4.Eesti Vabariigi Päästeameti kaudu apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Eesti Vabariigi Päästeameti kaudu kanda.
6.XX taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata XX apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1092 eurot.
7.Välja mõista Eesti Vabariigilt Päästeameti kaudu XX kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1092 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.09.2016 esitas XX (hageja) Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Eesti Vabariigi Päästeameti kaudu (kostja) vastu töötasu ja viivise saamiseks. TVK rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis 03.11.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 41/1929/16 kostjalt hagejale välja töötasu ajavahemiku 25.–28. november 2013 eest 133,69 eurot ja viivise 23,48 eurot. Kostja otsusega ei nõustunud ja esitas 28.11.2016 kohtule taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
2.15.12.2016 esitas hageja kohtule hagi kostjalt saamata jäänud töötasu 133,69 euro ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 10.12.2013 kuni nõude täitmiseni väljamõistmiseks.
3.Hageja asus päästetöötajana kostja juures tööle 14.11.2001. Pooled sõlmisid 25.04.2013 töölepingu nr 3.1-9.4/521TL, mille kohaselt rakendati alates 01.04.2013 päästetöötaja suhtes summeeritud tööaja arvestust. Sisekorraeeskirjades määratud arvestusperiood oli kuus kuud. Perioodil 01.07.–31.12.2013 oli hageja töölepingujärgne põhitöötasu täistööajaga töötamisel 701,87 eurot kuus. Töö tasustamisel lähtuti põhimõttest, et arvestusperioodi jooksul tasutakse töötajale ühesugust kuupalka sõltumata tegelikult töötatud tundidest ja kui perioodi lõpul tekib ületunde, siis need hüvitatakse.
4.Novembris 2013 töötas hageja kõik ettenähtud vahetused, kuid vahetustest vabal ajal viibis seoses lapse haigestumisega hoolduslehel 25.–28.11.2013. Kostja vähendas hoolduslehel viibitud aja eest töötasu ja maksis novembri eest hagejale põhitöötasu 568,18 eurot. Kuna kostja ei vähendanud hageja ajutise töövõimetuse tõttu tööajanormi ja nõudis täisnormi järgi töötamist, siis on tal ka kohustus täistöötasu maksta.
5.Samad pooled vaidlesid tsiviilasjas nr 2-14-50195 ületunnitasu hüvitise nõudes, mis jäi lõpptulemusena rahuldamata. Praeguses menetluses soovib hageja vähem makstud töötasu väljamõistmist.
6.Kohaldamisele ei kuulu ravikindlustuse seadus (RaKS), sest vaidlus ei ole mitte ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise õiguspärasuse üle, vaid kostja kohustuses maksta hagejale täisnormiga töötamisel täistöötasu.
7.Alternatiivselt palus hageja hüvitada talle makstud töövõimetushüvitise ja maksmata jäetud töötasu vahe 54,76 eurot (bruto). Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Päästetöötajate töötasu tuleb vaadata kui tervikut, lähtudes tegelikult töötatud tundidest. Hagejal ei saa olla õigustatud ootust, et haigus- või hoolduslehel viibimise aja eest säilib tema palk täies ulatuses ja lisandub haiguspäevade hüvitis. Hagejale maksti vaidlusalusel kuul välja täpselt tema poolt töötatud tunnid. Novembris oli hagejal 168 normtundi, millest hageja oli töövõimetuslehel 4 päeva ja talle maksti töötasu 136 tunni eest, arvates normtundidest maha 4 haiguspäeva töötunnid, st 32 tundi. Menetluse käik
10.20.03.2017 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja saamata jäänud töötasu 133,69 eurot ja viivise.
11.21.04.2017 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Esimese astme kohtu otsus
12.28.02.2018 otsusega rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja saamata jäänud töötasu 133,69 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.12.2013 kuni nõude kohase täitmiseni. 29.01.2018 seisuga on viivis 44,68 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja 3215,53 eurot.
13.Otsuse põhjenduste kohaselt kehtis 2013.a novembris Päästeametis summeeritud tööaja arvestus arvestusperioodiga kuus kuud. Perioodil 01.07.–31.12.2013 oli töötajate töölepingujärgne töötasu täistööajaga töötamisel 701,87 eurot kuus ning normtundide arv kuus 168 tundi. Kokkulepitud töötasu maksti arvestusperioodi jooksul igas kalendrikuus, sõltumata kuus tegelikult töötatud tundide arvust. Kui töötaja töötas kalendrikuus vähem, kui normtunnid ette nägid, tekkisid tal alatunnid, kui töötas rohkem, tekkisid ületunnid. Arvestusperioodi lõpuks selgus, kas töötaja on töötanud normkoormusest vähem või rohkem. Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2016 otsusega asjas nr 2-14-50195 on tuvastatud, et hagejal summeeritud tööaja arvestusperioodi lõpuks ületunde ei tekkinud, kuid ei olnud ka alatunde. Seega täitis hageja summeeritud tööaja arvestuse perioodi lõpuks ettenähtud tööajanormi.
