Hageja XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX), lepinguline esindaja advokaat Maris Tekkel, Advokaadibüroo RAAVE Turu plats 5, Rakvere, e-post: [email protected]) Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
Ärakuulamine
31.03.2016 Pooled ärakuulamisele ei ilmunud
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXXOÜ hagi XXXXvastu võla saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud 100% ulatuses XXXXOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
2-15-7145 taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Kostja on alates 16.07.2002 aadressil XXXX, Tallinnas korteri nr 5 omanik (tl 26-27).
2.Elamus XXXX, Tallinnas on moodustatud korteriühistu XXXX (tl 33-38).
3.Korteriühistu XXXX loovutas 28.01.2015 hagejale kostja vastu nõude (tl 108). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub vastavalt 12.05.2015 esitatud hagile, 01.06.2015 ja 15.02.2016 esitatud täpsustustele kostjalt välja mõista majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse perioodi jaanuar 2012 kuni jaanuar 2015 eest summas 1356,02 eurot, viivised 1356,02 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes KÜS § 7 lg 4, § 13 lg 4, § 151 lg 1, VÕS § 76, § 88 lg 8, § 100, § 101 lg 1 p 1.
5.Kostja on korteriühistu XXXX liige. Majandus tegevuseks vajaminevad tasud on kindlaks määratud 26.07.2012 üldkoosoleku otsusega. Hageja on esitanud kostjale majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest arveid, milliseid kostja ei ole nõuetekohaselt tasunud.
6.15.02.2016 täpsustuste punktis 2.5 selgitab hageja, et viivis viivitamisel on 0,7% päevas maksmata summalt vastavalt 28.06.2010 üldkoosoleku otsusele. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista.
8.Kostja ei nõustu arvetega. Kostja märgib, et ta ei ole võlglane. Tal on kööktuba 21 m2, külm vesi, ahjuküte, kraanikaussi ei ole, lagunenud puukuur. Majavalitsuse ajal maksis ta 80 krooni, nüüd maksab ta iga kuu 34 eurot. Pension on alla vaesuspiiri ja ta on südame- ja astmahaige. Kohtuotsuse põhjendus
9.Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ärakuulamisele ei ilmunud. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on korteriomandi asukohaga XXXX, Tallinnas korteri nr 5 omanik (tl 26-27) ning KÜ XXXX liige (tl 33-38). Samuti puudub vaidlus, et KÜ XXXX loovutas 28.01.2015 hagejale kostja vastu nõude (tl 108). Nõude loovutamise lepingus on märgitud, et nõudeõigus on seisuga 28.01.2015, kuid puudub märge nõude suuruse kohta.
12.Poolte vahel on vaidlus kas kostjal on võlgnevuse.
2-15-7145
13.Hageja palub vastavalt 15.02.2016 täpsustustele kostjalt välja mõista majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse perioodi jaanuar 2012 kuni jaanuar 2015 eest summas 1356,02 eurot. Kostja leiab, et tal puudub võlgnevus.
14.KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Vastavalt võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Majandus tegevuseks vajaminevad tasud on kindlaks määratud 26.07.2012 üldkoosoleku otsusega (tl 28). Seega on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud, seega ka kostjale.
