Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-55605
Tsiviilasi
Salva Kindlustuse AS hagi AS Plastor vastu 3813 euro 52 sendi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4174 eurot 56 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.06.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Salva Kindlustuse AS apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Salva Kindlustuse AS (registrikood: 10284984), tehinguline esindaja Katrin Leppik Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS Plastor (registrikood: 10223037), tehinguline esindaja Kaili Siilak
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.06.2015 otsuse resolutsioon jätta muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta hageja, Salva Kindlustuse AS-i kanda.
Rahuldada AS-i Plastor avaldus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
5.Välja mõista Salva Kindlustuse AS-ilt Plastor AS-i menetluskulud 425 eurot AS-i Plastor kasuks.
6.Välja mõista Salva Kindlustuse AS-ilt Plastor AS-i menetluskuludelt 425 eurolt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni AS-i Plastor kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas 08.08.2014 Harju Maakohtule hagi AS-i Plastor (kostja) vastu kindlustushüvitise summas 3813,52 eurot, viivise perioodi 10.06.2014 – 07.08.2014 eest 50,24 eurot ja alates 08.08.2014 viivise seadusjärgses määras põhinõudelt kuni põhinõude nõuetekohase täitmiseni ning menetluskulude nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt ostis IH Atlantic soojavee boileri 31.07.2013 kostjalt. Hageja juures registreeriti 04.11.2013 Viimsi vallas, Randvere külas, XXX asuvas IH-le kuuluvas elamus toimunud kahjujuhtum. Elamu teisel korrusel garderoobis paigaldatud boiler hakkas lekkima ning selle lekke tõttu sai kahjustada elamu esimesel korrusel asuvad pesemisruumid ja teise korruse põrand. IH teavitas kostjat boileri lekkest 05.11.2013. Kostja juhatuse liige teavitas 11.11.2013 kell 9:29 e-kirjas IH, et boileril oli defektne küttekeha ja kuulus garantiikorras vahetamisele. Kostja vahetas küttekeha garantii korras välja.
3.Vastavalt hageja ja IH vahel sõlmitud kodukindlustuse lepingule (poliis nr 54510559) perioodiga 19.02.2013-18.02.2014 on hageja hüvitanud IH-le 04.11.2013 toimunud lekke tagajärjel tekkinud varakahju summas 3813,52 eurot vastavalt Bazar OÜ remondiarvele nr 14003 ja hinnapakkumisele nr 2-12/13. Hageja leiab, et tekkinud kahju eest vastutab VÕS § 208 lg 1, § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel kostja, kuna müüs hagejale lepingutingimustele mittevastava boileri. Boileril oli defektne küttekeha, mistõttu ei vastanud boiler müügilepingu tingimustele. Esineb põhjuslik seoses boileri küttekeha defekti ja boileri enda lekkima hakkamise vahel. Fotodelt on näha, et küttekeha on lõhki löödud ja läbi selle prao on vesi sattunud küttekeha ja flantsi vahele ja jooksnud termostaadi anduri paigaldusasuvast välja. Nimetatud kinnitab ka Toru24 (Roof Trade OÜ) esindaja arvamus. Alternatiivselt leiab hageja, et kostja vastutab kahju eest tootja vastutuse sätete VÕS § 1062 lg 1 p 3 alusel. Samuti tuleneb kostja vastutus VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5.
4.Boiler oli paigaldatud professionaalse paigaldaja poolt vastavuses kasutusjuhendiga. On tõendamata, et küttekeha defekt ja kahjujuhtum võivad olla põhjustatud boileri valesti paigaldamisest. Defektse küttekeha garantiikorras väljavahetamisega on kostja ise kinnitanud, et boileri paigaldamine ei saanud olla defekti põhjus. Paljasõnaline on viide, et
paigaldamisel eluruumide kohale tuleb tagada vee avariiväljalaskevõimalus. Lisaks ei ole tõendatud, et antud juhul puudus boileril vee avariiväljalaskevõimalus. Kostja ei ole ka selgitanud, kuidas avariiväljalaskevõimaluse olemasolu oleks ära hoidnud tekkinud veekahju, arvestades, et boiler hakkas lekkima küttekeha alusplaadi (flantsi) kohalt ning kodus sel hetkel kedagi ei olnud. Boileri kasutusjuhendi kohaselt tohib horisontaalse boileri paigaldada seinale, põrandale või lakke. Kahjujuhtumi järgselt tehtud fotodel on näha, et boiler on tõstetud põrandapinnalt kõrgemale, et tagada, et torud oleksid alla surutud ning paigaldatud spetsiaalsetele toetuspostidele. Asjaolu, et kahjujuhtumi järgsetel fotodel on fikseeritud, et boiler on küljel elektriosa ees, on tehtud selleks, et peatada vee väljavool läbi boileri esikumerusel asuva elektriosa ning et võimaldada juurdepääs elektriosa juurde küttekeha demonteerimiseks. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et tal puudub lepinguline suhe hageja kliendi IH-ga, kuna kostja müüs boileri OÜ-le Napflion. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et just küttekeha puudused põhjustasid boileri lekke, mis omakorda põhjustas kahju. Kostja sai kahjujuhtumist esmakordselt teada alles märtsis 2014, kui hageja pöördus kostja poole regressi alusel. Kostja märkis, et kuivõrd IH ei teavitanud kostjat kahjujuhtumist, on küttekeha kui kasutu detail tavapärase rutiini kohaselt utiliseeritud. Kui IH oleks teavitanud kostjat kahju põhjustanud sündmusest, oleks kostja ise teostanud küttekeha defektsuse kontrolli ja nende tekkepõhjuste analüüsi. Järelikult on hageja enda tegevusetus viinud selleni, et hagejal ei ole võimalik tõendada, et boileri lekke põhjustas just küttekeha. Kostja arvates ei ole hageja tõendanud ka kahju suurust, sest kõik remondipakkumises nähtavad tööd ei ole hageja esitatud fotodelt tuvastatavad.
6.Kostja märkis, et lisaks ei ole IH kasutanud boilerit nõuetekohaselt. Boileri paigalduse teenust ei tellitud kostjalt. Küttekeha väljavahetamisel tuvastas remondimees kohapeal, et boiler vedeleb põrandal. Sellest järeldub omakorda, et boiler ei olnud tööasendis, milline asjaolu leiab kinnitust ka fotodelt. Seega ei ole kostjale teada, kas boiler oli üldse õigesti paigaldatud. Vastavalt boileri kasutusjuhendile, peavad seinaboileri paigaldamisel veetorud jääma allasurutuks, samuti tuleb paigaldamisel eluruumide kohale tagada vee avariiväljalaskevõimalus. Antud juhul on kostjal alust kahelda boileri korrektses paigaldamises, mistõttu võib nii küttekeha defekt kui ka kahju eraldiseisvalt olla põhjustatud boileri valest paigaldusest. Kostja rõhutas, et kohapeal viibinud tehnik ei märganud veekahjustusi, kuigi küttekeha oli juba boileri küljest lahti monteeritud. Ei saa välistada võimalust, et vesi valgus boilerist välja küttekeha eemaldamisel kannatanu poolt.
7.Kuna ei eksisteeri põhikohustust, siis ei ole hagejal õigust nõuda ka viivist. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas osaliselt kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 1933 eurot.
9.Maakohus põhjendas, et on tõendatud, et 17.01.2013 sõlmisid hageja ja IH kodukindlustuse lepingu perioodiga 19.02.2013-18.02.2014, mille kohta on väljastatud poliis nr 54510559 (kd I tl 35-39). Sularahaarvega 1368 on tõendatud, et soojavee boiler osteti kostjalt 31.07.2013. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja IH (kd I tl 118-119) ja tunnistaja KT (kd I tl 160-161). Veekahju kahjuavalduse nr KK13-00756 alusel toimus 04.11.2013 IH-le kuuluvas elamus asukohaga XXX, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond kahjujuhtum, kus hakkas lekkima elamu teisel korrusel garderoobis paigaldatud Atlantic soojavee boiler (kd I tl 7-8). Nimetatut kinnitavad ka tunnistajad AP (kd I tl 115-116) ja IH (kd I tl 118-119). 05.11.2013 vaatlusakti nr KK13-00756 alusel vaatas tekitatud kahju üle hageja esindaja (kd I tl 9-10). 11.11.2014 teavitas kostja IH e-kirja teel, et küttekeha oli defektne, kuulus garantiikorras vahetamisele (kd I tl 21-22, 27). Asjaolu, et probleem oli boileri küttekehaga, kinnitab tunnistaja AS, kes käis IH elamus garantii korras küttekeha vahetamas (kd I tl 121). Kostja on hüvitanud IH-le tekkinud veekahju summas 3 813,52 eurot 21.02.2014 (kd I tl 40) Bazar OÜ 19.02.2014 arve nr 14003 (kd I tl 41) ja 02.12.2013 hinnapakkumise nr 2-12/13 (kd I tl 42-43) alusel. 03.03.2014 esitas hageja kostjale tagasinõude (kd I tl 44).
