X.I`i hagi Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu) vastu ületunnitöö eest tasu nõudes jätta rahuldamata.
3.Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu) apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Jätta X.I menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus tema enda kanda ja Eesti Vabariigi (Päästeameti kudu) menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus jätta X.I kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X.I (hageja) esitas 13.01.2014 Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus mõista Eesti Vabariigilt (kostja) välja ületunnitöö tegemise eest töötasu 165 eurot 25 senti. Töövaidluskomisjon rahuldas 13.02.2014 otsusega avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 201 eurot 60 senti. Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas 07.03.2014 Pärnu Maakohtule avalduse töövaidluse lahendamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 14.04.2014 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja töötasu 201 eurot 60 senti, viivise 9.10.2014 seisuga 12 eurot 81 senti ja alates sellest kuupäevast tasumata põhinõudelt kuni selle täieliku tasumiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 94 sätestatud ulatuses.
3.Hagiavalduse kohaselt töötab hageja Päästeametis päästetöötajana täistööajaga. Tööaja kohta peetakse summeeritud tööaja arvestust ning arvestusperiood on kuus kuud. Töötasu makstakse vastavalt kuu normtundide arvule. Normtundide all mõistavad pooled töötundide arvu ühes kuus, võttes aluseks, et ühes päevas on 8 ning nädalas 40 töötundi. Alatundide all peavad pooled silmas aega, mil hageja ei töötanud, kuid sai nende eest siiski palka, st kuupalka ei vähendata vastavalt vähemtöötatud tundidele. Ületundide all mõistavad pooled aega, mille võrra töötas hageja normtundidest rohkem.
4.Hageja on nõustunud tegema ületunnitööd, mis hüvitatakse poolte kokkuleppe kohaselt rahas. Ajavahemikus 1.07.2013 kuni 31.12.2013 tegi hageja 32 ületundi, mida kostja ei ole hagejale hüvitanud. Sel ajavahemikul sai hageja töötasu 92 tööpäeva eest kokku 3101 eurot 2 senti 92 tööpäeva eest. Ühe tööpäeva eest teenis hageja 33,71 eurot, tunnis 4,20 eurot. 2(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-50195
5.Töölepinguseaduse (TLS) § 44 lg 7 kohaselt maksab ületunnitöö hüvitamisel rahas tööandja töötajale 1, 5-kordset töötasu. Hageja tunnitasu 1,5-kordselt on 6,30 eurot. Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 01.01.2014, viivise suuruseks 11.04.2014 seisuga oli 4,56 eurot. Hüvitamata ületundide eest on hagejal õigus saada kostjalt töölepingu seaduse (TLS) § 44 lg 7 alusel kokku töötasu 201 eurot 60 senti. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on oma esmase nõude alust muutnud ning tugineb hagis läbivalt töövaidluskomisjoni otsusele, mitte aga oma avaldusele, mille ta töövaidluskomisjonile esitas. Selles avalduses soovis ta saada hüvitist ajavahemikus 05.-06.08.2013 tehtud ületundide eest, so lisaks põhipalgale 24 tunni eest 165,25 eurot.
7.Kuna seadusest tulenevalt lahendab kohus töövaidluskomisjonile esitatud töötaja avaldust, siis tuleb kohtul sellest lähtuda.
8.Kostja on kohtule esitatud taotluses selgitanud hageja summeeritud tööaja perioodi II poolaasta osas. Kostja selgitab täiendavalt, et hagejal ei tekkinud summeeritud tööaja arvestuse perioodi lõpuks augustikuu arvestuses ületunde. Kostja ei nõustu hageja toodud tööaja ja töötasu arvestusega. Nii hageja kui töövaidluskomisjon ei ole lähtunud ületundide arvestamisel summeeritud tööaja arvestuse põhimõtetest. Töölepingu seaduse (TLS) § 44 lg 1 kohaselt on summeeritud tööaja arvestuse korral ületunnistöö arvestusperioodi tööaega ületav täimine. Hagejal puudusid summeeritud tööaja perioodi lõpuks nõudes esitatud ületunnid. Summeeritud tööaja arvestuse korral makstakse töötajale töötasu vastavalt töötatud tundidele. Kui arvestusperioodi lõpuks on ületunde, hüvitatakse need 0,5-kordselt, kuna ühekordselt on need juba hüvitatud.
