X hagi A, B vastu võlgnevuse nõudes 37 722,33eurot
Menetlusosalised ja nende Esindajad
Hageja: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Andreas Lunden Kostja I: A (isikukood XXX) Kostja II: B (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
20.02.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X hagi A vastu.
2.Rahuldada X hagi B vastu osaliselt.
3.Mõista Alt (isikukood XXX) ja Blt (isikukood XXX) solidaarselt X (isikukood XXX) kasuks välja põhinõue summas 24 967 eurot, 07.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8252,81 eurot. Samuti mõista Alt (isikukood XXX) ja Blt (isikukood XXX) solidaarselt X (isikukood XXX), kasuks välja viivis 24 967 euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 08.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Mõista Alt (isikukood XXX) X (isikukood XXX) kasuks välja põhinõue summas 3089,35 eurot, 07.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1021,18 eurot. Samuti mõista Alt (isikukood XXX) X (isikukood XXX), kasuks välja viivis 3089,35 euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 08.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
7.Määrata kindlaks hageja menetlususkulud ja mõista kostjatelt A (isikukood XXX) ja B (isikukood XXX) solidaarselt hageja X (isikukood XXX) kasuks välja menetluskulude hüvitis 1680 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.X (hageja) esitas 05.04.2024 hagi A (kostja I) ja B (kostja II) vastu võlgnevuse nõudes. Ühes hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, s.o taotluse seada kostja B kinnisasjale (registriosa nr xxxxxx) käsutamise keelumärge ja hüpoteek summas 37 722,33 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja X ema A (kostja I) ja isa AZ (surnud 11.03.2007). Kostja II on hageja ema (kostja I) abikaasa. Keeruliste suhete tõttu oma emaga elas hageja alaealisena alates 02.07.2022 kuni 11.02.2023 isapoolse vanaema NK juures. Kostja I (hageja ema) takistas igakülgselt hageja liigipääsu hageja rahalistele vahenditele. Hageja sai 09.01.2024 täisealiseks ja käesoleval ajal elab hageja oma lapse ja elukaaslasega.
3.Hageja päris poole NK endise abikaasa VZi varast. Hagejale kuuluvast kontoväljavõttest (AS Swedbank a/a nr XXXXXXXX), millele oli ligipääs ainult kostjal I, on näha, et hageja sai esimese pärandvaraga seotud makse 29.11.2021 summas 1646,15 eurot selgitusega VZ pärandvara jagamine ning kogu summa on ajavahemikul 29.01.2021 kuni 02.12.2021 kantud kostja I ja kostja II kontodele. Teine pärandvaraga seotud makse laekus 14.01.2022 summas 33 024,20 eurot kohtutäitur Marek Läänemetsalt. Eeltoodud summa on kostja I poolt kantud hageja kontolt välja järgmiselt: 17.01.22 summas 6605,00 eurot EMTA 2022 tulumaksu tasustamine; 17.01.2022 AS Inbank Finance summas 1783,17 eurot arve L89007114402L; 19.01.2022 Elisa Eesti summas 468,54 eurot; 21.01.2022 CKE Kinnisvara OÜ selgitus B XXX broneerimise leping summas 1440 eurot; 28.01.22 B selgitusega korter summas 22 727,00 eurot. Laekunud pärandvara kogusummast 34 670,35 eurot (1646,15 + 33 024,20) oli põhjendatud kulu vaid makse MTA-le summas 6605 eurot, mis on 20% tulumaks summast 33 024,20 eurot. Seega oli pärandvara puhas kasum 28 065,35 eurot.
4.Hageja esitas alusetu rikastumise nõude kostja I ja kostja II kui solidaarvõlgnike vastu VÕS § 65 lg 2 alusel, kuivõrd hageja pärandvara on kantud kostja I ja kostja II kontodele.
5.Hageja taotleb täpsustatud 09.04.2024 hagiavalduses mõista solidaarselt kostjatelt alusetu rikastumise käigus saadu 28 065,35 eurot, viivis summas 6 148,81 eurot ja edasiulatuv viivis.
6.Hageja täpsustas 12.12.2024 kohtuistungil, et hageja põhinõue on 28 056,35 eurot ja viivis 6148,81 eurot ning viivs hagi esitamisest 2374,44 eurot (dtl 172)
7.Kostjad vaidlevad hagile vastu.