10.Maakohus põhjendas, et hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ning kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 208 lg 1 alusel asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja on väitnud, et kostjal puuduvad lepingulised suhted IH-ga. Kohus põhjendas, et kohtule esitatud sularahaarvega 1368 (tl 16) on tõendatud, et soojavee boiler osteti kostjalt 31.07.2013. Kohus leidis, et alusetud ja tõendamata on kostja väited, et boileri ostis OÜ Napflion. 26.05.2014 e-kirjas on IH kinnitanud, et ostis ja tasus isiklikult boileri eest (kd I tl 17, 80). Tunnistaja IH (kd I tl 118-119) ja tunnistaja KT (kd I tl 160-161) ütlustega on tõendatud, et boileri ostis ja selle eest maksis sularahas IH. Samuti nähtub sularahaarvelt, et kauba tellija/maksja ja kauba saaja on klient. Asjaolu, et arvel on märgitud „selgitus. Napflion OÜ“ ei tõenda, et kauba ostis OÜ Napflion. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütlustes. Kostja ei ole tõendanud, et boileri on ostnud ja selle eest on tasunud OÜ Napflion. Kohus leidis, et on tõendatud, et boileri ostjaks oli IH, seega on kostjal lepingulised suhted IH-ga.
12.Maakohus märkis, et alusetud on kostja väited, et IH ei teavitanud kostjat tekkinud kahjust. Kohtule esitatud e-kirjavahetusega on tõendatud, et IH teavitas kostjat 11.11.2013 kahjust ja soovis teada, kes kahju hüvitab (kd I tl 26-27). Seega on tõendatud, et IH teavitas kostjat tekkinud kahjust koheselt.
13.Maakohus leidis, et e-kirjavahetusega on tõendatud, et boileris olnud küttekeha oli defektne ja vahetati välja garantii korras (kd I tl 27). Tunnistaja AS (kd I tl 121) ütlustega on tõendatud, et tunnistaja eemaldas küttekeha boilerist ja vahetas selle garantii korras välja. Tunnistaja märkis, et küttekeha vahetati garantii korras välja, kuna tunnistaja ei suutnud 100% tõendada, et see oleks kliendi süü. Kostja on seisukohal, et küttekeha defekti põhjustas boileri mittenõuetekohane installeerimine. Maakohus märkis, et puudub vaidlus selle üle, et IH ei tellinud boileri paigaldust kostjalt. 12.09.2014 esitatud seisukohas märgib hageja, et IH on kinnitanud, et boiler paigaldati professionaalse paigaldaja poolt vastavalt kasutusjuhendile (kd I tl 77, p 5.1). Tunnistaja AP (kd I tl 115-116) sõnul paigaldas boileri aga IH koos töökaaslase KT-ga, mida kinnitavad tunnistajad IH (kd I tl 118-119) ja KT (I kd I tl 160-161). Seega on tõendatud, et boileri paigaldas IH koos KT-ga, kes ei ole käsitletavad professionaalse paigaldajana.
14.Vastavalt sukelküttekehadega boilerid: jalgadel 200-300-500 L, seinale 150-200 L kasutusjuhendile (kd I tl 23-26) kannab boileri paigaldamise eest hoolt ostja. Tootja/maaletooja/müüja ei vastuta kahjustuste eest, mis on tingitud ebaõigest paigaldamisest või juhiste eiramisest (kd I tl 23, I ja II lõik). Vastavalt boileri kasutusjuhendile peavad boileri paigaldamisel veetorud jääma allasuunatuks, samuti tuleb paigaldamisel eluruumide kohale tagada vee avariiväljalaskevõimalus (kd I tl 23, V lõik). Tunnistaja AS on oma ütlustes märkinud, et boiler ei olnud tööasendis. Töötava klapi jaoks ei olnud olemas äravoolu. Selles mõttes oli tegu paigaldusveaga (kd I tl 121). Tunnistaja AP märkis, et nad ei võtnud boileriga ette mitte midagi, enne kui tehnik tuli. Boileri alla pandi kausid. Tunnistaja IH väitis, et maja kraan keerati kinni, kohe boileriga midagi ei tehtud (kd I tl 119). Fotolt (kd I tl 12) nähtub, et veetorud on flantsiga ühel joonel, flants ja ka veetorud on suunatud ette ehk boiler on asendis, mis ei vasta selle kasutamiseks kehtestatud juhendile. Tunnistaja AP (kd I tl 115) ütlusest nähtub, et fotod on tehtud samal päeval, kui toimus sündmus. Tunnistaja AP kinnitas, et 1. köites tl-l 12 asuval fotol olev boiler paiknes ja paikneb ka praegu niimoodi (kd I tl 115). Tunnistaja IH ütlused, et tl 12 olev foto on tehtud hiljem, ei ole usutavad. IH on märkinud, et boiler oli sellises asendis, kui tehnik tuli, seejärel, et boileri asendit muudeti koos tehnikuga. Eelnevalt on aga tunnistaja öelnud, et kohe boileriga midagi ei tehtud (kd I tl 119), seega on tunnistaja ütlused boileri asendi kohta vastuolulised. Kohus luges tunnistaja AP ütlustega tõendatuks, et 1. köites tl-l 12 asuv foto on tehtud samal päeval kui sündmus.
