OÜ Nurme Teedeehitus hagi OÜ Postgeneral (likvideerimisel) vastu 11 913,50 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. veebruari 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Nurme Teedeehitus apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9926,98 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Nurme Teedeehitus (registrikood 11188001), seaduslik esindaja juhatuse liige Raivo Kuusemets, lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku Kostja: OÜ Postgeneral (likvideerimisel, registrikood 10984227), likvideerija Marek Linnas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. veebruari 2016 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi viivise saamiseks 2277,49 euro ulatuses. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ka selles osas ja mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja viivis 2277,49 euro suuruses. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata,
2.2.Välja mõista OÜ-lt Postgeneral (likvideerimisel) OÜ Nurme Teedeehitus kasuks põhivõlg 993,26 eurot ja viivis 3270,75 eurot.
2.3.Jätta rahuldamata hagi ülejäänud viivise 7649,49 eurot saamiseks.
3.Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Nurme Teedeehitus esitas 04.08.2015 Harju Maakohtule hagi OÜ Postgeneral (likvideerimisel) vastu põhivõla 993,26 euro ja viivise 10 920,24 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.05.2009 töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus teostama kostjale elu- ja ärihoone ehitustöid. Tööde maksumus oli lepingu kohaselt 341 729,18 krooni (21 840,47 eurot) koos käibemaksuga, millest pool tasuti ettemaksuna.
3.Pärast tööde lõplikku valmimist ja üleandmist esitas hageja kostjale 30.06.2009 arve nr 69/6 maksetähtajaga 14.07.2009 170 864,59 krooni (10 920,23 euro) tasumiseks. 25.08.2010 tasaarvestasid pooled arvest nr 69/6 tuleneva nõude kostja esitatud arvega nr 2010029 1190,39 euro ulatuses. Pärast tasaarvestust jäi hageja nõudeks 8870,98 eurot.
4.Ajavahemikul 29.06.2009 kuni 16.11.2013 tasus kostja põhivõlga juhuslike osamaksete kaupa, ületades oluliselt arve tasumise tähtaega. Tasumata on veel 993,26 eurot.
5.Lepingu p 12.2.1 kohaselt peab kostja tööde eest tähtaegselt tasumata jätmise korral tasuma viivist 0,15% päevas tasumata arve summast tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni tasumise päevani, s.o alates 15.07.2009 summalt 10 920,24 eurot, arvestades tasutud osamakseid. Hageja viivisenõue on kokku 14 305,87 eurot, mida hageja vähendas põhinõude suuruseni, nõudes viivist 10 920,24 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu.
7.Hageja põhinõue ja seega ka võimalikud kõrvalnõuded on TsÜS § 146 järgi aegunud.
8.Arve tasumata jätmine oli põhjendatud, kuna hageja töö oli puudustega ja nõutavad aktid olid esitamata.
9.Nõutav viiviseintress on ebamõistlik. Viivis võiks olla maksimaalselt 993,26 eurot. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 993,26 eurot ja viivise 993,26 eurot. Kohus jättis viivisenõude 9926,98 euro ulatuses rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
11.Hageja tõi esile ja kostja võttis omaks järgmised asjaolud: pooled sõlmisid 11.05.2009 töövõtulepingu ja kooskõlas selle tingimustega väljastas hageja kostjale 30.06.2009 arve nr 69/6 summas 170 864,59 krooni, millele vastab praeguses vääringus 10 920,23 eurot; lepingu järgi oli kostjal kohustus tasuda arve hiljemalt 14.07.2009 ja maksta tasumisega hilinemise korral viivist määraga 0,15% päevas; pooled tasaarvestasid arve summast 24.08.2010 osasumma 18 625,70 krooni ehk 1190,39 eurot; kostja tasus või tema eest tasuti arve katteks osamakseid kuni 16.11.2013, mille tulemusel on arvest tasumata veel 993,26 eurot.
12.Põhinõude aegumine on TsÜS § 158 lg 1 järgi katkenud ja alanud uuesti osamaksete tasumisega kostja poolt või tema eest. Viimane osamakse tasuti 16.11.2013 ja hagi ei olnud põhinõude esitamise ajaks 04.08.2015 veel aegunud. Kostja muude vastuväidete puudumise tõttu tuleb põhinõue rahuldada.
13.Kostja ei ole peale aegumise vastuväite viivise nõudele muid vastuväiteid esitanud. Viivise määra ja põhinõude sissenõutavaks muutumise aja üle pooled ei vaidle.
14.Põhivõla osamaksete tasumine ei katkesta varasema perioodi eest arvestatud viivise nõude aegumist. Seega on viivise nõue võlgnevuselt enne 01.01.2012 aegunud. Hageja arvutatud viivisest on aegumata 3320,92 eurot.
15.Kostja sai poolte käitumisest mõistlikult järeldada, et hageja ei nõua viivist varasemalt makstud osamaksetega tasutud põhivõlalt. Juba 2009. a suvel sissenõutavaks muutunud kohustuse ositi täitmist aktsepteeris hageja vähemalt kuni 2013. a lõpuni, st nelja ja poole aasta vältel. Hageja väidab küll, et ta tuletas kostjale meelde tasumise kohustust, aga ei ole toonud esile enne hagi esitamist viivise nõudmist või vähemalt sellise nõude tulevikus maksma panemisest teatamist. Pooled pidasid 2010. a kevadel kirjavahetust, millest nähtub, et viivist käsitlev arve otsustati annulleerida.
16.Eelmärgitud erandlikel asjaoludel ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas nõuda kostjalt viivist suuremas summas kui põhivõla jääk. Osamaksetena võlga kustutav isik võib mõistlikult eeldada, et kui juba tasutud võlasummalt ei panda viivise nõuet maksma nähtava aja jooksul pärast osamakse tegemist või vähemalt ei teatata sellisest nõudest, siis piirdub tulevikus nõutav viivis veel tasuda jäänud põhivõla summaga. Seetõttu tuleb viivis välja mõista põhivõla jäägi ehk 993,26 euro suuruses. Rahuldamata jääb viivisenõue 9926,98 euro suuruses.
17.Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hagist kuulub rahuldamisele oluliselt väiksem osa kui pool, aga samas jääb hagi rahuldamata ainult viivise osas vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Sellises olukorras ei ole põhjendatud jaotada menetluskulusid lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Pooltel ei tule teineteisele seni kantud menetluskulusid hüvitada. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi viivise väljamõistmiseks 9926,26 euro ulatuses rahuldamata ja menetluskulud jäeti poolte endi kanda.
19.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et viivisenõue võlgnevuselt enne 01.01.2012 on aegunud. Kuna kostja põhikohustus ei olnud aegunud, siis tulenevalt TsÜS § 144 ei saa olla aegunud ka kõrvalkohustuste täitmisest tulenevad nõuded.
20.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja on kostja suhtes viivistest loobunud, kuna 2010.a kevadel peeti sellekohast kirjavahetust. Selline järeldus ei põhine hageja tahtel ja
hageja sekretäri poolt saadetud e-kirjast ei saa järeldada, et hageja oleks töövõtulepingu alusel esitatud viiviste nõudest loobunud.
21.Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Pelgalt asjaolu, et hageja ei pöördunud kohe oma õiguste kaitseks kohtusse, ei saa olla põhjuseks, et ta on käitunud pahas usus. Kuni 16.11.2013 tasus kostja oma võlgnevust ositi ja hagejal ei olnud põhjust kohtusse pöördumiseks. Kostjale oli teada, et lepingus on kokku lepitud viivises ja vastav nõue ei saanud seega tulla üllatusena. Nõue ei ole esitatud ebamõistlikult hilja ega pahas usus, kuna hageja nõue ei ole veel aegunud.
22.Kostja ei taotlenud viiviste vähendamist põhjusel, et hageja on käitunud viiviste nõudmisel pahas usus. Seega vähendas kohus viiviseid ebaõigesti omal algatusel.
23.Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna hageja ei ole käitunud pahas usus, tuleb hagi täieliku rahuldamise korral jätta menetluskulud kostja kanda ja kui hagi rahuldatakse proportsionaalselt, siis tuleb menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jaotada vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas hagi põhivõla 993,26 euro ja viivise 993,26 euro saamiseks. Kohtuotsus on selles osas jõustunud.
26.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi viivise 9926,98 euro saamiseks ja jaotas menetluskulud.
27.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja viivise 2277,49 eurot. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
28.Ringkonnakohtu hinnangul mõistis maakohus aegumata viivise ebaõigesti välja hagi esitamise ajaks tasumata põhivõla jäägi ulatuses (993,26 eurot), leides, et suuremas summas viivise kostjalt väljamõistmine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
29.Riigikohus on korduvalt tähelepanu sellele, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel (otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-70-09 p 11, 3-2-1-43-13 p 14, 3-2-1-128-14 p 11 jpt). Samuti on Riigikohus leidnud (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-07 p 27), et ka viivisenõue (nii lepinguline kui ka seadusjärgne) võib olla hea usu põhimõttega vastuolus. Riigikohus selgitas, et võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju (otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-70-09 p 11, 3-2-1-100-07 p 16, 3-2-1-102-07 p 16 jt).
30.TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ja õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada ega käituda eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Seda sätet kohaldatakse eelkõige õiguste kuritarvitamise juhtudel ja kui käitumise eesmärgiks oli kahju tekitamine teisele poolele.
