Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais (Kais, Pihlak & Partnerid Advokaadibüroo, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXXOÜ (registrikood XXX, XXX), lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni (Advokaadibüroo Heringson GLO, Maakri 23A, 10145 Tallinn, e-post [email protected])
Ärakuulamine
07.04.2016
Ärakuulamisel osalenud isikud
Hageja XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais Kostja seaduslik esindaja XXX Kostja lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni
XXX hagi XXXOÜ vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt põhinõue 1 424,43 (üks tuhat nelisada kakskümmend neli eurot ja 43 senti) eurot ja viivis 391,16 (kolmsada üheksakümmend üks eurot ja 16 senti) eurot XXX kasuks.
Välja mõista XXXOÜ-lt viivis põhinõudelt (1 424,43 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.06.2016 kuni põhinõude tasumiseni XXX kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXXOÜ-lt menetluskulud 1 823,40 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend kolm eurot ja 40 senti) eurot XXX kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on
2-15-103199 antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib apellatsioonikaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.01.06.2012 sõlmisid hageja ja kostja käsunduslepingu nr 6-12, mille alusel kohustus hageja alates 01.06.2012 täitma kostja korraldusi kui tuleohutusalaste teenuste ja toodete müüja järelturule, tuleohutusvahendite kontrollija, tuleohutusalase dokumentatsiooni koostaja, tuleohutusalaste koolituste ja õppuste korraldaja ning läbiviija tuleohutusalase haldusteenuse teostaja XXX kolmel objektil – XXX, XXX ja XXX keskus ning XXX. Lepingu punkti 1.3 kohaselt sõlmiti leping tähtajatult. Lepingu punkti 4.1 kohaselt teenuse nõuetekohase osutamise eest maksis kostja hagejale tasu 676 eurot kuus (tl 78-80).
2.03.01.2013 saatis kostja hagejale lepingu ülesütlemise avalduse, milles andis vastavalt lepingu punktile 7.2 teada, et ütleb käsunduslepingu üles ning palus lugeda lepingu viimaseks kuupäevaks 03.02.2013 (tl 42). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 1 424,43 eurot, viivised 256,70 eurot, viivised põhinõudelt (1 424,43 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.03.2015 kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1.
4.Hageja märgib, et: • käsundusleping lõppes 03.02.2013; • kostja on kohustatud maksma hagejale tasu 2012.a detsembri- ja 2013.a jaanuarikuu eest ning 2013.a veebruari esimeste päevade eest kuni lepingu lõppemiseni; • käsunduslepingu kehtimise ajal oli hagejal kostja vastu käsunduslepingust tulenev tasunõue sõltumata sellest, kas ja millises mahus ta käsundiandjale teenuseid osutas; • hageja osutas teenuseid ka 2012.a detsembris ja 2013.a jaanuaris; • hageja poolset õigust saada käsunduslepingu alusel tasu ei mõjuta see, kes konkreetselt tegutses mingil perioodil käsundiandja esindajana. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja märgib, et: • 26.11.2012 e-kirjast nähtub kostja soov lepingu lõpetamiseks ja objektide üleandmiseks alates 01.12.2012; • tõendatud ei ole käsundi andmine ega täitmine alates 2012.a detsembrist; • hagejal ei olnud õigust tasule, kui ta käsundit ei täitnud. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise
2-15-103199 kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 07.04.2016.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, kuulanud ära hageja, hageja esindaja, kostja esindajad, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
12.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 01.06.2012 sõlmisid hageja ja kostja käsunduslepingu nr 6-12, mille alusel kohustus hageja alates 01.06.2012 täitma kostja korraldusi kui tuleohutusalaste teenuste ja toodete müüja järelturule, tuleohutusvahendite kontrollija, tuleohutusalase dokumentatsiooni koostaja, tuleohutusalaste koolituste ja õppuste korraldaja ning läbiviija tuleohutusalase haldusteenuse teostaja XXX kolmel objektil – XXX, XXX ja XXX keskus ning XXX. Lepingu punkti 1.3 kohaselt sõlmiti leping tähtajatult. Lepingu punkti 4.1 kohaselt teenuse nõuetekohase osutamise eest maksis kostja hagejale tasu 676 eurot kuus (tl 78-80). 03.01.2013 saatis kostja hagejale lepingu üles ütlemisavalduse, milles andis vastavalt lepingu punktile 7.2 teada, et ütleb käsunduslepingu üles ning palus lugeda lepingu viimaseks kuupäevaks 03.02.2013 (tl 42).
13.Kohus märgib, et tulenevalt poolte vahelisest käsunduslepingust oli hagejal kohustus osutada kostjale lepingu punktis 1.1 nimetatud teenust XXX kolmel objektil, so XXX, XXX ja XXX keskuses ning XXXs. Leping oli sõlmitud tähtajatult ning tulenevalt lepingu punktist 7.2 oli kostjal õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest 30 kalendripäeva ette (tl 80). Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kostja on 26.11.2012 e-kirjas hagejale teatanud, et kostja peab vajalikuks XXX objektide haldamise koondamist koosseisuliste töötajate kätte alates 01.12.2012 ning kostja ootab hagejalt sellega seonduvate materjalide üleandmist. Hageja kirjutas 27.11.2012 vastuseks, et on juba üleandmise protsessi alustanud ja viib selle vastava nädala reedeks lõpuni. Samas küsis
2-15-103199 hageja kostjalt, kas XXX annab hageja ka üle. Sellele vastas kostja 27.11.2012, et reedel toimub kliendi juures kohtumine ning kostja esindaja osaleb ise poistega (tl 91).
14.Kostja leiab, et vastavast 2012.a novembri kirjavahetusest oli arusaadav kostja soov lõpetada leping alates 01.12.2012. Kohus leiab, et kostja 26.11.2012 e-kiri ei ole käsitletav lepingu ülesütlemisena lepingu punkti 7.2 mõistes. Nimetatud e-kirjas ei teata kostja hagejale lepingu lõpetamisest. Lisaks jäi kirjades lahtiseks, mis saab XXX objekti osas teenuse osutamisest. Kohus leiab, et lepingut ei saa lõppenuks lugeda alates 01.12.2012, kuna sellisel juhul ei ole järgitud 30 päevast etteteatamise tähtaega. Et 26.11.2012 e-kiri ei ole käsitletav lepingu lõpetamise avaldusena, saab järeldada ka sellest, et kostja esitas 03.01.2013 hagejale korrektse lepingu lõpetamise avalduse, milles teatas lepingu ülesütlemisest 30 päeva ette ning palus lepingu viimaseks kuupäevaks lugeda 03.02.2013 (tl 42). Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud käsundusleping lõppes seega 03.02.2013.
15.Lepingu punkti 4.1 kohaselt teenuse nõuetekohase osutamise eest pidi kostja maksma hagejale tasu 676 eurot kuus (tl 79). Hageja leiab, et hagejal tekkis õigus tasule valmisoleku eest kostjale teenust osutada ning kostjal oli tasu maksmise kohustus sõltumata sellest, kas hageja teenust osutas. Kostja leiab, et tasu maksmise eelduseks oli teenuse osutamine ning hageja ei ole tõendanud, et oleks alates 2012.a juhiseid käsundi täitmiseks saanud või käsundit täitnud. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal oli õigus lepingulisele tasule üksnes siis, kui ta osutas lepingujärgset teenust või oli õigus tasule sõltumata teenuse osutamisest.
16.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
17.Kohus leiab, et tõlgendades lepingu punkti 4.1 koosmõjus teiste lepingu punktidega, saab järeldada, et hagejal oli õigus tasule sõltumata sellest, kas hageja teenust osutas. Kuni leping kehtis, oli kostjal õigus nõuda hagejalt lepingu punktis 1.1 nimetatud teenuse osutamist. Vastavalt lepingu punkti 1.1 viimasele lausele pidi hageja osutama teenust kostja nõudmisel ehk siis, kui kostja oli tema poole pöördunud või ta välja kutsunud. Kohtu hinnangul oli tegemist muuhulgas tasuga nn ootel olemise eest, kuivõrd kostjal oli õigus igal ajal nõuda hagejalt käsundi täitmist ning hagejal oli kohustus käsundit täita. Lepingu punktis 4.1 oli kokku lepitud fikseeritud tasu kuus. Vastav tasu suurus ei sõltunud sellest, kui palju hageja konkreetsel kuul teenust osutas. Kui poolte tahe oleks olnud seada makstava tasu suurus sõltuvusse osutatud teenuse mahust, oleks see olnud lepingus täpsemalt määratletud, mitte lepitud kokku fikseeritud tasu määras. Seega tuleb eeldada, et hagejal oli õigus vastavale tasule kuus isegi olukorras, kus hageja teenust ei osutanud.
