Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 10 280,77 eurot, viivise 1 381,05 eurot ja viivise põhivõlalt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista käsundita asjaajamiseks tehtud kulutused summas 8 100,69 eurot, mõistliku tasu käsundita asjaajamise eest summas 2 147,34 eurot ja viivised seadusjärgses määras alates hagi esitamisest. Aadressil XXX, Tallinn asub nelja korteriga elamu, millele osutas kuni 31.03.2014 haldusteenust OÜ XXX. Perioodil 01.04.2014-28.02.2015 osutas haldusteenust OÜ XXX ja alates 01.03.2015 on teenuse osutaja hageja. Osutatava haldusteenuse raames on ettevõttel mh kohustus kindlustada hoone elektrienergiaga, gaasiga, sooja- ja külma veega, koristada üldkasutatavaid ruume, parkimisplatsi jms, mille eest haldaja esitab arve. Kostja korteri nr 2 omanikuna ei täida alates 2012.a juunist kuni tänase päevani oma kohustust tasuda väljastatud arved osutatud ja tarbitud haldusteenuste eest. Teenust on kostjale osutatud suulise lepingu alusel. Kuni nimetatud ajani kostja arveid tasus. Kostja on jätnud tasumata 39 arvet. Võlgnevuse summa kokku on 10 281,77 eurot. Kostja on kohustatud tasuma ka viivist seadusjärgses määras. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja nõudekirjadele ei ole kostja näidanud üles aktiivsust võlgnevuse likvideerimiseks. Hagejal on nõudeõigus, kuna nõuded on talle loovutatud ja sellest on võlgnikku teavitatud. Alternatiivselt palub hageja nõue rahuldada käsundita asjaajamise regulatsiooni alusel. Teenuste osutamine vastas mh kostja kui soodustatu huvile ja tegelikule tahtele, sest vastasel korral ei oleks kostja vastavaid teenuseid ka tarbinud. Hageja ja tema õiguseelnejad on sõlminud teenuse osutamise lepingud ning neile on arved esitanud XXXAS, AS XXX (kuni september 2012.a AS XXX), AS XXXja OÜ XXX. Arved on hageja ja tema õiguseelnejate poolt teenuspakkujatele tasutud. Kulude jaotus korterite vahel on võrreldav korterite 1, 3 ja 4 omanikele või üürnikele esitatud arvete järgi. Lisaks haldusteenuse osutamisele on hageja organiseerinud radiaatorite läbipesu. Kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele elektri, vee, kanalisatsiooni, gaasi ja prügiveo teenuse tarbimise eest kokku 7 359,87 eurot; koristusteenuse eest kantud kulud 560,82 eurot; radiaatorite läbipesu kulu 180 eurot; mõistlik tasu käsundita asjaajamise eest (halduskulud ehk kulud avariiremondi, katlamaja hooldus/korrashoiu ja näitude võtmise ja raamatupidamisteenuse eest) summas 2 147,34 eurot. Kostja vastus Kostja nõuet ei tunnista. Kostja on XXX elamu korteri nr 2 omanik, kuid kostja ei ole hagejaga, OÜ-ga XXX ega OÜ-ga XXX sõlminud haldusteenuse osutamise lepinguid, mistõttu puudus kostjal kohustus hagiavalduses märgitud arvete tasumiseks. Hageja on jätnud täielikult selgitamata ja tõendamata, millistel tingimustel ja kelle vahel väidetavad suulised lepingud sõlmiti. Lisaks ei ole praktikas tavapärane ning eluliselt usutav, et haldusteenust osutav juriidiline isik sõlmiks klientidega teenuse osutamise lepinguid suuliselt. Hageja ei ole tõendanud, et tema ja tema õiguseellased oleksid kostjale väidetavat haldusteenust osutanud. Arved ei tõenda teenuste osutamist. Samuti ei ole hageja tõendanud, et need arved oleks kostjale enne hagiavalduse esitamist esitatud. Viivisenõue on põhjendamatu, kuna põhjendamatu on põhinõue.