14.Kostja selgituste kohaselt on Päästeametis töötasu maksmisel erisused. Töötajatele makstakse kollektiivlepingus kokkulepitud kuupalk olenemata sellest kui palju (mitu
vahetust) päästja kuus töötab. Paralleelselt sellega toimub summeeritud tööaja arvestus normtundide alusel. Töötaja kuupalk ei sõltu sellest, kas ta täidab töönormi või mitte. Normtundide arvestus tehakse summeeritud tööaja arvestusperioodi lõpul, et selgitada, kas töötaja on teinud ületunde. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et summeeritud tööaja arvestuse ainsaks eesmärgiks on kindlaks teha, kas töötajal on arvestusperioodi lõpul ületunde, millised tuleks täiendavalt tasustada. Oluline on siiski ka see, kas töötaja täitis tööajanormi või on tal alatunnid, millised tuleb järgneva perioodi vältel tööga tasa teha. Seega on asjakohane hageja võrdlus kontoritöötajaga, kes haigluslehel olles kaotab palgas, kuid ei pea haiguspäevi tasa töötama.
15.2013.a novembris töötas hageja kõik talle ettenähtud vahetused, mistõttu puudus Riigikohtu hinnangul (lahend nr 3-2-1-143-15) alus töötajale vabadel päevadel võetud haiguslehe arvelt normivähendust teha. Normtundide vähendamine oleks tekitanud olukorra, kus vabadel päevadel võetud haigusleht andnuks võimaluse ületundide tekkeks ning nende eest ettenähtud tasu saamiseks. Sama perioodi eest ajutise töövõimetuse hüvitise ja ületunnitöötasu saamist ei pidanud Riigikohus õiguspäraseks. See aga ei tähenda, et töötajal ei oleks õigus saada kokkulepitud töötasu, kui ta summeeritud tööaja arvestusperioodi lõpuks ettenähtud normtunnid ära teeb.
16.Kohus nõustus kostja seisukohaga, et kuupalgalisele töötajale, kes osa kuust on haiguse tõttu tööst eemal, ei ole võimalik tööandjal haiguslehel oldud aja eest palka maksta. Päästeametis kehtiva töötasustamise korra erisustest tingitult on kokkulepitud kuupalk seotud kehtestatud tööajanormiga. Tööajanorm tuleb täita kuuekuulise arvestusperioodi lõpuks. Kui töötaja on tööajanormi täitnud, on ta õigustatud tööandjalt saama kokkulepitud palka. TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustus maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Tööandja ei saa nimetatud kohustuse täitmisest keelduda kaalutlusel, et summeeritud tööaja arvestus võib anda töötajatele võimaluse saada haigusraha kuupalgale lisaks. Töö tasustamise korra väljatöötamisel on tööandja ülesanne eelkirjeldatud võimalused kollektiivlepinguga välistada. Kostja esindaja kinnitusel on seda praeguseks ajaks tehtud, kuid on ilmne, et nii käesoleva kui sellele eelnenud kohtuvaidluse alguses oli olukord töötajatele ebaselge.
17.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista saamata jäänud töötasu 133,69 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi on ka hageja viivisenõue põhjendatud ja seaduslik.
18.Kuna hagi rahuldati, jäid menetluskulud kostja kanda. Kohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseid õigusabikulusid 7h 6min õigusabi eest summas 1073,52 eurot (koos käibemaksuga) ja kohtukulusid 12h 45min õigusabi eest summas 2142,01 eurot (koos käibemaksuga), seega kokku 3215,53 eurot. Samuti pidas kohus põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu 140 eurot + käibemaks. Seega mõistis kohus kostjalt hagejale välja lepingulise esindaja kulud 3215,53 eurot (koos käibemaksuga). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Vaidlustatud otsus on vastuolus RaKS § 60 lg 1 p-ga 5 ning Riigikohtu lahendi nr 3-21-143-15 ja Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2016 lahendi nr 2-14-50195 seisukohtadega. Kostjal ei ole õigust maksta hagejale töötasu nende päevade eest kui hageja viibis hoolduslehel ja sai töövõimetushüvitist.
21.Otsuse punktis 14 moonutab kohus kostja selgitust väites, et tunniarvestus on oluline ainult ületunnitöö arvestamiseks. Kohtu järeldusest nähtub, et kohus ei mõista kuupalga ja tunnipalga erinevust. Kohus leidis, et kuigi sama perioodi eest ajutise töövõimetuse hüvitise ja ületunnitöötasu saamist ei pidanud Riigikohus põhjendatuks, ei tähenda see, et töötajal ei oleks õigust saada kokkulepitud töötasu kui ta summeeritud tööaja arvestusperioodi lõpuks ettenähtud normtunnid ära teeb. Kohus on jätnud arvesse võtmata Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-143-15 p-s 13 väljendatud seisukoha, et summeeritud tööaja arvestuse korral ei ole alust tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva ajutise töövõimetuse aja võrra kokkulepitud tööaega vähendada. Seega on Riigikohus leidnud, et kostja tööaja arvestuse pidamine on korrektne ning maakohtu järeldus on vastuolus Riigikohtu otsusega.
22.Väär on kohtu seisukoht, et kui töötaja on tööajanormi täitnud, on ta õigustatud saama kokkulepitud palka ning tööandja ei saa selle kohustuse täitmisest keelduda kaalutlustel, et summeeritud tööaja arvestus võib anda töötajatele võimaluse saada haigusraha kuupalgale lisaks. Kostja ei keeldunud töötasu maksmisest ajal, kui hageja viibis hoolduslehel kaalutlusel, et summeeritud tööaja arvestus võib anda töötajatele võimaluse saada töövõimetuse hüvitist kuupalgale lisaks, vaid põhjusel, et hagejale maksti samal ajal töövõimetuse hüvitist ja RaKS kohaselt ei ole see lubatav.
23.Kostja ei pea õigeks, et kohus on sidunud kuupalga kehtestatud tööajanormiga, kuigi kostja on kohtule korduvalt selgitanud, et päästjate palk on kuupalga-, mitte tunnitasupõhine ja tundide arvestus on oluline vaid töö- ja puhkeaja järgimiseks ning ületundide arvestamiseks arvestusperioodi lõpul, mitte kuupalga väljamaksmiseks.
24.Kohus on jätnud põhjendamatult kaasamata menetlusse kolmanda isikuna Eesti Haigekassa.
25.Kaebuses esitas kostja ka taotluse tsiviilasja nr 2-14-50195 toimiku asja materjalide juurde võtmiseks, kuna see puudutab sama asja varasemat menetluskäiku ning sisaldab kõiki asjassepuutuvaid tõendeid. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Koos vastusega esitas hageja ka taotluse täiendava tõendi, milleks on Tartu Ringkonnakohtu 03.05.2018 otsus haldusasjas nr 3-16-1195, vastuvõtmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).
28.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
29.Kostja põhiline vastuväide hagile on, et kuna 25.–28.11.2013 hoolduslehel viibitud aja eest sai hageja Haigekassalt töövõimetushüvitist, siis vabastab see kostja vastava perioodi osas töötasu tasumise kohustusest. Hageja tõi esile, et ta töötas summeeritud tööaja arvestuse järgi ning oli hoolduslehele jäämise hetkel täitnud 6-kuulise arvestusperioodi jaoks ettenähtud tööaja normi. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kuna hageja oli summeeritud tööaja arvestusperioodi lõpuks teinud tööd ettenähtud normtundide ulatuses, oli ta õigustatud saama ka töötasu täies ulatuses. Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine ei saa mõjutada kostja kohustust tasuda hagejale tehtud töö eest. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti esile toonud, et ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise õiguspärasus ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Asjas vaieldakse selle üle, kas tööandjal on õigus jätta töötasu maksmata, kui töötaja on talle ettenähtud normtundide ulatuses tööd teinud. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebuse väidetega töötasu ja tööajanormi sidumise põhjendamatuse kohta. Maakohus on õigesti leidnud, et tööajanormi täitmist ei saa vaadata üksnes võimalike ületundide tekkimise kontekstis, vaid seda tuleb jälgida ka seetõttu, et töötajal ei tekiks 6-kuulise arvestusperioodi lõpuks alatunde, mis tuleks järgmisel arvestusperioodil tööga tasa teha.
30.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et Riigikohtu halduskolleegium on analoogsete asjaoludega kostja ja tema teenistuja vahelises vaidluses (25.03.2019 otsus asjas nr 316-1195) jõudnud samale järeldusele, millele maakohus käesolevas asjas. Sarnaselt praeguse asjaga oli nimetatud vaidluses tegemist olukorraga, kus kostja vähendas teenistuja palka hoolduslehel oldud päevade tõttu vaatamata sellele, et teenistuja oli 6kuulise summeeritud tööaja arvestuse perioodi graafikujärgsed normtunnid enne hoolduslehele jäämist täitnud ning hoolduslehel oleku ajal ei olnud tal graafiku järgi tööpäevi. Riigikohus asus lahendi p-s 9 seisukohale, et teenistuja enne hoolduslehele jäämist töötatud töötunde ei tohi jätta tasustamata, sest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 34 lg 1 kohaselt on ametnikul õigus saada teenistusülesannete täitmise eest palka. Sarnaselt tuleneb ka TLS § 28 lg 2 p-st 2, millele maakohus on vaidlustatud otsuses asjakohaselt viidanud, et töötajal on õigus saada töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Veel märkis Riigikohus viidatud lahendis (p-d 9 ja 10), et kostja on ekslikult lähtunud eeldusest, et teenistuja on saanud sama ajavahemiku eest nii palka kui ka ajutise töövõimetuse hüvitist. Kuivõrd teenistuja oli hoolduslehele jäämise ajaks kõik kuuekuulise perioodi normtunnid täitnud ning viibis graafiku järgi hoolduslehel oma vabast ajast, ei saanud ta sama ajavahemiku eest palka ja ajutise
töövõimetuse hüvitist, mistõttu ei kohaldu RaKS § 60 lg 1 p-s 5 sätestatud piirang. Seega on ka praegusel juhul kaebuse vastupidised väited asjakohatud. Õiglaseks ei saa pidada olukorda, kus isik on teinud kokkulepitud ulatuses tööd, kuid ei saa selle eest väljateenitud ulatuses tasu. Töötaja õigust kokkulepitud töötasu saada ei saa sellises olukorras mõjutada asjaolu, et summeeritud tööaja arvestus võib anda töötajale võimaluse saada haigusraha kuupalgale lisaks. Kuna ajutise töövõimetuse hüvitise tagasinõudmine ei ole käesoleva vaidluse esemeks, ei analüüsi kolleegium küsimust, kas summeeritud tööaja arvestuse korral peaks ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine olema reguleeritud selliselt, et välistatud oleks võimalus maksta hüvitist aja eest, mil summeeritud tööaja arvestusega isik ei olnud ajutise töövõimetuse tõttu töölt eemal.
31.Kaebuses leiab kostja, et kohus on jätnud põhjendamatult kaasamata menetlusse kolmanda isikuna Eesti Haigekassa. Kolleegium märgib, et oma vastavad väited sai kostja esitada määruskaebuses maakohtu 18.09.2017 määrusele, millega kohus lahendas kolmanda isiku kaasamise taotlust. Seega on ringkonnakohus määruskaebemenetluse raames juba kostja väiteid hinnanud. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust teha järeldust, et maakohus jättis kolmanda isiku ebaõigesti kaasamata. Ringkonnakohtule kolmanda isiku kaasamise taotlust esitatud ei ole.
32.TsMS § 442 lg 5 järgi tuleb kohtul otsuses lahendada mh poolte seni lahendamata taotlused. Kostja on palunud apellatsioonkaebuses võtta asja materjalide juurde tsiviilasja nr 2-14-50195 toimik, milline taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole põhjendanud, miks esitatakse vastav taotlus alles apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 4). Samuti on taotlus konkretiseerimata – kostja ei ole esile toonud, milliste konkreetsete menetlusdokumentide juurdevõtmist taotletakse. Koos vastusega apellatsioonkaebusele esitas ka hageja taotluse Tartu Ringkonnakohtu 03.05.2018 otsuse haldusasjas nr 3-16-1195 tõendina vastuvõtmiseks. Kuivõrd tegemist on jõustunud lahendiga (jõustus koos Riigikohtu 25.03.2019 otsusega) analoogses vaidluses, peab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel põhjendatuks tõend vastu võtta.
33.Seoses hagi rahuldamisega on maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud menetluskulud kostja kanda. Väljamõistetud menetluskulude suurust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ka apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja (apellandi) kanda.
34.Hageja (vastustaja) esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 1176 eurot, mis moodustub esindajatasust 7h töö eest (s.o kokku 4h 42min apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs, vastuse koostamine ja kliendisuhtlus; 26min suhtlus kohtu ja kliendiga; 27min kohtumaterjalidega tutvumine, analüüs, suhtlus kliendiga; 10min kostja seisukohaga tutvumine; 1h 15min seisukohtade koostamine) tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kulude osas vastuväidet ei esitanud.
35.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus
ulatuses. Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingud ja neile kulunud aeg oli põhjendatud ja vajalik osaliselt. Arvestades, et hageja 30.04.2018 lõplike seisukohtade sisuline osa on ca pool lehekülge ning ülejäänud osas sisaldab dokument menetluskulude nimekirja, mille koostamise kulu ei ole Riigikohtu praktikast tulenevalt TsMS § 175 lg 1 järgi hüvitatav, peab ringkonnakohus kõnealuse menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 45min, seega vähendades taotletavat ajakulu 30min võrra. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas kajastatud õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mõistlik ja kooskõlas asja materjalidega. Seega loeb ringkonnakohus hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 6h 30min. Kolleegiumi hinnangul on mõistlikus määras, kooskõlas kohtupraktika ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooniga ka hageja esindaja tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Sama tunnihinda on pidanud põhjendatuks ka maakohus. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb talle hüvitada kulud koos käibemaksuga. Seega kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu 1092 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.