31.Kostja ei väitnud, et hageja viivise nõudmine algse põhivõla suuruses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ega palunud sel alusel viivisenõuet vähendada. Samas leidis maakohus, et hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas nõuda kostjalt viivist suuremas summas kui põhivõla jääk, sest osamaksetena võlga kustutav isik võib mõistlikult eeldada, et kui juba tasutud võlasummalt ei panda viivise nõuet maksma nähtava aja jooksul pärast osamakse tegemist või vähemalt ei teatata sellisest nõudest, siis piirdub tulevikus nõutav viivis veel tasuda jäänud põhivõla summaga. Maakohus leidis ka seda, et hageja ei teavitanud enne hagi esitamist kostjat viivise nõudmisest või sellise nõude tulevikus maksma panemisest ja 2010.a kevadel otsustati viivist käsitlev arve annulleerida. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Maakohus ei põhjendanud, milles seisnes hageja õiguse kuritarvitamine. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist selliste erandlike asjaoludega, millest saaks järeldada, et hageja ei ole kasutanud heauskselt oma õigust nõuda viivist arvestatuna algsest põhivõla suurusest, arvestades seejuures tasutud osamaksete järgset põhivõla vähenemist.
32.Asja materjalist ei järeldu hageja sellist käitumist, millest kostjale oleks võinud jääda mulje, et hageja on oma viivisenõudest loobunud. Tõendatud ei ole ka seda, et pooled oleks sõlminud kokkuleppe viivisenõudest loobumise kohta Maakohtu viidatud hageja juhiabi poolt 05.04.2010 kostjale saadetud e-kirjast, milles teatatakse arve annulleerimisest, ei saa järeldada, et hageja oleks viivise nõudmisest loobunud (t lk 44). Kõnealust arvet ei ole kohtule esitatud ning selle sisu ja annulleerimise põhjust ei ole võimalik kindlaks teha. Kostja ei olnud 2010.a aprilli seisuga põhivõlga tasuma hakanud.
33.Järeldust, et hageja on viivisenõudest loobunud, ei saa tuletada sellest, et hageja ei esitanud kostjale enne hagi esitamist viivisenõuet ega teavitanud kavatsusest seda teha. Viivise maksmise kohustus lepiti kokku poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-s 12.2.1 Töövõtulepingute puhul on tavapärane, et lepitakse kokku viivise maksmises juhul, kui tellija ei tasu teostatud ehitustööde eest ettenähtud tähtajaks. Kostja pidi seega arvestama ja ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Hagejalt ei saanud mõistlikult oodata, et ta esitaks iga kostja poolt tasutud summa järgselt kostjale viivisearve. Hageja ei ole käitunud vastuoluliselt ja viivisenõue ei saa olla kostjale üllatuslik. Hageja on kasutanud VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt oma õigust nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09 jt).
34.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et põhivõla osamaksete tasumine ei katkesta varasema perioodi eest arvestatud viivise nõude aegumist. Kõrvalnõuded (sh viivisenõue) aeguvad sõltumata põhinõudest, st neil on autonoomne aegumise algus ja lõpp, aga ka peatumise ja katkemise alused. Tehingust tulenevad kõrvalnõuded alluvad tehinguliste nõuete aegumistähtaegadele. Seega kehtib seaduses põhimõte, et iga nõude aegumist tuleb hinnata erinevalt.
35.TsÜS § 144 ei mõjuta iseenesest kõrvalnõuete üldist aegumistähtaega (nt viivise puhul § 154 järgset aegumistähtaega ega selle arvutamist. Säte kehtestab üksnes n.ö maksimaalse aegumistähtaja, milleks on põhinõude aegumine (vt TsÜS § 144 kommentaare lk 460 – p-d 3.2 ja 3.3). Maakohus leidis õigesti, et viivisenõue on aegunud enne 01.01.2012 arvestatud viiviste osas. Samas arvestas maakohus aegumata viivisenõude välja ebaõiges suuruses. Maakohus arvestas ekslikult viivist ka kolme päeva eest (29.-31. detsember 2011), mis oleks tegelikult tulnud viivisearvestusest maha arvata kui aegunud nõude osa. Seetõttu ei saa aluseks võtta hageja tabeli alt seitsmendas reas märgitud viivitatud päevade arvu (27 päeva asemel on õige päevade arv 24) ja viivise suurust (196,78 euro asemel on õige summa 167,63 eurot). Aegumata viivisesumma (viivis lepingu järgi 0,15% päevas) õige arvestus on järgmine: tasumata summa
36.Hageja on õigustatud kostjalt nõudma viivist 3270,75 eurot, millest maakohus mõistis juba välja 993,26 eurot. Seega tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista viivis 2277,49 eurot ja viivisenõue jääb aegumise tõttu rahuldamata 7649,49 euro ulatuses.
37.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning rahuldamata ja rahuldatud nõuete (sh põhinõue) vahe ei ole märkimisväärselt suur, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.