15.Tunnistaja IL (kd I tl 153-154) on oma ütlustes märkinud, et tl 12 asuval fotol olev boiler on vales tööasendis ning valesti paigaldatud. Boilerile on ette nähtud paigaldusasend. Kui boiler on paigaldatud valesti, siis soojaandur ei saa infot ning boileri küttekeha kuumeneb üle. Tunnistaja IL on märkinud, et tl-l 33 olevalt fotolt nähtuv olukord võis tekkida valesti paigaldatud boilerist. Nimetatud kinnitab ka boileri tootja Group Atlantic esindaja arvamus (kd I tl 101-102), kes on pildi alusel märkinud, et tekkinud on kuiva kütmise efekt paagis oleva õhu tõttu, mis on tingitud ebaõigest boileri installeerimisest. Küttekeha ülemine osa on roosa, mis tekib tüüpiliselt boileripaadi „kuivkütmise“ tõttu. Küttekeha taoline seisukord tõendab täiendavalt boileri ebaõiget paigaldust, seega garantii ei kehti. Lisaks tingib kuiv kütmine boileri küttekeha ülekuumenemise ja sellest omakorda tekib vasesse mõra, mis põhjustab veeleke. Nimetatud kinnitab tootja ka pärast hageja poolt esitatud
videomaterjaliga (kd I tl 134) tutvumist (kd I tl 139), et boiler ei ole installeeritud korrektselt. Boiler on installeeritud selliselt, et veeühendused (veetorud) asetsevad horisontaalselt. See on aga ohtlik ning seetõttu tekkis veeleke. Tootja rõhutab rangelt järgitavat juhist, et veeühendused peavad olema absoluutselt vertikaalselt maapinnaga ning asetsema boileri all. Sama arvamust toetab kohtule esitatud spetsialist AV arvamus (kd I tl 140). Hageja poolt kohtule esitatud videomaterjal ei kinnita, et IH käitles boilerit õiges tööasendis. Ainuüksi IH väited, et video on tehtud paar päeva hiljem juhtumi toimumisest, ei ole usutavad. Tunnistaja AP sõnul, kui ta avastas veejooksu, tegi ta pilte ja asus kuivatama ning tilkumise kohta tegi tunnistaja video (kd I tl 115). Tunnistaja IH on märkinud, et kui tema koju jõudis, siis boiler enam ei tilkunud. Tunnistaja ei näinud, kus kohas boileril vesi välja pääses (kd I tl 119). Seega peab video olema tehtud koheselt peale boileri lekke avastamist.
16.Maakohus põhjendas, et ei ole tõendatud, et IH oleks taganud boilerile vee avariiväljalaske võimalust. Tunnistaja IH oma ütlustes märkinud, et ei tea, kuidas ta tagas veeavarii väljalaske võimaluse, kuna ei tulnud selle peale, et vesi peaks üldse kusagile boilerist välja hakkama tilkuma (kd I tl 119). Kohus leidis, et tunnistaja KT ütlused (kd I tl 160-161), et boiler oli paigaldatud vastavalt kasutusjuhendile, ei ole usutavad, kuna tegemist on IH sõbraga ning ülejäänud tõendid ei toeta tunnistaja KT ütlusi.