Isegi, kui hagejal, OÜ-l XXX või OÜ-l XXX oleks nõudeid kostja vastu, siis ei ole hageja tõendanud, et kostjat oleks nõuete loovutamisest enne hagiavalduse esitamist nõudekohaselt teavitatud. Asjaolu, et dokumendid on koostatud, ei tõenda kostja teavitamist nende dokumentide sisust. E-kirja kohalejõudmist aadressile [email protected] ei ole tõendatud. Lisaks on tõendamata, et kostja oleks kätte saanud 3.08.2015 nõudeavalduse ning puudub ka võimalus tuvastada, millised dokumendid olid ümbrikus. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Kostja ja OÜ XXX vahel oli sõlmitud haldusteenuse osutamise leping, mida tõendab asjaolu, et kostja on tasunud OÜ XXX poolt esitatud arveid alates maist 2010 kuni juuni 2012. Hageja on seisukohal, et kuna kostja on aktsepteerinud OÜ XXX poolt teenuse osutamist ning tasunud viimase poolt esitatud arved, siis ei saa olla kahtlust, et poolte vahel on lepinguline suhe. XXX, Tallinn elamu osas on sõlmitud suuline haldusteenuse osutamise leping juba alates juuli 2007. Hageja ja tema õiguseelnejad on haldusteenuse lepingu varasemalt teenusepakkujalt üle võtnud ning kostja on andnud lepingu ülevõtmisele oma heakskiidu. Lepingu üleminekust on kõiki korteriomanikke alati ka teavitatud ning keegi (sh kostja) ei ole kordagi esitanud lepingu üleandmisele vastuväidet ning on jätkanud teenuse tarbimist ja aktsepteerinud uue teenusepakkuja poolt esitatud arveid. Kostja andis oma heakskiidu lepingu ülevõtmisele oma tegevusega, jätkates teenuse tarbimist ning tasus kuni juuni 2012 osutatud teenuse eest. Kostja ei ole vaidlustanud hageja ja tema õiguseelnejate poolt teenuse osutamist. Haldusteenuse osas on kostjale alati esitatud arveid e-posti teel ning kostja on alati kõik arved kätte saanud, mida tõendab arvete tasumine varasemal perioodil. Viivisenõue on põhjendatud ja seaduslik. Kostjat on nõuete loovutamisest teavitatud ning isegi kui kostja sai sellest teada esmakordselt hagiavaldusest, ei mõjuta nimetatud asjaolu hagi rahuldamist. Kostja ei ole tasunud ei hagejale ega ka hageja õiguseelnejatele vaidlusaluseid arveid. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub, et kostja omandis on korteriomand asukohaga XXX , Tallinn (I kd, t lk 8-9). Elamus osutas haldusteenust kuni 31.03.2014 OÜ XXX, perioodil 01.04.2014-28.02.2015 OÜ XXX ja alates 01.03.2015 hageja. Kostjale on osutatud kommunaalteenuseid, kuid kostja on alates 2012.a juunist jätnud nende eest tasumata, kuigi eelnevalt kostja arveid tasus. Analoogselt kostjaga on teenuste osutamise eest arved esitanud ka ülejäänud korterite omanikele või üürnikele (III kd, t lk 58-179). Haldusteenuse osutajad on sõlminud teenuse osutamise lepingud ning neile on arved esitanud XXXAS (I kd, t lk 164-165; II kd, t lk 26114), AS XXX (kuni september 2012.a AS XXX; I kd, t lk 166-171; II kd, t lk 156-194), AS XXX(I kd, t lk 158-163; II kd, t lk 115-155) ja OÜ XXX (II kd, t lk 195-200; III kd, t lk 1-33). Arved on teenuspakkujatele tasutud (I kd, t lk 174-177; III kd, t lk 34-57). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Hageja on algselt nõude esitamisel tuginenud sellele, et poolte vahel on suuline leping. Kostja ei tunnista lepingu olemasolu, lisaks ei ole kostja arvates usutav, et selline leping sõlmitaks suuliselt. Kohus nõustub kostja seisukohaga. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et poolte vahel oleks olnud teenuse osutamiseks leping ning ka ainuüksi see, et kostja kunagi arveid tasus, ei ole piisav tuvastamaks lepingu olemasolu. Lepingu sõlmimine suulises vormis oleks selliste teenuste osutamise puhul ka ebausutav. Seetõttu on kohus seisukohal, et nõude aluseks ei ole leping.