9.Töövaidluskomisjon on ületanud töötaja nõude piire ja mõistnud välja hüvitise, mida ei nõutud, jättes seejuures arvesse võtmata, kuidas arvestatakse normtunde sel kuul, kui töötaja on haige (kuu normtundidest lahutatakse graafikujärgsed töötunnid, mis satuvad tööpäevadele). Hageja ei nõudnud töövaidluskomisjonile esitatud avalduses viivist. Haiguse ja puhkuse korral tehakse normivähendus summeeritud tööajaga töötajatele: puhkuse korral esmaspäevast reedeni iga päeva kohta 8 tundi ja haiguse korral iga vahetuse eest, mis jäävad haigusperioodi, 24 tundi. Kuna hagejal nelja haiguspäeva jooksul graafikujärgsed tööpäevad puudusid, siis puudus ka vajadus tema normtunde vähendada. Kostja hinnagul on tegemist õiguspärase olukorraga, mida seadusandja pole küll täiendavalt reguleerinud, kuid mida tööandjad üksmeelselt praktikas järgivad.
10.Kui töötaja on tööst vabal ajal haige ja tema graafikujärgsed töötunnid on tehtud, siis on kuupalk nn tunniarvestusega. Sellisel juhul läheb kuupalgast, mida makstakse normtundide alusel, maha haigestumise aeg, mida tasustatakse ravikindlustusseaduse alusel. Hagejal ei saanud olla õigustatud ootust, et haigestumise tõttu säilib kuupalk täies ulatuses ja lisandub haiguspäevade eest haigusraha.
11.Summeerimisperioodi lõpul hagejale välja makstud summa on olnud korrektne. Kostja on käitunud õiguspäraselt ja kooskõlas halduspraktikaga.
12.Hageja viivisenõue on alusetu ja õiguslikult põhjendamata, kuna töövaidluskomisjonile esitatud avalduses viivisenõue puudus. Esimese astme kohtu otsus
13.Pärnu Maakohus rahuldas 18.11.2014 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 201 eurot 60 senti ning sissenõutavaks muutunud viivise 12 eurot 81 senti ja alates 10.10.2014 viivise põhinõudelt VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses kuni põhinõude tasumiseni ning jättis menetluskulud kostja kanda.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-50195
14.Maakohtu otsuse kohaselt ei ole hageja muutnud töövaidluskomisjonile esitatud nõude alust, mistõttu on tegemist sama töövaidlusega. Viivisenõude lisandumine ei ole esialgse nõude muutmine.
15.Ekslik on kostja väide, et juhul, kui töötaja on graafikujärgsetel vabadel päevadel haige, ei maksta talle selles kuus töötasu normtundide alusel, vaid töötatud aja eest. Kostja kehtestatud summeeritud tööaja arvestus ei võimalda maksta hagejale töötasu tegelikult töötatud aja eest ning kostja ei ole seda ka teinud. Kui kostja oleks novembris 2013 maksnud hagejale tegelikult töötatud aja eest, pidanuks hageja saama tasu 144 töötunni eest, mitte 136 tunni eest, nagu kostja maksis. Seega vähendas kostja hageja haiguspäevade võrra (32 tundi) tema novembrikuu normtunde (168) ja maksis töötasu õigesti 136 normtunni eest.
16.Summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb töötajal, kes haiguse või puhkuse tõttu mõnes kalendrikuus osaliselt ei tööta, vähendada põhjusega töölt puudutud aja võrra kuu normtundide arvu. Ei ole oluline, kas töötaja haigus langeb graafikujärgsetele tööpäevadele või vabadele päevadele, normtundide arvu peab tööandja vähendama mõlemal juhul.
17.Kuna kostja vähendas 2013.a novembris hageja normtundide arvu haiguspäevade võrra, jäi hagejale summeeritud tööaja arvestusperioodi lõpuks, s.o 31.12.2013 32 ületundi, mille eest kostja ei ole hagejale tasu maksnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud tasu 32 töötatud ületunni eest 201,60 eurot. Kuna vastavalt Päästeameti sisekorraeeskirjade punktile 38 arvestatakse ja makstakse lisatasu ületunnitöö eest summeeritud tööaja arvestusperioodi lõpus, on kostja olnud tasu maksmisega viivituses alates 01.01.2014. Apellatsioonkaebus
18.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada täies ulatuses, teha asjas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, tunnistada õiguspäraseks Päästeameti poolt päästeteenistuja X.I tööaja arvestus 01.07-31.12.2013 summeeritud arvestusperioodi osas ja menetluskulud jätta hageja kanda.
19.Kohus ei kohaldanud hagi lahendamisel ITVS § 24 lg-t 3 õigesti. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis töövaidluskomisjonile. Samas ei põhinenud töötaja hagi töövaidluskomisjonile esitatud avaldusel, vaid komisjoni otsusel. Esmases avalduses esitas hageja nõude augustis töötatud 24 ületunni eest 165,25 euro saamiseks, töövaidluskomisjoni otsusest aga nähtub, et ületunnid tekkisid hoopis novembris ja detsembris (kokku 32 tundi), millest tulenevalt oli hüvitatavaks lisatasuks 201,60 eurot.
20.Kohus ei analüüsinud õiguslikust aspektist lähtuvalt Päästeameti esitatud tõendeid ega seisukohti summeeritud tööaja arvestuse nõude aluseks olevate ületundide osas. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei arvestanud Päästeameti esitatud tõendite ja seisukohtadega palgaarvestuse osas juhul, kui töötaja haigestub vabadel päevadel. Kohus väitis otsuses, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb töötajal, kes haiguse või puhkuse tõttu mõnes kalendrikuus ei tööta, vähendada põhjusega töölt puudutud aja võrra kuu normtundide arvu. Haigestumise ajal peab normivähendus toimuma nii graafikujärgsetel tööpäevadel, kui puhkeajal. Kohus ei viidanud, millisest seadusest või muust õigusaktist kostjale selline kohustus tuleb.
21.Kohus jättis arvestamata kostja väited ka selles osas, et Päästeamet pöördus Tööinspektsiooni poole normtundide arvestamise küsimuses. Kohus ei arvestanud asjaolu, et normtunde arvestatakse töötaja haigestumise kuul tavapäraselt nii, et kuu normtundidest lahutatakse maha töötajale graafikujärgselt planeeritud töötunnid. Haiguse ja puhkuse korral tehakse normivähendus summeeritud tööajaga töötavale
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-50195 inimestele: puhkuse korral esmaspäevast reedeni iga päeva kohta 8 tundi; haiguse korral on normivähenduseks kõik planeeritud valvevahetuse tunnid, mis jäävad haigusperioodi sisse. Kuna hagejal puudusid nelja päeva jooksul graafikujärgsed tööpäevad, puudus alus tema normtundide vähendamiseks. Kohtu analüüs ning järeldus graafikujärgsetel vabadel päevadel haiguspäevade eest tasu arvestuse osas on vastuoluline. Kuigi kohus leidis, et Päästeameti palgaarvestus novembrikuu normtundide (168) eest töötasu maksmisel hageja tegelikult töötatud töötundide (136) järgi on õiguspärane, rahuldas ta hagi. Kostja selgitas kohtuistungil, et hageja töötasuks on 701,87 eurot kuus, mis on muutumatu ega sõltu graafikujärgsetest töötundide arvust. Tööandjal on kohustus võtta maha haiguspäevade arv töötasu arvestuse aluseks olevatest töötundidest. Novembrikuus oli 168 normtundi ja kuna tegemist on kuupalgalise töötajaga, võeti arvestuse aluseks 8-tunnine tööpäev. Seega on hageja arvestuse aluseks 4 x 8 tundi = 32 tundi haigusepäeva puhul arvestus järgmine: 168 –32 = 136 tunni eest maksis Päästeamet töötasu. Kohus leidis vääralt, et kostja oleks pidanud välja maksma töötasu 701,87 eurot, kuigi hageja oli neli päeva haiguslehel, mille eest sai samal ajal haigusraha. Protokollist nähtub, et hagejal oli vajalik võtta haigusleht teisele tööandjale, mitte Päästeametile esitamiseks.
22.Kohtuotsus ei ole ka kooskõlas ravikindlustuse seaduses sätestatuga. Ravikindlustuse seaduse kohaselt haigestumise korral kolme esimese päeva eest töötajale hüvitist ei maksta. 4.-8. päevani maksab hüvitist tööandja, alates 9-ndast päevast haigekassa. Seega olid hageja töövõimetuse kolm esimest päeva tasuta ja ühe päeva eest maksis Päästeamet 70% keskmist töötasu. Arvutuste kohaselt 701,87 (põhipalk) : 21 (tööpäeva) = 33,4224 eurot ühe päeva töötasu. Hageja nelja päeva haigusraha mahaarvestamine põhipalgast: tööpäevade arv novembris 21 - 4 haiguspäevade arv = 17 tööpäeva * 33,4224 = 568,18 eurot. Ajutise töövõimetuse mõte seisneb selles, et see võimaldab töötajal ajutiselt tööst keelduda. Samas ei ole põhjust tööst keelduda, kui tema töövõimetuse perioodi jooksul ei ole ühtegi tööpäeva.
23.Normtunde arvestatakse tavapäraselt sel kuul, kui töötaja on haige, tehes seda nii, et kuu normtundidest lahutatakse maha graafikujärgsed töötunnid, mis satuvad tööpäevadele. Haiguse ja puhkuse korral tehakse normivähendus summeeritud tööajaga töötajatele: puhkuse korral esmaspäevast reedeni iga päeva kohta 8 tundi; haiguse korral tehakse normivähendus iga valve-vahetuse eest, mis jäävad haigusperioodi sisse (vastavalt planeeritud valvevahetuse kestvusele). Kuna hagejal nelja päeva jooksul graafikujärgsed töötunnid puudusid, puudus alus tema normtundide vähendamiseks. Normtundide arvestus puhkuse ajal ja haiguse korral lähtub üldistest tööaja arvestamise põhimõtetest. Kuna üldise tööajaarvestuse põhimõtete osas alates 01.07.2009 kehtiv töölepingu seadus muudatusi kaasa ei toonud, tuleb lähtuda varasema seaduse alusel kujunenud põhimõtetest. Tööinspektsiooni juures olev tööõigusnõukogu on näiteks oma IV selgituste punktis 3 märkinud: „Tööõigusnõukogu on seisukohal, et töötaja selle kuu, millal ta haige oli, tööajanormi tuleb korrigeerida lahutades kuu normtundidest töötunnid, mis langesid haiguse ajale. Selliselt korrigeeritud tööajanorm annab tulemuseks tegelikult töötatud tunnid“. Lähtuda tuleb põhimõttest, et tööaja kuuekuulises ehk summeerimisperioodi arvestuses peavad olema kajastatud tegelikult töötatud tunnid.
24.Kuna kohus ei kontrolli mitte töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab hagimenetluse korras töövaidluskomisjonile esitatud avalduse, siis on kohtuotsusega lahendatud viivisenõue alusetu. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ei sisaldanud viivisenõuet. Samuti saab viivist arvestada ainult juhul, kui nõue on muutunud sissenõutavaks. Vastus apellatsioonkaebusele
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-50195
25.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Vahepealne menetluse käik
26.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.04.2015 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, menetluskulud kostja kanda.
27.Riigikohus rahuldas 16.12.2015 otsusega kostja kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2015 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega hagi jäetakse rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
29.Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: - Hageja töötab kostja juures täistööajaga, poolte vahel oli kokku lepitud summeeritud tööaja arvestus. - Poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe selle kohta, et perioodil 05-06.08.2013 rakendatakse hageja ületunnitööle ning kostja hüvitab ületunnitöö rahas. - 2013 II poolaastal oli hageja töövõimetuslehel perioodil 25-28.11.2013. - Kostja jättis normtundide kindlaksmääramisel hageja töövõimetuslehel viibimise aja arvestamata.
30.Hageja põhisesisukoht käesolevas vaidluses on see, et 2013 II poolaasta ületundide kindlakstegemiseks tuleb vähendada poolte kokkulepitud tööaega kogu hageja töövõimetuse aja võrra, so nii tööajakavasse märgitud tööpäevade, kui ka puhkepäevade võrra. Kostja põhiseisukoht käesolevas vaidluses on see, et kokkulepitud tööaega tuleb vähendada üksnes tööajakavas ettenähtud tööpäevade võrra. Maakohus leidis otsuse kohaselt, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb töötaja ületunnitöö kindlakstegemiseks vähendada poolte kokkulepitud tööaega töötaja ajutise töövõimetuse korral nii tööajakavasse märgitud töö- kui ka puhkepäevade võrra. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu.
31.TLS § 1 teise lause kohaselt tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 44 lg 7 järgi ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu. Riigikohus asus käesolevas asjas tehtud lahendis (otsuse p 13) seisukohale, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb ületunnitöö kindlakstegemiseks vähendada kokkulepitud tööaega üksnes töötaja tööajale langeva ajutise töövõimetuse aja võrra. Tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva ajutise töövõimetuse aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada. Vastasel korral vähendatakse tööaega aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe kohaselt nagunii tööülesandeid täitma. TsMS § 693 lg 2 kohaselt Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
32.Kuna vaidlus puudub selles, et hageja oli summeeritud tööaja arvestusperioodil ajutiselt töövõimetu, tuleb tema arvestusperioodi kokkulepitud tööaega vähendada üksnes nende päevade võrra, mil ta ei saanud töövõimetuse tõttu tööd teha. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja töövõimetuse ajaks oli tööajakava koostatud, seega tuleb lähtuda tööajakavasse märgitud tööajast. Asja materjalide juurde lisatud graafiku (TVK toimik, lk 65) kohaselt oli hageja graafikujärgseteks tööpäevadeks novembris 2013 mh 23. ja 24. kuupäev. 25-28.11.2013, so ajal, kui hagejal oli võetud
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-50195 töövõimetusleht, olid hagejal puhkepäevad. Seega ei pidanud kostja arvestusperioodi kokkulepitud tööaega vähendama.
33.Kostja on hageja summeeritud tööaja arvestuse 2013 II poolaasta lõikes esile toonud (TVK toimik, lk 23) ja selle kohaselt on arvestatud hageja igakuiseid normtunde, töötatud tunde ning töötatud ületunde. Kostja 2013 II poolaasta summeeritud arvestuse kohaselt ületunnid puuduvad. Kuna poolte vahel oli vaidlus selles, kas kokkulepitud tööaega e normtunde tuli vähendada hageja töövõimetuse aja võrra, kuid ringkonnakohus asus seisukohale, et kostja jättis õigesti hageja töövõimetuse aja arvestamata, on kostja arvestus, et hagejal ei olnud 2013 II poolaastal ületunde, õige. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
34.Apellatsioonkaebuses leidis kostja, et maakohus ületas hagi piire, lahendades suurema nõude, kui hageja töövaidluskomisjonile esitas. Riigikohus märkis käesolevas asjas tehtud lahendis, et nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et maakohus ei ole hagi piire ületanud (otsuse p 11). Seega on kostja väide hagi piiride ületamise kohta Riigikohtu poolt lahendatud ning seetõttu puudub vajadus seda käsitleda.
35.07.01.2015 esitatud menetlusdokumendis leidis hageja, et isegi kui ringkonnakohus jätab Riigikohtu juhiste tõttu hageja 2013.a novembrikuu tööajanormi töövõimetusega seoses vähendamata ja ületunnid tuvastamata, siis tuleb hagi igal juhul osaliselt rahuldada ning välja mõista tööandja poolt tasumata jäetud põhitöötasu 32 tunni eest 134 eurot millele lisandub viivis. Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tasu ületunnitöö eest. Maakohus menetles hageja nõuet ületunnitöö eest tasu saamiseks (tlk 19). Kuigi hageja võib hagi esitades tugineda alternatiivselt nõude erinevatele õiguslikele alustele, hageja seda ei teinud. Hageja nõudis asja materjalidest nähtuvalt läbivalt ületunnitöö eest hüvitist. TsMS § 651 lg 3 kohaselt ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui p 1 järgi asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati jäeti põhjendamatult tähelepanuta, p 2 kohaselt, asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai pooltele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohus osutab, et TsMS 652 lg 4 järgi uue asjaolu esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Käesolevas asjas ei ole hageja uue asjaolu esitamise lubatavust põhjendanud ning seetõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 2 teise lause kohaselt hageja poolt esitatud uue asjaolu tähelepanuta. Menetluskulude jaotus
36.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja hagi tuleb jätta rahuldamata, siis juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus kostja menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2)(vt selle kohta Riigikohtu 11.veebruari 2015.a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.