17.Seega on tunnistajate ütlustega, spetsialistide arvamustega, esitatud foto- ja videomaterjaliga tõendamata, et kostja müüs IH-le puudustega toote. Kogutud tõenditest nähtuvalt võis põhjustada asja puuduse ostja tegevus boileri paigaldamisel/käitlemisel. Eeltoodu alusel ei ole tõendamist leidnud, et kostja on hageja poolt kostjale ette heidetud kohustust, nii müügilepingu, tootja vastutuse kui ka õigusvastase käitumisega, rikkunud, mistõttu on täitmata kahju hüvitamise eeldus, seega ei kuulu hagi rahuldamisele. Kuna hagi jääb nimetatud põhjusel rahuldamata, siis ei hinnanud kohus kahju suurust ega põhjuslikku seost. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel maakohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
18.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määras kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 eurot. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu kokku summas 2100 eurot. Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja kulu 21 tundi hinnaga 100 eurot/tund (kokku 2100 eurot) ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus hindas TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 143 lg 1 p 1, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt kostja menetluskulusid ja leidis, et põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulu on 1933 eurot (19,33x100) ilma käibemaksuta. Kostja lepingulise esindaja taotlus jäi rahuldamata 167 euro ulatuses. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märkis, et hagejal tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda kostjale ka viivist. Hageja menetluskulud 350 eurot jäeti hageja enda kanda. Apellatsioonkaebus
19.14.04.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
20.Hageja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, jõudes järeldusele, et kostja ei vastuta tema poolt müüdud ja maale toodud defektse boileri veelekke tagajärjel tekkinud kahju eest. Hageja põhjendas, et maakohus on tõendeid hinnates õigesti jõudnud järeldusele, et soojavee boileri ostis IH kostjalt 31.07.2013, seega on kostjal lepingulised suhted IH-ga. Samuti puudub vaidlus asjaolu üle, et 04.11.2013 toimus veekahju IH-le kuuluvas elamus asukohaga XXX, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, kus hakkas lekkima elamu teisel korrusel asuv Atlantic soojavee boiler. Maakohus on õigesti märkinud, et probleem oli boileri küttekehaga. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et ekirjavahetusega IH ja kostja vahel on tõendatud, et boileris olnud küttekeha oli defektne ja vahetati välja garantii korras. Maakohus on jõudnud ebaõigele seisukohale, et defektse küttekeha võis põhjustada ostja tegevus boileri paigaldamisel/käitlemisel.
21.On tõendatud, et boileri paigaldas IH koos KT-ga. Boileri kasutusjuhendi kohaselt tohib horisontaalse boileri paigaldada seinale, põrandale või lakke. Kahjujuhtumi järgselt tehtud fotodel (hagiavalduse lisa 3 foto nr 3, lisa 6 foto nr 1, tl 133) on näha, et boiler on tõstetud põrandapinnalt kõrgemale, et tagada, et torud oleksid allasuunatud ning paigaldatud spetsiaalsetele toetuspostidele. Hageja leiab, et maakohus on boileri paiknemise osas ebaõigesti tuginenud ainuüksi tunnistaja AP ütlustele, mille kohaselt (kd I tl 12) asuval fotol olev boiler paiknes ja paikneb ka praegu niimoodi (kd I tl 115). Tunnistaja AP pidas silmas seda, et boiler paiknes samas kohas, kuid maakohus ei küsinud tunnistajalt täiendavalt üle, kas boileri veetorud olid allasuunatud või mitte. AP kui naisterahvas ja mitte boileri paigaldaja ei osanud pöörata tähelepanu boileri veetorude suunale, samuti ei pööratud ka tunnistuste andmisel sellele tunnistaja tähelepanu. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta hageja esitatud fotod/tõendid boileri paiknemise kohta kahjujuhtumi ajal ja pärast kahjujuhtumit (hageja 09.04.2015 esitatud täiendavad tõendid CD plaadil). Esitatud CD-plaadil nähtuvad fotode/videode tegemise kuupäevad. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kd I tl 12 tehtud foto on tehtud samal päeval kui sündmus. Foto kd I tl 12 on tehtud Salva Kindlustuse AS-i kahjukäsitleja HN poolt kahjude ülevaatamise hetkel järgmisel päeval, s.o 05.11.2013, mitte aga kahjujuhtumi päeval. Maakohus ei juhtinud kordagi hageja tähelepanu vajadusele esitada täiendavaid tõendeid foto kd I tl 12 tegemise aja kohta. AP tehtud foto kd I tl 133 failinimega „IMAG0243“ on tehtud kahjujuhtumi päeval 04.11.2013 kell 14.16, kust nähtub, et boileri veetorud olid suunaga põranda poole. Boilerist tulevad külma vee sisend ja sooja vee väljund on suunatud allapoole. Seda kinnitavad ka boileri paigaldanud IH ja KT ütlused. Maakohus on täielikult jätnud arvestamata boileri paigaldajate ütluste ja AP tehtud fotode/videode tegemise kuupäevadega. Kõikidel fotodel/videodel on võimalik vaadata tegemise kuupäevasid. Asjakohatu on teha otsus siseveendumuse järgi, kui on olemas kindlad dokumentaalsed tõendid kuupäevade kohta. Maakohus ei ole otsuses selgitanud, miks tuleb hageja poolt esitatud tõendid (AP poolt tehtud fotod/videod, sh kd I tl 133) jätta otsuse tegemisel arvestamata.
22.Hageja ei nõustunud ka maakohtu järeldusega, et tunnistaja IH väited, et video on tehtud paar päeva hiljem juhtumi toimumisest, ei ole usutavad. Video tegemise kohta on olemas
ka dokumentaalne tõend (09.04.2015 hageja poolt esitatud video failinimega „VIDEO0019“), kust nähtub, et vaidlusalune video on AP teinud kaks päeva pärast kahjujuhtumit (s.o 06.11.2013), mistõttu võis boiler tõenäoliselt olla juba külje peale keeratud. Seetõttu on kohus otsuse tegemisel ebaõigesti tuginenud boileri tootja Groupe Atlanticu 17.02.2015 hinnangule ja AV 26.03.2015 arvamusele, kuna hageja on 09.04.2015 möönnud, et kaks päeva hiljem tehtud video boilerist võis olla keeratud küljele.
23.Hageja on endiselt seisukohal, et IH paigaldas boileri korrektselt vastavalt kasutusjuhendile. Seega vastutab kostja kui boileri müüja tekkinud kahju eest vastavalt müügilepingule VÕS § 208 lg-s 1, § 217 lg-s 1 ja § 218 lg-s 1 sätestatu alusel.
24.Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel jätnud hageja osad seisukohad arvestamata. Hageja on seisukohal, et kostja esindajaks oleva juristi kui advokatuuri mittekuuluva isiku tunnitasu ei saa olla suurem kui 70 eurot/tund + käibemaks. Kostja esindaja poolt osutatava õigusteenuse hind 120 eurot/tund (sh käibemaks) ei ole kooskõlas õigusbüroode poolt pakutava õigusteenuse tavapärase hinnaga. Riigikohus on 11.02.2015 kohtumääruses 3-21-115-14 (p 14) samuti leidnud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
25.Kostja palub jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda.
26.02.03.2016 kirjas määras ringkonnakohus otsuse kuulutamise aja. Samuti anti pooltele vastamistähtajad avalduste ja seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 16.05.2016.
27.13.05.2016 esitas Salva Kindlustuse AS kohtule täiendava avalduse ja menetluskulude nimekirja. Apellant lisas oma apellatsioonkaebusele väite, et kd I tl 12 foto tegemise kuupäeva on võimalik kontrollida fotofaililt. Apellant ka lisas, et e-kirjavahetusega IH ja kostja vahel on tõendatud, et küttekeha oli defektne ja vahetati garantii korras välja (kd I tl 27). Menetluskuluna palus apellant hüvitada tema poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 325 eurot.
28.16.05.2016 vastuses kostja leidis, et apellandi väited ei kummuta etteheiteid boileri paigaldusele, mis on tõenäoliselt põhjustanud küttekeha ülekuumenemise. Kostja palus hüvitada temale apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludena õigusabikulu 4,25 tunni eest tasuga 100 eurot/tund 425 eurot, millele lisandub käibemaks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
29.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
30.Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses esitatud etteheitega, et maakohus ei ole täies ulatuses täitnud tõendite igakülgse hindamise kohustust (TsMS § 231 lg 1) ega ole otsuses kõiki tõendeid analüüsinud (TsMS § 438 lg 1, § 442 lg 8). Maakohus ei ole otsuses hinnanud hageja poolt 09.04.2015 esitatud CD-plaadil olevat foto- ja videomaterjali, vaid on piirdunud üldsõnalise järeldusega, et ka esitatud foto- ja videomaterjaliga ei ole tõendatud, et kostja müüs IH-le puudustega toote. Lisaks nõustub kolleegium osaliselt hageja väidetega, et maakohus on teinud mõnedest tõenditest ebaõigeid järeldusi. Vastavalt TsMS § 652 lg 1 p-le 1 on ringkonnakohtul võimalik hinnata maakohtu poolt hindamata jäetud tõendeid ja muuta maakohtu põhjendusi. Seega on maakohtu otsuse puudusi võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada. Kolleegiumi hinnangul ei muuda maakohtu otsuse puudused aga maakohtu lõppjärelduse õigsust.
