lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-19095/5

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-19095/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1161
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-19095

Tsiviilasi

K.I.i hagi J.S. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. detsembri 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.I.i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): K.I.

XXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): J.S. (isikukood: puudub)

esindajad

RESOLUTSIOON

(isikukood:

1.Jätta Viru Maakohtu 28. detsembri 2015 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

2.Jätta K.I.i määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud K.I.i kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.K.I. (hageja) esitas 17. detsembril 2015 hagi J.S. (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt otsib kostja 15 aasta jooksul põhjusi hagejaga tüli norimiseks või viimase mõnitamiseks. Kostja sundis enda tütart andma kohtus ütlusi hageja vastu, mis viis hageja kinnipidamisele. Veebruaris 2015 üritas kostja hagejat kahel korral ühe tunni jooksul autoga riivata. Sündmuste kohta tegi hageja avalduse politseile. Hageja palub kostjalt välja mõista 730 eurot, millest 600 eurot on mittevaraline kahju ja 130 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Viru Maakohus keeldus 28. detsembri 2015 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tutvunud hageja esitatud avaldusega leidis maakohus, et hagiavaldus on ilmselgelt perspektiivitu, sellest ei ole võimalik aru saada, millist hageja isiklikku õigust on kostjana märgitud isik rikkunud. Hageja esitatud kostja andmed ei ole piisavad tuvastamaks kostja isikut. Rahvastikuregistri andmetel on Eestis registreeritud 3 J.S. nimelist isikut, ning ükski neist kolmest ei ole registreeritud hageja märgitud aadressil. Riigilõiv on menetluskulu TsMS § 138 lg 2 mõttes ning ei ole käsitletav varalise kahjuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 mõttes. Mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 mõttes hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi, muuhulgas ka isiku heaolu langust, mis võib olla tingitud teatud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses. Isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude suuruse põhjendatust hindab kohus VÕS § 134 lg 2 alusel. VÕS § 134 lg 2 sätestab isikuõiguste rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamisele piirangud. Rikkumise raskuse tõendamine on kahjustatud isiku kohustuseks (Riigikohtu 25. veebruari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-09). Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagis kirjeldatu järgi ei ole esitatud ega tõendatud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks eeldatav hagejal mittevaralise kahju tekkimine ning mille esinemisel näeb seadus ette mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise. Paljasõnalised väited isiklikest vastuoludest kellegagi 15 aasta vältel ei anna alust eeldada hageja isiklike õiguste rikkumist kostja poolt.

Põhjendamatu on hageja väide, et kostja sundimisel andis viimase tütar kohtus ütlusi, mistõttu tuli hagejal kanda reaalset vanglakaristust. Kriminaalasjas nr 1-11-11073 2. detsembril 2012 jõustunud kohtuotsuse alusel tunnistati hageja süüdi KarS § 121 ja § 263 p 3 järgi ning kohtuotsuse alusel kandis hageja karistust enda toimepandud õigusvastaste tegude eest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt ei pööranud maakohus tähelepanu sellele, et ohtu oli pandud hageja elu. Inimese elu ei saa hinnata rahalises väärtuses. Kostja ähvardas hageja elu sellega, et üritas teda autoga alla ajada. Selle kohta oli tehtud ka politseisse avaldus, mida kohus saab kontrollida. Hageja palub asja läbivaatamist kohtuistungil. Koos määruskaebusega esitas hageja taotluse nõuda välja Politsei- ja Piirivalveametilt hageja avaldus kostja tegevuse kohta. Hageja palub teavitada kostjat hageja nõudest juhuks, kui kostja on nõus seda täitma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väite ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Hagiavalduse kohaselt seisneb hageja õiguste rikkumine eelkõige kostja poolt hagejaga konflikti otsimises, kostja poolt kostja tütre õhutamises hageja vastu valeütluste andmiseks ning kostja poolt teostatud katses hageja auto alla ajada. Määruskaebuses tugineb hageja üksnes väitele, et kostja on seadnud ohtu hageja elu, üritades hagejat auto alla ajada. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt ei käsitle ringkonnakohus maakohtu põhjendusi seoses kriminaalasjaga nr 1-11-11073 ning seoses hageja ja kostja vaheliste isiklikke vastuoludega.
5.Maakohus leidis õigustatult, et hagis ei ole esitatud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks eeldada hagejal mittevaralise kahju tekkimist, mille hüvitamise nõude esitamise võimalus tuleneks seadusest. Hageja leiab määruskaebuses, et tegemist on ohuga hageja elule ning maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest keeldumine eeldab hagi sisule hinnangu andmist ja kohtul on kõrgendatud põhjendamis- ning kaalumiskohustus. Õigusliku perspektiivituse sätted (TsMS § 372 lg 2 p-d 1–2) kuuluvad kohaldamisele juhul, kui kohus on süvenenult analüüsinud nõude väljavaateid, lähtumata mitte nõude kitsast sõnastusest, vaid nõude aluseks olevatest asjaoludest ja neile kohalduvatest õigusnormidest ning hinnanud, kas hageja esitatud asjaolude pinnalt, arvestades kohtu selgituskohustust ja hagi täpsustamise ja parandamise võimalusi, oleks hagi rahuldamine välistatud või oleks hagiga taotletava eesmärgi saavutamine välistatud. Isikuõiguste, milleks on tingimata ka õigus elule, rikkumisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib VÕS § 134 lg 2, mille kohaselt tuleb rahaline hüvitis kõne alla üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Nimetatud asjaolu peab tõendama kahjustatud isik, ehk hageja. Hageja väitel on ta esitanud avalduse politseile selle kohta, et kostja üritas teda auto alla ajada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja põhjendanud, ega tõendanud, milles seisneb tema kehaline või hingeline valu, mille eest kahjuhüvitise väljamõistmine oleks õigustatud.

Ringkonnakohus märgib, et politseile avalduse esitamisel oli hagejal kriminaalmenetluse algatamisel võimalik taotleda kahju hüvitamist kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi esitamisel. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole seda teinud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on avalduse politseile esitanud. Hagiavaldusele lisatud Politsei- ja Piirivalveameti vastusest (tl 4) nähtuvalt on tegemist 2012 aasta pöördumisega, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas asjakohane, kuivõrd hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt on kostja üritanud hagejat auto alla ajada veebruaris 2015. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse Politsei- ja Piirivalveametilt tõendite kogumiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul poleks hagiavalduse käiguta jätmine ning hagejale täiendava tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks poleks teistsugust tulemust andnud. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja subjektiivseid õigusi rikutud. Seadus ei näe antud juhul ette hageja võimalust saada õiguskaitset.

6.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja