooksva kuu elatist tasunud ei ole. Hagejad lähtuvad perioodil 01.01.2023.a. kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni tagasiulatuva elatisnõude esitamisel PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast ning nõuavad kostjalt sellest vähemtasutud elatisvõlgnevuse tasumist perioodil 1. jaanuarist 2023 kuni 31. jaanuar 2024.a. kokku summas 2110,22 eurot mõlemale hagejale (kokku 4220,44 eurot). Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostalt hageja I kasuks elatisvõlgnevus perioodi 1. jaanuar 2023.a. kuni 31. jaanuar 2024.a. kohta maksmata elatise arvelt summas 2110,22 eurot

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 18.08.20262-26-10383/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 17.08.20262-26-14893/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-4412/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 11.08.20262-26-108932/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.08.20262-26-4492/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ning hageja II kasuks 2110,22 eurot. Samuti palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise alates 01.02.2024 elatise miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja oli oma vastuses nõus tasuma elatist alates 01.01.2024 seadusega ettenähtud miinimumulatuses, kuid vaidles vastu tagasiulatuva elatise nõudele. Kostja märkis, et pärast hagejate vanemate kooselu lõppemist 2019 mais kolis kostja eraldi elama jättes hagejad ja nende seadusliku esindaja X elama kostja isiklikku korterisse. Samuti jättis kostja Xle auto, et ta lastega liikuda saaks, kuid mille ta maha müüs. Kostja leppis Xga kokku, et kannab kõik elamisega seotud kulud ja lasteaia maksud, mida kostja ka tegi kuni 2021 aprillini, kui hagejate esindaja koos hagejatega ära kolis. 2021 mais lepiti kokku, et kostja kannab iga kuu 15.-daks kuupäevaks 300 eurot või kui vähem, siis räägitakse omavahel läbi. Hagejate seaduslik esindaja ei ole teinud mitte ühtegi teist ettepanekut. Kostja maksis 10.12.2023 kokkulepitud osa ja 18.12.2023 tuli kostjale kiirmenetluse avalduse teade. Kostja leiab, et hagejate seadusliku esindaja kohtusse pöördumine on pahatahtlik otsus proovida kostjale tekitada võimalikult palju rahalist kahju. Menetluse käik 26.03.2024 toimunud eelistungil sõlmisid pooled kompromissi elatise tasumiseks alates 01.01.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus kinnitas kompromissi 26.03.2024 määrusega, millega ühtlasi lõpetas menetluse elatise nõudes osaliselt, s.o elatise nõude osas alates 01.01.2024. Kohus jätkas menetlust A ja B hagis Y vastu elatise nõudes perioodi eest 01.01.2023 kuni 31.12.2023. Kohtu põhjendused

1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot ning perioodil 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli baassummaks 249,78 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja X. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega alates 2019 aasta esimesest poolest igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
5.Hagejad on palunud välja mõista tagasiulatuva elatise miinimumulatuses perioodi eest 01.01.2023 kuni 31.12.2023. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda

elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Tasumisele kuuluva elatise miinimummäraks perioodil 01.01.2023 kuni 31.03.2023 oli ühe lapse kohta 215,64 eurot kuus ning sellele järgneval perioodil alates 01.04.2023 kuni 31.12.2023 260,33 eurot kalendrikuus. Seega tuli kostjal mõlemale hagejale tasuda 2989,89 eurot, s.o kokku 5979,78 eurot. Kostja on tasunud 2023 aastal elatist kokku 2280 eurot (dtl 25). Seega on kostja tasunud 3699,78 eurot vähem (hageja I osas 1849,89 eurot ja hageja II osas 1849,89 eurot). Kostja ei ole tõendanud, et vanematel oleks olnud kokkulepe elatise tasumises miinimumist väiksemas ulatuses. Samas on kohus hagejatele 26.03.2024 eelistungil selgitanud, et tagasiulatuva nõude asjaolusid tuleb täiendavalt täpsustada ja tõendada ehk kas ja millal on hagejad elatist kostjalt küsinud. Hagejad on esitanud kohtule kirjavahetuse 2021 aprillist, 2022 juulist ja 2023 jaanuarist (dtl 122-125). Antud kirjavahetus ei tõenda aga, et hagejad oleksid elatist miinimumulatuses 2023 aastal järjepidevalt nõudnud. Kui hagejad leidsid, et kostja ei täida piisavalt oma ülalpidamiskohustust, oleksid nad saanud esitada kohtule hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks juba siis, kui selgus, et kostja tasutavast elatisest ei piisa laste ülalpidamiseks. Kohus arvestab, et antud juhul on hagejad ise viidanud juba ka aastatele 2021 ja 2022. Hagi varajane esitamine võimaldab tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. Kuigi hagejad ei ole käesoleval juhul tõendanud, et nad oleks järjepidevalt elatist kostjalt nõudnud, siis ei tähenda see seda, et hagejad oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejatele tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Kohus on nimetatut ka kostjale 26.03.2024 eelistungil selgitanud (dtl 124). Samas tuleb kohtul vastavalt Riigikohtu praktikale järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmise asjaoluga arvestada nõude ulatuse määramisel. Seega on kohus seisukohal, et praegusel juhul on põhjendatud ja õiglane kostjalt PKS § 108 alusel hageja kasuks tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust PKS § 102 lõike 2 alusel vähendada poole võrra, sest käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et enne hagi esitamist oleks hageja kostjalt elatist nõudnud ning tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine suuremas summas võib ohustada kohtu hinnangul jooksvate elatismaksete tasumist. Kohus märgib, et jooksva elatise tasumine on antud olukorras prioriteetne, kuna hagejad vajavad ülalpidamist igapäevaselt. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja I kasuks ajavahemiku 01.01.2023 kuni 31.12.2023 eest elatis summas 924,95 eurot ning hageja II kasuks samuti elatis summas 924,95 eurot.

6.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.01.2023 kuni 31.12.2023 hageja I kasuks 924,95 eurot ja hageja II kasuks samuti 924,95 eurot.
7.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja