Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-15-120484 asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Osaühing Aktiva Finants nõuab 26. jaanuaril 2016 esitatud hagis XXXvastu 187 euro 78 sendi suuruse põhivõlgnevuse ja 187 euro 73 sendi suuruse viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja XXXAS vahel 27. märtsil 2012 sõlmitud liitumislepingust nr XXX ja

2-15-120484 vara müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi vältel või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu või klient lõpetab kohustusliku lisateenuse, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemisega seotud kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu summade korraga tasumist." Liitumislepingu nr XXX lisa XXX: järelmaksuga vara müügilepingu kohaselt kohustus kostja kasutama XXXAS teenuseid kuni 5. jaanuarini 2015. Kostjaga sõlmitud lepingud öeldi üles XXXAS poolt ennetähtaegselt enne 24-kuulise tarbimiskohustuse lõppu, seega kuulub kostja poolt tasumisele ka arvel nr XXX märgitud käsitlustasu summas 63,91 eurot. Kohtu hinnangul tuleb lugeda XXXAS poolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi XXXAS-il on õigus nõuda liitumislepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemisega seotud kulude katteks käsitlustasu 63 eurot 91 senti, kusjuures käsitlustasu suurus ei sõltu tegelikult teostatud toimingutest ega hagejale tekkinud kahju suurusest, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja selgitustest ega hagimaterjalidest, milliste kulude katteks konkreetselt käsitlustasu nõutud on. Tegu oleks ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 ning § 42 lg 3 p 5 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus rahuldab hageja põhinõude seega (187,78-63,91) 123 eurot 87 sendi ulatuses. Viivise nõue Hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega seonduvalt selgitab kohus järgimist. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlgnevuselt 187 eurot 78 senti määraga 0,15% päevas ajavahemiku 15. veebruar 2013 kuni 25. september 2015 eest. Hageja on tuginenud viivise määraga 0,15% päevas nõudel XXXAS lepingute lahutamatuks lisaks olevate teenuste kasutamise üldtingimustele. Hageja leiab 27. mai 2016 vastuses kohtule, et kostja ja XXXAS tüüptingimuste punkti 7.8 märgitud viivisemäära 0,15% tasumata summast kalendripäevas alates arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest puhul ei ole tegemist tühise tüüptingimusega. Hageja ei pea lepingulist viivisemäära 0,15% kostjat ebamõistlikult kahjustavaks ega ebaproportsionaalselt suureks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2-1-25-16 kohaselt tuleb viivise „mõistlik määr“ sisustada, lähtudes konkreetsetest asjaoludest. Hageja hinnangul ei ole käesolevas asjas lepinguline viivisemäär 0,15% kõrge, sest teenuseosutajal on huvi tagada, et maksmiseks kohustatud isikul ei oleks ka lühiajalisi makseviivitusi. Kui pikaajalisel makseviivitusel võib viivisevõlgnevus kujuneda arvestavalt suureks, siis ei tähenda see, et vastav viivisemäär oleks tühine, kuna see, kas isik satub makseviivitusse või kui kaua isik on viivituses, on tema enda mõjusfääris (Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-110493). Lisaks on hageja vähendanud sissenõutavks muutunud viivise summat ning ei nõua põhisummat ületavate viiviste tasumist. Kohus leiab, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes 3(4)

2-15-120484 ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Üldtingimuste (s.o XXXAS teenuste kasutamise tingimuste) p-s 7.8 sätestatud viivise määr 0,15% põhivõlalt päevas ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui kuus korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus leiab, et tühist tüüptingimust ei muuda kehtivaks ka see, kui hageja on piiranud viivise nõude arvestamist ega nõua põhisummat ületava viivise tasumist. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures ka selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2516, p 13). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgses suuruses viivis. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on pidanud põhjendatuks hageja põhinõuet summas 123 eurot 87 senti, on põhjendatud arvestada hageja viivisenõuet ka selles suuruses põhinõudelt. Põhinõudelt 123 eurot 87 senti on viivis seadusjärgses määras ajavahemiku 15. veebruari 2013 kuni 25. septembri 2015 eest (vastavalt iga arve tasumise tähtajale) 25 eurot 25 senti. Kohus rahuldab hageja viivisenõude 25 euro 25 sendi ulatuses. Ülejäänud (s.o 187,73-25,25) 162 euro 48 sendi osas jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas põhinõude ja viiviste nõude summas 375 eurot 51 senti, mille kohus rahuldas 149 euro 12 sendi ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud (149,12 / 375,51) 40% ulatuses kostja kanda ja 60% ulatuses hageja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulud on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 166 eurot 17 senti. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 106 eurot 47 senti. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.