18.Kohtu hinnangul on lisaks toimikus olevate tõendite ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et hageja jätkas käsundi täitmist ehk teenuse osutamist ka pärast 2012.a detsembrit. Nähtuvalt poolte 2012.a novembri lõpu kirjavahetusest jäi lahtiseks, mis saab seoses XXX objekti teenuse osutamisega (tl 91-92). Hageja on lisanud pildi XXX objektikülastuse päevikust (tl 98), millelt nähtub, et hageja osutas enesekontrolli teostamise teenust 12.12.2012, 19.12.2012 ja 28.01.2013 ning õppuse planeerimist 14.01.2013. Tunnistajana üle kuulatud XXX, kes oli 2012.a jaanuarist kuni 2013.a jaanuarini kostja tuleohutusteenuste osakonna juhataja, sõnul on vastava väljavõtte (tl 98) puhul tegemist haldusobjektil oleva päevikuga ning kui hageja allkiri on kuupäeva taga, siis tähendab, et hageja külastas objekti sellel kuupäeval (tl 130). Tunnistaja ütluste kohaselt tema enam töösuhte lõpus hagejale ülesandeid ei andnud, kuna läks 2012.a detsembri keskel puhkusele (tl 130). Kohtu hinnangul ei sõltunud hageja tasu saamise õigus sellest, kes hagejale konkreetselt ülesandeid jagas. Hageja tasunõuet ei muuda olematuks asjaolu, et puuduvad lepingu punkti 5.1 kohased teenuse vastuvõtmise-üleandmise aktid. Kohus märgib, et kohus tuvastas eelnevalt, et tasunõude eelduseks ei olnud tegelikkuses teenuse osutamine.
2-15-103199
19.Kohus peab vajalikuks märkida, et nii kostja 26.11.2012 e-kirjast kui ka tunnistaja ütlustest nähtub, et 2012.a sügisest võeti kostja äriühingusse tööle täiskohaga töötajaid ning käsunduslepingulistega hakati töid lõpetama. Hageja sõnul koolitas ta uusi töötajaid. Tunnistaja selgituste kohaselt hageja juhendas ja käis ka kindlasti objektil uute töötajatega. Tunnistaja sõnul ühest objektikülastusest väljaõpetamiseks ei piisanud, pigem oli vaja käia 5 kuni 10 korda (tl 130131). Seega osutas hageja täiendavalt teenust uute töötajate välja koolitamise näol ning ei saa eeldada, et hageja tegi seda tasuta.
20.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja tasunõue kuni lepingu lõppemiseni, so 03.02.2013 (k.a) on põhjendatud ja tõendatud. Kostja ei ole tõendanud ega väitnud, et ta oleks hagejale tasu maksnud 2012.a detsembri- ja 2013.a jaanuarikuu ning 2013.a veebruarikuu esimeste päevade eest. Vastavalt lepingu punktile 4.1 oli tasu 676 eurot kuus, mis teeb kuni lepingu lõppemiseni 1 424,43 eurot, so 676+676+(676/28)x3. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja käsunduslepingu järgse tasu summas 1 424,43 eurot.
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi kohaselt maksis poolte vahel väljakujunenud praktika kohaselt kostja hagejale käsunduslepingu järgse tasu eelmise kuu eest välja hiljemalt järgmise kuu viiendaks kuupäevaks. Hageja leiab, et tema tasunõue 2012.a detsembrikuu eest muutus sissenõutavaks alates 05.01.2013, 2013.a jaanuarikuu tasunõue 05.02.2013 ja 2013.a veebruarikuu tasunõue muutus sissenõutavaks alates 05.03.2013. Hageja on arvestanud viivist kuni hagi esitamiseni seadusjärgse viivisemäära alusel alates tasunõuete sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni, so 30.03.2015 summas 256,70 eurot (tl 54). Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles tasu maksmise kohustusega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 256,70 eurot.
22.Hageja on lisaks palunud välja mõista viivise põhinõudelt 1 424,43 eurolt alates 31.03.2015 kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt lisandub kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivis 428 päeva eest, so 31.03.2015-31.05.2016 summas 134,46 eurot, so 8,05/365/100x1424,43x428. Seega kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele kokku viivis 391,16 eurot, so 256,70+134,46 ning edasi viivis põhinõudelt (1 424,43 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.06.2016 kuni põhinõude tasumiseni.
23.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1 424,43 eurot, viivise 391,16 eurot ja viivise põhinõudelt (1 424,43 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.06.2016 kuni põhinõude tasumiseni.
Menetluskulud
24.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
2-15-103199 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
taotlust,
võttes
aluseks
26.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena 1 823,40 eurot, millest riigilõiv on 225 eurot ja kulu õigusabile 1 598,40 eurot käibemaksuga. Hageja märgib, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb kulud hüvitada käibemaksuga. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
28.Kohus leiab, et hagilt tasutud riigilõiv summas 225 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal käesolevas asjas õigusabitoimingutele 11,1 tundi tunnitasuga 120 eurot käibemaksuta. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust, kohtule esitatud menetlusdokumente ja toimunud ärakuulamist on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu kogu menetluse ulatuses 11,1 tunni osas põhjendatud ja vajalik. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasu vastab see 1 332 eurole, so 11,1x120 käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele käibemaksuga summas 1 598,40 eurot, so 1 332x1,2.
29.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud kogusummas 1 823,40 eurot, so 225 + 1598,40 eurot ning see summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.