31.Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonimenetluses ei ole menetlusosalistel enam vaidlust selle üle, et IH ostis boileri kostjalt ja paigaldas selle ise koos KT-iga. Samuti ei ole vaidluse all kindlustusjuhtumist teatamine. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas Atlantic soojaveeboiler, mille lekke tagajärjel tekkinud kahju kindlustusandja hüvitas, oli paigaldatud õigesti. Täpsemalt on vaidlus selles, millises asendis oli boiler kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Selles osas ei ole apellant nõustunud maakohtu poolt tõenditest tehtud järeldustega. Kolleegium nõustub apellandi etteheitega, et maakohus ei ole kõiki tõendeid kohaselt hinnanud. Lisaks on apellant vaielnud vastu temalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suurusele, leides, et kostjat esindanud juristi tunnitasu 120 eurot ei ole põhjendatud. Hageja on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu ei saa olla kõrgem kui 70 eurot (lisandub käibemaks).
32.Hageja ei nõustu maakohtu poolt tõenditest ja tunnistajate ütlustest tehtud järeldusega, et 1. köites tl-l 12 asuv ülemine foto on tehtud kahjujuhtumiga samal päeval. Hageja väidab, et nimetatud foto on teinud hageja kahjukäsitleja kahjude ülevaatamisel 05.11.2013. Kolleegium märgib, et hageja väide on kooskõlas hageja poolt 12.09.2014 menetlusdokumendi lisana esitatud originaalfoto andmetega, mille kohaselt on foto tehtud 05.11.2013 kell 15.36. Samuti on hageja väide kooskõlas vaatlusaktiga nr KK13-00756, mille kohaselt vaatas hageja esindaja tekitatud kahju üle 05.11.2013 (kd I tl 9-10). Seega ei ole õige maakohtu otsuse punktis 27 tehtud järeldus, et 1. köites tl-l 12 asuv foto on tehtud kahjujuhtumiga samal päeval. Maakohtu otsuse põhjendust tuleb selles osas muuta. Kostja väide, et digitaalseid andmeid on võimalik lihtsalt modifitseerida, on oletuslik. Kohtu ette toodud asjaoludest ei saa järeldada, et neid andmeid oleks praegusel juhul muudetud. Olemasolevate andmete põhjal saab lugeda tõendatuks, et 1. köites tl-l 12 asuv foto on tehtud 05.11.2013 kell 15.36.
33.Iseenesest on õige apellandi väide, et 09.04.2015 esitatud CD-plaadil asuv foto failinimega IMAG0243 on faili andmete kohaselt tehtud 04.11.2013 kell 14.16, seega samal päeval kahjujuhtumiga. 09.04.2015 esitatud CD-plaadil asuvad fotod ja videod nimedega VIDEO0017 ja VIDEO0018 on kõik tehtud kuupäeval 04.11.2013. Viimatinimetatud videotest nähtub vee tilkumine läbi lae ja vee nirisemine üle telliskivi seinte. Videotest nähtuv on osaliselt kattuv fotomaterjaliga. Seega saab järeldada, et plaadil asuvad fotod
laest, telliskiviseinast ja plaatpõrandast (st kõik fotod välja arvatud foto failinimega IMAG0243) on tehtud samal päeval. Nimetatud fotode ja videote andmetest on näha, et need on tehtud 04.11.2013 kella 13.17st kuni kella 13.32ni. Kindlustusjuhtumi toimumise kuupäeva (04.11.2013) üle pooltel vaidlust ei ole. Ka foto lekkinud boilerist failinimega IMAG0243 (kd I tl 133) on faili andmete kohaselt tehtud 04.11.2013 kell 14.16. Kolleegiumi hinnangul ei anna üksnes kostja kahtlused alust järeldada, et hageja on nende fotode kuupäevi muutnud.
34.Hageja on seisukohal, et 04.11.2013 fotol failinimega IMAG0243 (kd I tl 133) on boileri veetorud suunaga põranda poole. Toimikus kd I tl-del 12 ja 83 asuvalt fotolt, mis on tehtud 05.11.2013 kell 15.36, nähtub, et boileri veetorud asetsevad külgsuunas horisontaalselt põrandaga. Siinkohal kolleegium nõustub kostja 18.03.2015 seisukohaga, et foto failinimega IMAG0243 on halva kvaliteediga, mistõttu ei ole võimalik täielikult veenduda sellel kujutatus, kuid boileri veetorud paistavad olevat suunatud alla. Samas on kostja juhtinud tähelepanu sellele, et veevoolikud on ühest otsast lahti ühendatud ja lebavad põrandal boileri ees, mistõttu ei saa tegemist olla töötava boileriga. Kolleegium märgib, et foto kd I tl-del 12 ja 83 ning foto failinimega IMAG0243 võrdlemisel saab teha järelduse, et boileri asend nendel on erinev. Fotode erinevus ei anna aga alust järelduseks, et boiler oli paigaldatud õigesti. Eeltoodud osas tuleb maakohtu põhjendusi täiendada.
35.Tõenditega ei ole kooskõlas maakohtu järeldus, et tunnistaja IH väited, et VIDEO0019 on tehtud paar päeva hiljem juhtumi toimumisest, ei ole usutavad. Toimikus kd I tl 134 ja tl 144 asuvatel CD-plaatidel oleva VIDEO0019 andmetest nähtub, et video on tehtud 06.11.2013 kell 9.26. Sellega on kooskõlas IH väide, et video on tehtud paar päeva hiljem kindlustusjuhtumist. Kolleegium märgib aga, et ka nimetatud videost ei saa teha järeldust boileri õigest paigaldamisest. Videost on näha, et flantsist tilgub vett. Boileri asendit ei ole kohtul videost võimalik tuvastada. Samas on flantsist vee tilkumise suuna ja kostja 26.03.2015 vastuses asuva foto (kd I tl 136) kõrvutamisel võimalik teha järeldus, et videos tilgub vesi flantsist, mis on sellises asendis, kus veetorud asuvad horisontaalselt.
36.Lisaks ei ole hageja menetluses lükanud ümber boileri tootja 22.08.2014 (kd I tl 102) ja 17.02.2015 (kd I tl 139) hinnanguid ega AV 26.03.2015 arvamust (kd I tl 140). Samuti on oluline asjaolu, et tootja 22.08.2014 hinnangu (kd I tl 102) ja IL ütlustega (kd I tl 153) võib lugeda tõendatuks, et juba ainuüksi küttekeha välimusest (kd I tl 33) saab järeldada nn „kuivkütmist“, mis kinnitab boileri ebaõiget paigaldust. Nimetatud osas ei ole apellant ka esitanud vastuväiteid, mis asjatundjate arvamuse sisuliselt kahtluse alla seaks. Asjaolu, et küttekeha vahetati garantii korras välja kui defektne (kd I tl 27), ei tõenda kohtumenetluses küttekeha defektsust. Lisaks on tunnistaja AR, kes vahetas küttekeha garantii korras välja, selgitanud, et küttekeha vahetati garantii korras välja põhjusel, et tunnistaja „ei suutnud 100% tõendada, et see oleks kliendi süü“ (kd I tl 121). Seega ei saa küttekeha garantii korras väljavahetamisest järeldada küttekeha defektsust.
37.Seega ei anna maakohtu osaline tõendite hindamata jätmine kolleegiumi arvates alust otsuse tühistamiseks. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et ei ole tõendatud, et kindlustusjuhtumi põhjuseks oli kostja poolt IH-le müüdud puudustega boiler.
Esitatud tõenditest saab järeldada boileri ebaõiget paigaldamist. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb seega jätta muutmata, arvestades ka käesolevas otsuses esitatud põhjendusi. Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus muutmata otsuse ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3).
38.Kolleegium on seisukohal, et maakohtu otsus hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on analüüsinud kostja esitatud menetluskulude nimekirjas nimetatud kulude põhjendatust ja vajalikkust ning vähendanud hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust. Kolleegium märgib, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1-119-14, p 19). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot/tund (sh käibemaks) saab pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Menetluskulude jaotus
39.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, tuleb ka ringkonnakohtul vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrata summaarselt kindlaks menetluskulud. Kuna hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinda kolleegium tema menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
40.Kostja 16.05.2016 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid 425 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulud koosnevad õigusabikuludest. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulunud apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsusega tutvumisele ning vastuse koostamisele apellatsioonkaebusele 3,75 tundi ja 13.05.2016 apellandi seisukohaga tutvumisele ja sellele vastamisele 0,5 tundi. Seega on kostja esindaja ajakulu olnud kokku 4,25 tundi. Hageja on vaielnud kostja menetluskulude nimekirjale vastu, leides, et kostja esindaja poolt osutatava õigusteenuse hind 120 eurot ei ole kooskõlas õigusbüroode pakutava õigusteenuse tavapärase hinnaga. Hageja leiab, et põhjendatuks ja mõistlikuks tunnitasuks saab pidada 70 eurot/tund (käibemaksuta) ja õigusabikulu kokku 297,50 eurot (4,25 x 70).
41.Kolleegium ei nõustu hagejaga. Sarnaselt maakohtus kantud menetluskuludele on ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka apellatsioonimenetluses lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindaja tunnitasuks 100 eurot/tund (käibemaksuta). Kostja esindaja ajakulule hageja vastuväiteid ei esitanud. Kolleegium peab TsMS § 175 lg 1 alusel kostja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks apellatsioonimenetluses 4,25 tundi tasumääraga 100 eurot/tund (käibemaksuta), s.o 425 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb määrata, et väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
42.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.