Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 08.03.2016 esitas AB “XXX“ Eesti filiaal Harju Maakohtusse hagi XXX vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 1237 eurot, viivise 35,47 euro ja alates 09.03.2016 edasiulatuva viivise saamiseks seadusjärgses määras. Hagi kohaselt toimus 20.09.2015 XXX, Tallinnas korteris kahjujuhtum, kus läbi lae tunginud vesi rikkus korteri siseviimistluse. Nimetatud korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja õiguseellase XXXA/S Eesti filiaali kindlustuslepinguga (poliis nr XXX). Kahjustada saanud korteri vaatas üle XXX OÜ, kes koostas kahjukäsitluse kokkuvõtte ja ülevaatuse akti, millest selgub, et:

korral jääks näha värvitooni erinevus, mida eelnevalt ei olnud. Samuti on mõistetav, et tapeet tuleb vahetada kogu toas, mitte vaid kahjustada saanud seinas. Kui eeldada, et õnnestub hankida täpselt samasuguse mustriga tapeet, siis seinas olnud tapeet on päikese käes mingil määral pleekinud ja uue ning vana tapeedi värvierinevus jääb näha. Tavaliselt vahetatakse remondi käigus ühe toa piirides kogu tapeet. See on tavaline praktika. Samuti ei ole võimalik parketti vahetada ühe ruumi piirides vaid osaliselt, sest vastasel korral jääks vana ja uue parketi liitekoht näha. Sellist liitekohta korteris eelnevalt ei olnud. Kahju hüvitamisel ei arvestanud hageja amortisatsiooniga, sest kahjustustele eelnev olukord ei olnud selline, mis eeldaks hüvitise vähendamist kulumi võrra. Samuti läheks hüvitise vähendamine kulumi võrra vastuollu VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 3 mõttega. Poliisil ei ole märgitud viimase remondi aega. Paralleeli ei saa tõmmata korteri renoveerimise aasta ja remondi vahele. Korteri renoveerimine ja korteri remont ei ole samatähenduslikud terminid. Kindlustuspoliisil on tehtud märge renoveerimise aasta kohta. Korteri renoveerimise all peab kindlustusandja silmas suuremaid töid nagu korterisiseste kommunikatsioonide vahetust (veetorud, korterisisesed kanalisatsioonitorud, radiaatorid, käterätikuivati); elektrisüsteemi renoveerimist, aga ka küttekollete renoveerimist ahiküttega korterites, mis antud juhul ei ole asjakohane). Renoveerimistööde all ei peeta silmas tavapärast sanitaarremonti nagu tapeetide vahetamine, seinte või lagede värvimine. Samuti ei kuulu renoveerimise alla laminaatparketi vahetus. Kindlustusandja hindab renoveerimistööde põhjal korteri kindlustusriski – võimaliku veekahju ja tulekahju tekkeriski. Korteri siseviimistluse olukord ja viimase remondi aasta seda riski ei mõjuta ja seetõttu ei küsi ka kindlustusandja seda korteri kindlustamisel. Kostja väide, et korteri remondist on möödunud 16 aastat, on paljasõnaline. Sellist järeldust ei saa teha kindlustuspoliisil esitatud andmete põhjal. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks. Riigikohtu lahendi 3-2-1-19-13 punkt 12. Kostja poolne viide VÕS § 479 lg 3 ei ole antud juhul asjakohane. Nimetatud säte defineerib kindlustusväärtuse. Kahjustatud korter oli kindlustatud taastamisväärtuses ja hageja poolt hüvitatud kahju on ilmselgelt väiksem kui Mustamäel asuva 66 m2 suurusega korteri taastamisväärtus. Samuti ei ole kostja väitnud, et tegemist oleks ala- või ülekindlustusega, mis eeldaks kindlustushüvitise korrigeerimist vastava koefitsiendiga. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei vaidlusta, et toimus hagis märgitud kindlustusjuhtum, kuid leiab, et ei pea hüvitama hagejale 1237 eurot. On vähetõenäoline, et hagejal kulus toa remondi taastamisele 1237 eurot. Hageja on teinud ise remonditööde kalkulatsiooni ja litsentseeritud tööjõud ei olnud kalkulatsiooni koostamiseks kaasatud. Kostja peab taastama toas olukorra, mis on sarnane olukorrale, mis oli enne uputust. Jääb arusaamatuks, miks remonditi terve tuba selle asemel, et parandada kahjustatud kohad võttes arvesse amortisatsiooni ja remondi vanuse. Vastavalt poliisile nr XXX teostati remonditöid antud korteris viimati aastal 1999, seega 16 aastat korter oli ilma remondita. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • kindlustusvõtjale XXXkuuluv korter XXX, Tallinnas oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja õiguseellase XXXA/S Eesti filiaali (t.lk 8-20) kindlustuslepinguga (poliis nr XXX, t.lk 21-24);

• kindlustatud korteris sai kostja korterist XXX, Tallinnas lähtunud veeavarii tõttu kahjustada tuba mõõtmetega 13,8 m2; • hageja tasus kindlustusvõtjale kindlustatud korteris asuva toa taastamiseks tehtud kulude katteks 1097 eurot; • hageja tasus kahjukäsitluse kokkuvõtte ja ülevaatuse akti koostamise eest XXX OÜ-le 140 eurot. Hageja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle. Kuna hageja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju 1097 eurot, läks selles ulatuses hagejale kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja (kostja) vastu üle. Pooltel on vaidlus nõude suuruse üle. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamise all mõeldakse siinkohal üldjuhul olukorda, kus kahjustatud asja väärtus jääb pärast kordategemist väiksemaks võrreldes väärusega, mis oli asjal enne selle kahjustamist. (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-121-08). Kohus selgitas kostjale 22.04.2016, et kostja peab välja tooma, millised kulutused (töö või materjal) ja millises ulatuses konkreetselt on kostja hinnangul ülemäärased ja milline on kostja arvates põhjendatud summa (t.lk 72). Kostja hinnangul on põhjendatud summa 163 eurot, kuid kostja on nõus tasuma 300 eurot (t.lk 74-76). Maakohus leiab, et kahju suurus on tõendatud. Asjas on tuvastatud, et veest sai kahjustada üks tuba mõõtmetega 13,8 m2; kahjustatud ruumi seinad on betoonist ning kaetud tapeediga; tapeet on niiskusega lahti koorunud; veekahjustusega toa lagi on betoonist ja värvitud; niiskust näitab ka seina poolses osas laminaatparketiga kaetud põrandas; toa remondiks tuli eemaldada sinna sisse ehitatud raamaturiiul, mis on kogu ühe seina ulatuses (t.lk 25-29). Kindlustusvõtja esitas hagejale kahjustuste likvideerimiseks kalkulatsiooni summas 1297 eurot (t.lk 30), milles on kirjeldatud üksikasjalikult tehtavad tööd. Hageja esitas ka võrdlevad hinnapakkumised samaväärse pinna remondiks (t.lk 68, 69). Kostja ei ole kohtu jaoks usutavalt esile toonud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kahjustada saanud ruumi oleks saanud parandada 163 euro eest. Kostja sellekohased väited on jäänud üldsõnalisteks. Hageja esitatud võrdlevad hinnapakkumised kinnitavad, et kahjustada saanud korteri taastamiseks kahjujuhtumi eelsesse olukorda, ei saanud kuluda vähem kui korteriomaniku poolt esitatud kalkulatsioonis on toodud. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et parandada võinuks vaid kahjustatud kohad. See ei oleks kooskõlas VÕS § 127 lg 1 ja VÕS § 132 lg 3 mõttega, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ka kostja ise on välja toonud, et peab taastama toas olukorra, mis on sarnane olukorrale, mis oli enne uputust. Kahjuhüvitise vähendamist amortisatsiooni võrra VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 3 ette ei näe. Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 479 lg 3 ei ole antud juhul asjakohane. Nimetatud säte defineerib kindlustusväärtuse.

Hageja nõuab kostjalt kahjuna ka tasu kahju suuruse kindlaks tegemise eest. OÜ XXX esitas hagejale arve summas 140 eurot, mille hageja hüvitas. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka kahju kindlaks tegemiseks kantud kulusid. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-19-13, p 12 leidnud, et üldjuhul tuleb pidada kolmanda isiku poolt kahjustatud eseme ülevaatust ja vigastuste kindlakstegemist vajalikuks, st VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikuks. Selliste kulutuste tegemine aitab hankida võimaliku tulevase kohtuvaidluse jaoks tõendeid ning seeläbi vähendada ka tulevikus poolte vahel kahju tekkimise asjaolude üle vaidluse tekkimise võimalust. Seega on põhjendatud kostjalt kahju suuruse kindlaks tegemise tasu 140 euro väljamõistmine. Toodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista 1237 eurot. Vaidlust ei ole pooltel ka selles, et hageja esitas kostjale 13.10.2015 tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks hiljemalt 30.10.2015. Kostja kahju ei hüvitanud ja hageja nõue muutus sissenõutavaks 31.10.2015. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 35,47 eurot. Hageja on arvestanud viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määrale. Viivis perioodi 31.10.2015 – 08.03.2016 ehk 130 päeva eest on 35,47 eurot. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kuna kostja on oma kohustuse täitmisega viivitanud, tuleb kostjalt välja mõista viivis 35,47 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgituga mõistab kohus kostjalt hagejale välja alates 09.03.2016 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude 1237 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1201,53 eurot (1237 põhinõude summa – 35,47 eelmises punktis väljamõistetud viivis). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 200 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu, mis tuleb kostja poolt hüvitada. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele kokku 4 tundi, mis ei ole maakohtu hinnangul ülemäärane. Kõnesoleva nõude asjaoludega kurssi viimisele ja hagi koostamisele ja kostja vastusega tutvumisele ja sellele seisukoha koostamisele ei saanud enam aega kuluda. Arvestades hageja esindaja tunnihinda 90 eurot, tuleb lugeda hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 360 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 560 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.