Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
RL hagi Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu) vastu ületunnitöö hüvitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.04.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Eesti Vabariik Päästeameti kaudu määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: RL (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja advokaat Kristi Sild esindajad Kostja: Eesti Vabariik Päästeameti kaudu, tehinguline esindaja Pille Martin Kirjalik menetlus Menetluse liik
Resolutsioon:
1.Pärnu Maakohtu 28.04.2016 määrus tühistada ning saata tsiviilasi avalduse uueks menetlemiseks tagasi samale maakohtule.
2.Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu) määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
Tsiviilasi nr: 2-14-50195 kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Asjaolud ja avalduse sisu
1.Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2016 otsusega jäeti RL menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus tema enda kanda ning Eesti Vabariigi menetluskulud Päästeameti kaudu maa-, ringkonna- ja Riigikohtus RL kanda. See otsus jõustus 29.03.2016.
2.Kostja esitas maakohtule 07.04.2016 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus mõista hagejalt välja kostja Riigikohtus kantud menetluskulud summas 3271,84 eurot. Hageja vastuväited
3.Hageja palus jätta avaldus rahuldamata ja mitte määrata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks rohkem kui 1000 eurot koos käibemaksuga. Kostja menetluskulud on hageja hinnangul ebamõistlikult suured. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 28.04.2016 kohtumäärusega osaliselt ja mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks 1000 eurot.
5.Maakohus pidas kostja menetluskulusid kassatsioonimenetluses ebamõistlikult suurteks. Kostja esitatud arvetest ja nendele lisatud spetsifikatsioonidest ei nähtu konkreetsetele toimingutele kulutatud aeg ega tunnihind. Kohtule esitatud nelja arve keskmine tunnihind on 141,19 eurot ilma käibemaksuta (käibemaksuga 169,43 eurot).
6.Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et selline tunnihind pole põhjendatud ega vajalik, sest on turuhinnast oluliselt kõrgem. Kohtulahendi tegemise seisuga on 140eurone vandeadvokaadi tunnihind mõistlik. Kassatsioonimenetluses on enamik toimingutest teinud advokaat Kadri Härginen. Vandeadvokaat Allar Jõks on 02.06.2015 täiendanud kassatsioonkaebust ning 13.11.2015 üle vaadanud ja allkirjastanud seisukoha. 20.05.2015 ja 03.06.2015 on toiminguid teinud õigustöörühma assistendid. Assistent, advokaat ja vandeadvokaat ei tee tööd ühesuguse tunnihinnaga.
7.Maakohus järeldas, et kostja esindaja tööde maht on põhjendamatult suur. Kostja esindaja on kassatsioonimenetluses esitanud 9-leheküljelise kassatsioonkaebuse ja 2leheküljelise täiendava seisukoha, millede koostamiseks arvetelt nähtuvalt kulus kokku 19,60 tundi. Võrdluseks on hagejal kulunud õigusabile kõikide kohtuastmete peale kokku 3244,58 eurot + km. Ka pole kostja kinnitanud, et kõik kohtule 2(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-50195 menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Määruskaebus
8.Maakohtu määrusele esitas 06.05.2016 määruskaebuse kostja, kelle hinnangul pole maakohus õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust piisava põhjalikkusega hinnanud. Kostja palus tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti avaldus 2271,84 euro ulatuses rahuldamata.
9.Maakohus on põhjendamatult võtnud arvesse üksnes hageja vastuväited. Hageja 21.04.2016 menetlusdokumenti pole kohus kostjale edastanud ega avalikus E-toimikus nähtavaks teinud.
10.Päästeameti ja Advokaadibüroo Sorainen AS vahel on 21.05.2015 sõlmitud õigusabileping. Sellest lepingust nähtub, et Advokaadibüroo Sorainen AS tunnitasud on järgmised: 100-140 eurot juristil; 150-170 eurot vanemjuristil; 180 eurot nõunikul ja konsultandil ning 200 eurot partneril; 73 eurot assistendil; 60 eurot tõlgil ja 40 eurot abipersonalil (lisandub käibemaks, kui see kohaldub). Maakohtule esitatud nelja arve keskmine tunnihind on 141,19 eurot ilma käibemaksuta (km-ga 169,43 eurot). Menetlusosalisel on õigus tasuda lepingulisele esindajale kokkulepitud tunnihinna alusel ja tingimustel. Maakohus on jätnud muuhulgas arvestamata asjaolu, et selles tsiviilasjas tehtud Riigikohtu lahend on pretsedent Eesti õigussüsteemis ning omab edaspidiste samalaadsete vaidluste lahendamises olulist tähendust.
11.Hageja esindaja kulud ei saagi olla kostja esindaja kuludest suuremad, sest hageja poolt suunatud vastuväited ei olnud põhjendatud ühegi õigusliku aluse ega tõendiga ning kohtuastmetes hageja seisukohad ei erinenud varasematest.
12.Menetluskulude kindlaksmääramisel on maakohus jätnud arvesse võtmata, et menetluskulud on advokaadibüroole tasunud hageja eest hageja majandusliku seisukorra tõttu riigi- ja kohaliku omavalitsuse töötajate ametiühing. Menetluse edasine käik
13.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
15.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 659 alusel tühistada määruskaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest 3(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-50195 olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 659 järgi kohaldatakse ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
16.TsMS § 436 lg-st 1 ja § 463 lg-st 2 tulenevalt peab hagita asjas lõpplahenina tehtav kirjalik kohtumäärus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud avalduse lahendamise ettevalmistamisel osad vajalikud toimingud tegemata ning määruse olulises ulatuses põhjendamata. Ringkonnakohtul pole võimalik neid puudusi ise kõrvaldada.
17.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud maakohtule 04.04.2016 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja on taotlenud menetluskulude hüvitamist kogusummas 3271,84 eurot. Avaldusele on kostja lisanud arved nr 1561/15EE, 2670/15EE, 3409/15EE ja 3983/EE. Arvetel on kajastatud kostjale osutatud teenuste loetelu, summaarne teenustasu ning summaarne ajakulu, kuid arvetest ei selgu, millise tunnihinnaga on konkreetne teenus osutatud ning mis on olnud konkreetse toimingu ajakulu. Maakohus on menetluskulude nimekirja sellist puudust vaidlustatud määruses täheldanud, kuid on sellest sõltumata pidanud võimalikuks menetluskulude kindlaksmääramise taotluse lahendada. Seejuures on maakohus üldsõnaliselt märkinud, et peab kostja esindaja kulusid ja tööde mahtu põhjendamatult suureks ning rahuldanud kostja taotluse 1000 euro ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud TsMS §-st 436, § 463 lg-st 2 ja § 465 lg 2 p-st 8 tulenevat kohtumääruse põhjendamise kohustust. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel ja milliseid kostja esindaja menetlustoiminguid pidas maakohus mittevajalikeks või ebamõistlikult ajamahukateks. Maakohtu järeldused pole jälgitavad.
18.Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja igale toimingule kulunud aega) teadmata. Selleks on vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Kuigi teatud juhtudel võib ajavahemikena esitatud menetluskulude nimekiri olla kulude põhjendatuse hindamiseks piisavalt selge, pole see antud juhul nii. Kostja arvete kohaselt on teenuse osutajateks nii advokaat, assistent kui ka vandeadvokaat (II kd, tl 4-10). Kuivõrd kostja kinnitusel ei osutanud need isikud teenust ühe ja sama tunnihinnaga, on menetluskulude põhjendatuse hindamiseks vajalik eristada, kes ja millise tunnihinnaga ning kui suures mahus ja milliseid menetlustoiminguid on teinud.
19.Kuna menetlusdokument (kostja 04.04.2016 menetluskulude avaldus) oli eespool märgitud põhjustel puudustega, tulnuks maakohtul anda kostjale TsMS § 3401 lg 1 alusel täiendav tähtaeg taotluse täpsustamiseks ning vajadusel täiendavate 4(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-50195 dokumentide esitamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pole maakohus seda teinud.
20.Ringkonnakohtul ei ole võimalik määruskaebuse põhjal ise kostja avaldust lahendada. Esiteks ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 9 lg 3). Käesolevas asjas peab TsMS § 174 lg 4 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrama maakohus. Ringkonnakohus saaks määruskaebuse alusel kontrollida maakohtu vastava määruse seaduslikkust ja põhjendatust (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Seejuures tohiks ringkonnakohus sekkuda maakohtu hinnangutesse poole menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta üksnes juhul, kui maakohus on rikkunud diskretsiooni piire. Praegusel juhul puudub sisuliselt maakohtu lahend (kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta), mida ringkonnakohtul oleks võimalik kontrollida. Teiseks ei ole kostja ka määruskaebuses toonud kohtu ette asjaolusid, mis selgitaksid kostjale osutatud teenuste täpset ajakulu ning teenuse kõigi osutajate tööühiku hinda.
21.Eelmärgitut arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab maakohtu vaidlustatud määruse määruskaebuse põhjendustest olenemata ning saadab tsiviilasja avalduse uueks menetlemiseks tagasi samale maakohtule.
22.Avalduse uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada advokaadi, vandeadvokaadi ja assistentide poolt tehtud menetlustoimingute ajaliselt täpne maht ning teenust osutanud isikute ühe tööühiku hind. Seejärel tuleb maakohtul hinnata nii teostatud menetlustoimingute mahtu, nendele kulunud aja ning tööühiku hinna põhjendatust. Iga teenuse osutaja tööühiku hinda tuleb hinnata eraldiseisvalt. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17).
23.Menetlusökonoomia kaalutlustel ning arvestades, et maakohtu määrus tühistatakse määruskaebuse põhjendustest olenemata, ei hinda kolleegium määruskaebuse eelpool käsitlemata väiteid.
24.Ringkonnakohus lisab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1161-11, p 7). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Vajaduse korral peab kohus nõudma avaldajalt tõendite esitamist või koguma neid omal algatusel (TsMS § 477 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15, ja määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 9). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-50195 vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Töötaja rahalise nõude puhul on üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue. Hageja taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagab menetlusosalisele ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas on õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14, ja määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 14).
25.Maakohtul tuleb samuti arvestada, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).
26.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
27.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.