Kostjale on osutatud teenuseid, mis viitab, et nõue võib tuleneda käsundita asjaajamisest. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste (ja muude korteriomandi kasutamiseks vajalike teenuste, nt kütte) lepinguta tarbimisel võib olla tegemist käsundita asjaajamisega (lahend 3-2-1-1-15, p 14, lahend 3-2-1-25-08, p 15; lahend 32-1-33-13, p 13). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 kohaselt „kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline“. Käsundita asjaajamise võlasuhte eeldusteks on:

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Seadus ei sätesta, et käsundita asjaajamisest tekkinud nõuet ei võiks loovutada ning loovutus võib olla toimunud ka suuliselt. VÕS § 164 lg 2 järgi astub loovutamisega uus võlausaldaja vana asemele. Seega nõude loovutamisega võlgniku jaoks muutub vaid võlausaldaja nimi muus osas, mis puudutab näiteks õigussuhte tingimusi ja nõude sissenõutavust ning muud taolist, kehtib sama, mis õigussuhtes algse võlausaldajaga. Seetõttu ei ole korrektne kostja arvamus, et hagejal puudus tahe soodustada kostjat, sest ta omandas loovutatud nõuded – soodustamise tahte olemasolu tuleb kontrollida nõuete loovutajatel ning kohtu arvates oli neil see olemas. Olenemata sellest, kas võlgnikule loovutamisest teatati või mitte, ei mõjuta see käesoleval juhul asja lahendust. Kui kostja ei teadnud loovutamisest, saanuks ta kohustuse täita eelmistele haldusteenuste osutajatele, mida aga kostja ei ole teinud. Eeltoodule tuginedes ei mõjuta loovutused ega nendest teatamisega seonduv asja lahendust. VÕS § 1023 lg 1 sätestab: „Käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks.“ Lõige 2 sätestab: „Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult.“ Hageja nõude aluseks on perioodil juuni 2012 kuni september 2015 esitatud arved (I kd, t lk 10-48, 157), juuni 2012.a arve on tasumata summas 0,70 eurot. Kostja väitel ei ole ta arveid saanud ning tõendatud ei ole kostjale arvete saatmine. Hageja väitel on kostjale arved saadetud e-postiga aadressile [email protected]. Hageja ei ole tõendanud, et kõik vaidlusaluse perioodi arved on saadetud nimetatud e-posti aadressile. Hageja on küll esitanud ühe e-kirja pealkirjaga arve (I kd, t lk 178), mis on saadetud kostjale 10.07.2012, kuid selle e-kirja põhjal pole võimalik tuvastada, mis arve kostjale saadeti. Nimelt on saatjaks XXX ([email protected]). Kohtule ei ole teada, mis isikuga tegu on, kuna hageja ega eelnevad haldusteenuse osutajad ei ole taolise nimega. Seega ei ole arvete saatmine tõendatud. Samas ei ole see aga aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Arve ei tekita, vaid kõigest kajastab nõuet. Nõue tekib teenuste saamisest. Isegi kui kostja ei ole selle perioodi arveid saanud, pidi ta aru saama, et elekter, prügivedu, vesi ja muud teenused ei ole tasuta ning küsima haldusteenuse osutajalt teenuste osutamise eest tasumise kohta. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenevad nõuded perioodi juuni 2012 kuni september 2015 eest. Järgnevalt analüüsib kohus nõuete suurust. Kostja ei ole konkreetseid vastuväiteid arvetel märgitud teenuste ega nende hindade osas esitanud, kuid kostja hinnangul on hinnakujundus arusaamatu. Alternatiivse nõude täpsustusega koos esitas hageja nii talle teenusepakkujate poolt esitatud arved, kui ka lisaks varem laekunud kostjale esitatud arvetele ka teistele korteriomanikele esitatud arved. Dokumentidest ei nähtu, et hageja või tema õiguseelnejad oleks elanikele esitanud suuremaid arveid, kui neile osutatud teenused võimaldaks. Ka kostja ei ole toonud välja, millises osas ta arvetel kajastatud kirjete/summadega ei nõustu. Kohtu hinnangul on arvetega nõutavad summad põhjendatud. Teenusepakkujatele tasutud summad on käsitletavad asjaajamisel tehtud kulutustena VÕS § 1023 lg 1 mõttes, haldustasu (tasu raamatupidamise, näitude võtmise, avariiremondi, katlamaja korrashoiu eest) on käsundita asjaajaja tasu VÕS § 1023 lg 2 mõttes. Hageja põhinõue alternatiivse nõude järgi on 10 248,03 eurot (käsundita asjaajamiseks tehtud kulutused 8 100,69 eurot ja mõistlik tasu käsundita asjaajamise eest 2 147,34 eurot). Kostja ei ole nõude suuruse osas vastuväiteid esitanud ning nõue ei ületa vaidlusalusel perioodil esitatud arvete suurust. 10 248,03 eurot kuulub VÕS § 1023 lg 1 ja 2 alusel väljamõistmisele.

Alternatiivses nõudes taotleb hageja viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 esimese lause järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hagi ka selle nõude osas ning mõistab viivise põhinõudelt välja alates 13.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Kuigi alternatiivnõue esitati hiljem kui hagi, esitati ka hagis samasugune viivisenõue kui alternatiivses nõudes, seega mõistab kohus viivise välja alates hagi esitamisest. Kohus rahuldab seega hagi alternatiivses nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 10 248,03 eurot ning viivised põhinõudelt seadusjärgses määras alates 13.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja esitas 23.05.2016 taotluse 16.05.2016 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks, hageja palub taotluse jätta rahuldamata. Kostja palub esiteks lisada vastuväide, et hageja ei ole kostjale esitanud arveid, kuid selle vastuväite lisamiseks puudub vajadus, sest kirjalikest seisukohtades ning 15.03.2016 eelistungi protokollist on kostja sellekohane väide arusaadav. Teiseks palub kostja lisada vastuväited hageja 06.05.2016 esitatud tõenditele, kuid selleks puudub vajadus, sest tõendeid hindab kohus mitte menetlusosaline. Kolmandaks paranduseks on väide, et hageja ei ole oma nõudest maha arvestanud kostja poolt kompromissi valmiduse märgina tasutud 200 eurot. Nimetatud väide ei muuda asja lahendust. Hageja otsustab, millise nõude ta esitab ning kas ta jääb menetluse vältel selle juurde või soovib seda suurendada või vähendada. Hageja ei ole nõuet vähendanud. Ka kohus ei saa arvestada seda summat käesolevas asjas vaidluse all oleva võlgnevuse katteks, kuna sellele puuduvad viited summa tasumisel – maksekorralduse selgitus on „Kompromiss“, kuid puuduvad märked kasvõi näiteks käesoleva tsiviilasja numbri kohta või et tegu on vaidlusaluse perioodi kommunaalkulude võlaga. Poolte vahel võib olla vaidlusi või kompromisse seoses võlgnevustega muu perioodi eest (näiteks periood pärast käesoleva hagi esitamist), millega seoses on summa tasutud. Kohus praeguse asja lahendamisel seetõttu tasutud summat arvesse võtta ei saa. Eeltoodud põhjendustel jääb kostja taotlus 16.05.2016 istungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kui asjassepuutumatud. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, jättes menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud summas 5 727 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind käesolevas asjas on 12 489,42 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 600 eurot. Hageja on sellises summas lõivu tasunud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi on osutatud hagi koostamiseks (3 tundi ja 30 minutit), menetluskulude nimekirja koostamiseks (30 minutit), raamatupidajale seletuse koostamiseks (20 minutit), kostja taotlusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks (2

tundi 48 minutit), hagi vastusega tutvumiseks ning seisukoha koostamiseks (7 tundi ja 40 minutit), tõenditega tutvumiseks, nende komplekteerimiseks, ülevaatliku tabeli koostamiseks ja alternatiivse nõude täpsustuse koostamiseks (kokku 18 tundi 27 minutit), kinnituskirjade koostamiseks nõude loovutamise kohta (45 minutit), istungiks ettevalmistamiseks ja seal osalemiseks (1 tund 20 minutit) – kokku 35 tundi ja 20 minutit. Hageja esindaja tunnitasu on 135 eurot (lisandub käibemaks), mis vastab turuhinnale. Kohus ei pea põhjendatud toiminguteks menetluskulude nimekirja koostamist (menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise); raamatupidajale seletuse koostamist (puudub otsene seos menetlusega ning toimingud ei aita kaasa menetluse lahendamisele) ja kinnituskirjade koostamist (kinnituskirja on allkirjastanud menetlusväline isik, mitte õigusteenuse osutaja). Ülejäänud menetluskulusid peab kohus põhjendatuks ning nendele pole vastuväiteid esitanud ka kostja. Kuigi alternatiivse nõude täienduse koostamine ning selleks tõendite analüüsimine on tavapärasest suurema ajakuluga, peab kohus ka seda kulu põhjendatuks – koos täiendusega esitas hageja 371 lehekülge tõendeid ning neid on täiendusest nähtuvalt ka analüüsitud (tõenditele on viidatud, arvete alusel koostatud tabelid), mitte pelgalt täiendusega kaasa pandud. Tõendite vajaduse on tekitanud kostja, kelle vastuväidetest suurem osa polnud mitte vastuväited hageja poolt välja toodud asjaoludele vaid see, et mingi hageja väide on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud ajakuluks õigusabile enne 16.05.2016 istungit 33 tundi ja 45 minutit. Hageja palub lisada kulule ka 16.05.2016 toimunud istungi kulu. Nimetatud istung kestis 34 minutit. Kokku on põhjendatud aeg õigusabile 34 tundi ja 19 minutit ning hageja esindaja tunnitasu arvestades kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 5 559,84 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 6 159,84 eurot (riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 5 559,84 eurot) ning mõistab nimetatud summa välja kostjalt. Kohus mõistab kostjalt välja ka viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni väljamõistetud menetluskulude tasumiseni. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.