15.Hageja on kohtule esitanud korteriühistu esitatud arved kostjale alates november 2011 kuni jaanuar 2015 (tl 5-17, 43-68), kulude jaotuse ülevaate november 2011 kuni jaanuar 2015 (tl 69-107), korteri arvete ja laekumiste ajalugu kostja korteri osas alates jaanuar 2012 kuni juuni 2015 (tl 30-32, 113). Kuna hageja on esitanud nõude jaanuar 2012 kuni 28.01.2015 eest, siis kohus kontrollib eelmärgitud perioodil võla kujunemist st kui palju on arvestatud ja kui palju on kostja tasunud. Hageja palub võla väljamõistmist alates 2012 ja on esitanud tõendid alates novembrist 2011. Seega puudub kohtul võimalus kontrollida võla kujunemist varasemast perioodist, mistõttu kohus ei arvesta seisuga jaanuar 2012 algsaldot summas 2269,87 eurot (tl 30). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostjale on esitatud 2012. aastal 12 arvet kokku summas 485, 99 eurot (viivisteta) (tl 30, 45-56), 2013. aastal 12 arvet kokku summas 487, 31 eurot (viivisteta) (tl 31, 57-68), 2014. aastal 12 arvet kokku summas 488, 33 eurot (viivisteta) (tl 32, 5-16) ja 2015 aastal 1 arve summas 42,88 eurot (tl 17). Seega perioodi 2012 jaanuar - 2015 jaanuar korteriühistu poolt määratud makseid haldus- ja kommunaalkulude eest on kokku summas 1504,51 eurot. Hageja esitatud korteri arvete ja laekumiste ajaloost nähtub, et kostja tasus 2012 - jaanuar 2015 kokku summas 1087 eurot (tl 30-32, 113). Seega kostja 2015 jaanuari seisuga oli vähem tasunud 417,51 (1504, 51 – 1087) eurot. Hageja esitatud korteri arvete ja laekumiste ajaloost nähtub, et kostja tasus 2015 veebruaris kahe maksega 09.02.15 ja 17.02.15 kokku 2536,28 eurot (tl 113). Seisuga 17.02.2015 oli kostja perioodi jaanuar 2012 kuni veebruar 2015 eest kokku tasunud 3623,28 (1087 +2536,28) eurot, seega kostja tasus võrreldes korteriühistu poolt määratud maksetega 2118,77 (3623,28 – 1504,51) eurot rohkem, mis ilmselgelt katab veebruarikuu (39,93 eurot) ja eelneva perioodi põhivõla kui see oli ja mida kohus kontrollida ei saa. Hagi esitati kohtule 12.05. 2015, seega ajal mil kostjal puudus võlgnevus. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi põhinõude osas ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
16.Kuna hagejal puudub põhinõue, siis puudub alus viivise saamiseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Tulenevalt KÜS § 7 lg 4 majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
2-15-7145 Kohtule esitatud arvetel (tl 5-17, 44-68) on hageja arvestanud perioodi detsember 2011 kuni jaanuar 2015 viiviseid 0,7% summas 1356,02 eurot. Kuna korteriühistu XXXX 28.06.2010 üldkoosoleku otsus, millega võeti vastu otsus viivise suuruseks määrata 0,7% (tl 185) on vastuolus seadusega ja nimelt KÜS § 7 lg-ga 4, siis on otsus tühine algusest peale ja ei too kaasa õiguslikke tagajärgi st kohustust maksta viivist 0,7%. Kohus on seisukohal, et hageja on viivist 0,7% arvestades käitunud vastuoluliselt ja hea usu põhimõtte vastaselt ning arvestanud viivist seaduses sätestatust 10x suuremas ulatuses. Selline käitumine on eksitav kostja suhtes ja kõikide korteriühistu liikmete suhtes, kuivõrd igal esitatud arvel on vale viivise arvestus. Kuna korteriühistu on viivise arvestamisel käitunud vastuoluliselt ja hea usu põhimõtte vastaselt ei oleks viivisenõuet rahuldatud ka siis kui oleks kohus põhinõude rahuldanud. Korteriühistu oma tegevuses peab juhinduma Eesti Vabariigi seadustest. Kohus märgib, et hageja esindajad on juriidilise kõrgharidusega, kelle ülesandeks on oma kliendile selgitada seadust, seega ka viivise suuruse vastavust KÜS-le.
17.Kohus jätab tähelepanuta kostja poolt esitatud maksekorraldused, mis ei ole seotud korteriühistule tehtud maksetega (tl 140, 142 29.01.2013 maksekorraldus, 143 15.06.2015 maksekorraldus, 146 12.11.2013 maksekorraldus, 147 16.04.2013 ja 13.10.2014 maksekorraldused, 152 03.05.2011 maksekorraldus, 154 16.01.2012 maksekorraldus, 155 09.01.2014 maksekorraldus, 159 15.04.2011 Prisma arve,) Menetluskulud
18.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
19.Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud. Nähtuvalt toimikust ei ole kostjal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Eelneva tõttu puudub alus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.