8.Kostjad on seisukohal, et kostjal I oli õiguslik alus hageja vara, sh rahaliste vahenidte kasutamiseks, sest kostjal I emana oli hageja suhtes hooldusõigus, mistõttu saaks hagejal olla 2
2-24-5473 küll nõue kostja I vastu, kes võis oma lapsevanema kohustusi hageja vara käsutamisel rikkuda, kuid kostja II vastu hagejal eeltoodud põhjendustel nõuet olla ei saa.
9.Maksete tegemisele hageja kontolt kostjad vastu ei vaidle. Kostja II selgitas 12.12.2024 istungil, et ta ei vaidle vastu sellele, et hageja kontolt on kostja II kontole 28.01.2022 laekunud 22 727 eurot, kuid vaidleb vastu nõudele, sest konto kasutamist palusid hageja ja kostja I ning selle raha eest osteti hagejale asju, sh arvuti.
10.Kostjad väidavad oma 29.04.2024 vastuses, et hageja omastas kodunt lahkudes sularahas 30 000 eurot ning kostja esitas tasaarvestusavalduse, millega paluvad tasaarvestada kostja I nõue 30 000 eurot hageja nõudega. Kostja I märgib samuti, et ta ei teatanud raha varastamisest politsesse, sest hageja oli alaealine.
11.Kostjad on seisukohal, et hagejal puudus kuni täisealiseks saamiseni õigus oma kontol olevaid rahalisi vahendeid kasutada, seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 09.01.2024, mistõttu saab viivist arvestada alates 09.01.2024.
12.Kohus määras asja läbivaatamiseks istungi 03.10.2024, kostjad teatasid haigestumisest (dtl 143-144) ning kohus lükkas istungi mõjuval põhjusel edasi. Kohus pidas eelistungi 12.12.2024. Kostja II ilmus eelistungile, kostja I jättis istungile ilmumata. Kostja II avaldas, et kostja I viibib haiglas. Kohus arutas asja kostja I osavõtuta TsMS § 414 lg 3 alusel.
13.Kohus selgitas 12.12.2024 eelistungil, et kostjatel on vaja konkretiseerida oma tasaarvestuse vastuväidet, sh esitada oma vastuväite selged faktilised asjaolud ja tõendid. Samuti selgitas kohus seoses kostjate tasaarvestusavaldusega, et kostjatel tuleb tõendada, kust saadi sularaha, tuleb näidata, see raha oli olemas ja et hageja on vastava raha varastanud või korterist ära viinud (dtl 173).
14.Kohus määras kostjatele tähtaja vastuväite täpsustamiseks ja eelmenetluse lõpu tähtaja 31.01.2025. Samuti määras kohus põhiistungi aja 20.02.2025 (dtl 171-174). Kohus toimetas kostjale I istungiprotokolli koos selgitusega kätte 27.01.2025 (dtl 177). Kostjad tähtaegselt 31.01.2025 mistahes täiendavaid seisukohti ei esitanud, samuti ei ilmunud kumbki kostjatest 20.02.2025 kohtuistungile ega esitanud teadet ilmumist takistanud mõjuvate põhjuste esinemsiest. Kohus määras lahendada asi sisuliselt.
PÕHJENDUSED
15.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: 15.1
Hageja arveldusarvelt on vahetult pärast 29.11.2021 laekumist ehk 29.11.2021 ja 30.11.2021 kantud kokku 800 eurot kostja I arveldusarvele ja 01.12.2021 ja 02.12.2021 kokku 800 eurot kostja I arveldusarvele (dtl 27);
Hageja arveldusarvelt on 19.01.2022 tasutud Elisa Eesti AS-le 468,54 eurot(dtl 28);
15.8
Hageja arveldusarvelt on 21.01.2022 tasutud CKE Kinnisvara OÜ-le B eest 1440 eurot seoses XXX broneerimislepinguga (dtl 28);
15.9
Hageja arveldusarvelt on 28.01.2022 tasutud B arveldusarvele 22 727 eurot selgitusega „korter“ (dtl 28) ja summat on kasutatud korteri XXX soetamiseks kostja II poolt (dtl 117, omaksvõtt);
15.10
Hageja pangakonto kasutamise õigus oli kõikide ülal viidatud ülekannete tegemise ajal kostjal I (dtl 117, kostjate omaksvõtt);
15.11
Hageja sai täisealiseks 09.01.2024;
16.Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt põhinõudena 28 056,35 euro tasumist.
17.Kostjad on omaks võtnud, et kostja I on teinud alaealise hageja kontolt ülekandeid summas 28 056,35 eurot varahooldusõigust rikkudes (dtl 117-118). Hageja huvides oli üksnes tulumaksu tasumine, kuid ükski ülejäänud makse ei olnud hageja huvides tehtud. Seeläbi on kostja I selgelt rikkunud PKS §-st 130 tulenevat kohustust paigatada lapsele kuuluvat raha heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt vastavalt PKS § 186 sätestatule ehk eraldi kontole.
18.PKS § 141 kohaselt kui vanema hooldusõigus lõpeb või peatub, annab ta lapsele tema vara välja ja esitab lapse või tema seadusliku esindaja taotlusel vara valitsemise aruande. Kostja I hooldusõigus lõppes hageja täisealiseks saamisega, kuid hageja vara 28 056,35 euro ulatuses kostja I hagejale välja ei andnud, sest on vara ära kulutanud.
19.Kostja I on kasutanud hageja vara, kulutades ära hagejale kuuluvad rahalised vahendid muuks, kui hageja huvide tagamiseks. VÕS § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
20.Kostja I on selgelt rikkunud hageja omandit ja kulutanud ära hageja arveldusarvel olevad rahalised vahendid summas 28 056,35 eurot. Seeläbi on kostja I tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju.
21.Hageja on esitanud kostja II vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Kohus asub seisukohale, et nõue on põhjendatud osaliselt, summas 24 967 eurot. Hageja kontolt on täidetud kostja II kohustus summas 1440 eurot ja tasutud kostjale II 800 + 22 727 eurot. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
22.Kostjad võtsid 29.04.2024 kirjalikus vastuses omaks, et summat 22 727 eurot on kasutatud korteri XXX soetamiseks kostja II poolt (dtl 117). Kostja II väitis küll 12.12.2024 kohtuistungil, et summa kanti kostja II kontole selleks, et seda siis hageja huvides kasutada, kuid jättis selle väite tõendamata. Samuti on väide otseses vastuolus 29.04.2024 omaksvõtuga ning TsMS § 231 omaksvõtu tagasivõtmist õigustavaid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud.
23.Kostja II ei ole, hoolimata kohtu selgitusest, tõendanud, et esines alus hageja poolt kostjale 800 euro ja 22 727 euro maksmiseks ja kostja II eest 1440 euro ulatuses kohustuse täitmiseks. Võttes kogumis arvesse, et kostjad on 29.04.2024 võtnud omaks, et alaealise hageja 4
2-24-5473 rahalisi vahendeid kasutati kostjale II korteri omandamise võimaldamiseks ja seda, et oma vastupidiseid väiteid ei ole kostja II tõendanud, asub kohus seisukohale, et kostja II on saanud hagejalt alusetult 24 967 eurot. Kostjal II on VÕS § 1028 alusel kohustus hagejale alusetult saadu tagastada.
24.VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
25.Kohus asub seisukohale, et 24 967 euro ulatuses on kostja I ja kostja II hageja suhtes solidaarvõlgnikud. Käesolev hagi on suunatud hageja varalise olukorra taastamisele, st hagejale tema kontolt ajal, mil ta oli alaealine, tema ema poolt õigustamatult ärakulutatud rahaliste vahendite tagastamisele. Sõltumata sellest, et kostja I ja kostja II vastutuse õiguslik alus on erinev, kuivõrd kostja I on tekitanud kahju ja kostja II hageja arvelt alusetult rikastunud, on 24 167 euro ulatuses tegemist sama sisuga kohustusega VÕS § 65 tähenduses. Mõlemad kostjad on kohustatud tasuma hagejale 24 967 eurot.
26.Kostjate solidaarvastutus välistab hageja alusetu rikastumise ehk sama kohustuse täitmise nii kostja I kui ka kostja II poolt, kuid samas tagab, et kumbki kostjatest ei vabane vastutusest hageja ees. Kohus arvestab, et käesolevas vaidluses kasutasid isikud, kes pidanuks seisma lapse parimate huvide eest, st lapse ema ja ema abikaasa, ära olukorda, kus lapsel puudusid teadmised, oskused ja ka seaduslikud võimalused enda vara kaitsta, ning kulutasid ära koos 24 167 eurot alaealise lapse poolt päritud varast kostja II varalise olukorra parandamiseks ehk kostjale II korteri omandamiseks.
27.Eeltoodust tulenevalt peab kohus ainuvõimalikuks, et nii kostja I kui ka kostja II vastutavad solidaarselt 24 967 euro ulatuses, st ulatuses, milles hageja vara on kostja I tegevuse tulemusena kasutatud ära kostja II huvides ja kostjale II korteri omandamiseks.
28.Kostjad esitasid nii oma kirjalikus vastuses 29.04.2024 kui kostja II 12.12.2024 kohtusitungil umbmäärase vastuväite, et neil on hageja vastu 30 000 euro suurune nõue, sest neil oli kodus sellises summas sularaha ja hageja varastas raha. Kostjad ei ole väidet konkretiseerunud ega esitanud hoolimata kohtu selgitustest sisulisi väiteid selle kohta, millal täpselt ja kust hageja väidetavalt raha võttis. Sealjuures 12.12.2024 kohtuistungil ei osanud kostja II väidetava tasaarvestatava nõudega seotud asjaolusid täpsemalt selgitada, märkides vaid, et neil oli suur rahasumma kodus ja kui hageja ära läks, läks see summa kaduma. Seda, milline summa ja mis kuupäeval kaduma läks, kostja II ei tea.
29.Kostja II selgitas kohtuistungil, et neil oli 35 000 eurot esimese sissemakse tegemiseks ja selle raha andis vanaema/ämm. Samas on kirjalikes seisukohtades avaldatud, et hageja vanaema andis kostjale I sularahas hoopis 30 000 eurot. Hageja kodunt äraminemise aega ei ole kostjad täpsustanud.
30.Hageja on avaldanud, et oli sunnitud alaealise lapsena kodust lahkuma 1.07.2022 ning 02.07.2022.politsei tõi ta vanema (surnud isa ema) NK juurde, kus ta elas sisuliselt kuni 11.02.2023 ja selle tulemusena algatati menetlus xxx, määramaks vanaema hageja eestkostjaks. On eluliselt ebausutav, et lahkudes kodust ja sattudes läbi politsei vanaema hoole alla, oleks hagejal olnud kaasa 30 000 eurot sularaha, mida politsei ei oleks avastanud. Sularaha varguse väited muudab ebausutavaks seegi, et kostjad ei teatanud väidetavast vargusest politseisse.
31.Kohus ei pea kostjate väiteid eluliselt usutavaks väidete ebaselguse ja vastuolulisuse tõttu, ja asub seisukohale, et tegemist on otsitud vastuväitega ja katsega välistada nõude rahuldamist ja hagejale temalt äravõetud rahaliste vahendite tagastamist. Kohus jätab rahuldamata ka kostjate taotlused SZ XXX (hageja vanaema) ja EM XXX (Kostja 1 alaealine tütar ja Hageja õde) tunnistajatena ülekuulamiseks. Taotlused on esitatud olukorras, kus 5
2-24-5473 konkreetseid, sh ajaliselt määratletavaid väiteid ei ole esitatud, mistõttu puuduvad väited, mida tunnistajate ütlustega tõendada.
32.Seega kohus tuvastab, et kostjatel ei ole hageja vastu nõuet, millega hageja nõuet kostjate vastu saaks tasaarvestada ja jätab kostjate tasaarvestuse vastuväite rahuldamata.
33.Kohus rahuldab hageja põhinõude kostja I vastu täielikult summas 28 056,35 eurot ja kostja II vastu osaliselt summas 24 967 eurot, sealjuures vastutavad kostjad 24 967 euro ulatuses solidaarselt ja kostja I täiendavalt solidaarset kohustust ületavas osas 3089,35 euro (28 056,35 24 967) ulatuses.
34.Hageja nõuab kostjatelt lisaks põhivõlgnevusele viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 28.01.2022, mis vastab kuupäevale, kui kõik õigustamatud maksed hageja kontolt olid tehtud. Kostjad vaidlesid viivisenõudele vastu leides, et hageja nõuded ei saanud muutuda sissenõutavaks enne 09.01.2024, kui hageja sai täisealiseks, sest alaealisena puudus hagejal õigus oma vara käsutada. Kohus kostjatega ei nõustu, sest kostjate käsitlus ei rajane kehtival õigusel ja nõude sissenõutavaks muutumine hageja täisealiseks saamisest ei sõltu.
35.Kostja I tekitas hagejale kahju hetkel, kui kostja I õigustamatult hageja vara käsutas. Kahju hüvitamise kohustus muutus sissenõutavaks niipea, kui kahju tekkis (VÕS § 82 lg 7). Kostja II rikastus hageja arvelt niipea, kui raha laekus kostja II arveldusarvele. Alusetult saadu tagastamise kohustus tekkis samal ajahetkel (VÕS § 82 lg 7).
36.Seega on hageja nõuded kostjate vastu 28.01.2022 seisuga muutunud sissenõutavaks ja hagejal on õigus nõuda kostjatelt viivist seadusjärgses määras.
37.Kohus rahuldab nõude kostja I vastu summas 28 056,35 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga on seadusjärgne viivis kogusummas 9273,99 eurot, mis kujuneb järgmiselt: perioodil 28.01.2022 kuni 30.06.2022 on kostja I viivituses 154 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 8% aastas on viivise summa 946,99 eurot; perioodil 01.07.2022 kuni 31.12.2022 on kostja I viivituses 184 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 8% aastas on viivise summa 1131,48 eurot; perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 on kostja I viivituses 181 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 10,5% aastas on viivise summa 1460,85 eurot; perioodil 01.07.2023 kuni 31.12.2023 on kostja I viivituses 184 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 12% aastas on viivise summa 1697,21 eurot; perioodil 01.01.2024 kuni 30.06.2024 on kostja I viivituses 182 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 12,5% aastas on viivise summa 1743,94 eurot; perioodil 01.07.2024 kuni 31.12.2024 on kostja I viivituses 184 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 12,25% aastas on viivise summa 1727,84 eurot; perioodil 01.01.2025 kuni 07.03.2025 on kostja I viivituses 66 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 12,5% aastas on viivise summa 565,66 eurot.
38.Seega mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga 9273,99 eurot.
39.Kohus rahuldab nõude kostja II vastu summas 24 967 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga on seadusjärgne viivis kogusummas 8252,81 eurot, mis kujuneb järgmiselt: perioodil 28.01.2022 kuni 30.06.2022 on kostja II viivituses 154 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 8% aastas on viivise summa 842,72 eurot; perioodil 01.07.2022 kuni 31.12.2022 on kostja II viivituses 184 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 8% aastas on viivise summa 1006,88 eurot; perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 on kostja II viivituses 181 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 10,5% aastas on viivise summa 1299,99 eurot; perioodil 01.07.2023 kuni 31.12.2023 on kostja II viivituses 184 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 12% aastas on viivise summa 1510,33 eurot; perioodil 01.01.2024 kuni 30.06.2024 on kostja II viivituses 182 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 12,5% aastas on viivise summa 1551,91 eurot; perioodil 01.07.2024 kuni 31.12.2024 on kostja II viivituses 184 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 12,25% aastas on 6
2-24-5473 viivise summa 1537,58 eurot; perioodil 01.01.2025 kuni 07.03.2025 on kostja II viivituses 66 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 12,5% aastas on viivise summa 503,37 eurot.
40.Seega mõistab kohus kostjalt II hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga 8252,81 eurot.
41.Kohtuotsuse punktides 24 kuni 27 toodud põhjendustel vastutavad kostjad viivise nõude summas 8252,81 eurot täitmise eest solidaarselt, kuivõrd viivis on arvestatud põhinõudelt, mille täitmise eest kostjad vastutavad solidaarselt. Kostja I vastutab täiendavalt solidaarset kohustust ületava viivise eest summas 1021,18 eurot (9273,99 - 8252,81). Hagi tagamise abinõu
42.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. 43. Kohus tagas 08.04.2024 määrusega hagi ja seadis kostjale II kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi summas 37 722,33 eurot hageja kasuks käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuete tagamiseks. Kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb kehtima käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi kostja I vastu täielikult ja kostja II vastu valdavas enamuses. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, samuti menetluskulude killustatuse vältimiseks jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.
45.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale käesolevas kohtuasjas osutatud õigusabi kokku 12 tunni ulatuses, tunnihinnaga 140 eurot, kogumaksumusega 1680 eurot. Kuivõrd õigusteenuse osutaja ei ole käibemaksukohustuslane, ei sisalda menetluskulud käibemaksu.
46.Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu ja maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Hageja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi ja menetluskulu.
47.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.