hageja AS STV, rk 10059388; asukoht Valge 6-4, 11413 Tallinn; hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska, Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]; kostja Allen Allet, ik XXXX; elukoht XXXX.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Allen Alletilt (Allet) AS-i STV kasuks välja 14 (neliteist) eurot 3 senti, millest põhivõlg moodustab 12.78 eurot ja viivis perioodi 15.11.2014 – 31.01.2016 eest 1.25 eurot.
3.Mõista Allen Alletilt AS-i STV kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt 12.78 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.02.2016 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 11.53 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata põhivõla 49 euro ja viivise 30.44 euro ning edasiulatuva viivise nõude seadusjärgset viivisemäära ületavas osas.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5.Jätta hageja menetluskuludest 15% kostja kanda ja 85% hageja kanda.
6.Määrata AS-i STV menetluskulude rahaliseks suuruseks 170 (ükssada seitsekümmend) eurot 87, millest 75 eurot on riigilõiv ja 95.87 eurot lepingulise esindaja kulud.
7.Välja mõista Allen Alletilt AS-i STV kasuks menetluskulude katteks 25 (kakskümmend
viis) eurot 63 senti.
8.Allen Alletil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.AS STV esitas 28.10.2015 Pärnu Maakohtule Allen Alleti vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse 115.14 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 13.01.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse seoses võlgniku vastuväitega ja andis nõude Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus andis 08.12.2015 määrusega tsiviilasja menetlemiseks üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Tartu Maakohus jättis 15.01.2016 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.
2.AS STV (hageja) esitas 02.02.2016 Tartu Maakohtule hagi Allen Alleti (kostja) vastu, paludes välja mõista kostjalt hageja kasuks võla 61.78 eurot ja viivise 31.69 eurot, lisanduva viivise ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.10.2013 liitumislepingu nr 462692 MIX Digi Kodu paketi teenustega (internet, kaabel tv ja telefon) ja seadme kasutamise lepingu, millega kostja rentis hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed: digikaardi Digi Smartcard (väärtusega 12.78 eurot) ja digiseadme ECR-510PVR (väärtusega 49 eurot). Lepingu järgi seadme tagastamisel oli kostja kohustatud tagastama kõik komplektiosad. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuised arved teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 61.78 eurot. Hageja tugineb nõude esitamisel AS STV teenuste kasutamise üldtingimuste p-dele 3.8, 3.8.1 ja 12.6. Hageja ootas seadmete tagastamist 17.07.2014 kuni 31.10.2014, mis on hageja hinnangul piisav aeg. Hageja arvestas seadmete väärtushinna 31.10.2014 ning alles 28.11.2014 üritas kostja tervet seadmete komplekti esindusse tagastada. Selleks ajaks oli tähtaeg seadmete tagastamiseks möödunud ning hageja ei olnud enam kohustatud seadmeid vastu võtma, mistõttu hageja nõuab seadmete väärtuse kompenseerimist.
Üldtingimuste p 5.13 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,15% tasumata summalt kalendripäevas. Hageja on arvestanud viiviseid kokku alates 15.11.2014 442 päeva eest summas 40.96 eurot.
3.Kostja oma 18.04.2016 vastuses (tl 58-59) vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt on kostja pärast lepingu peatamist käinud kolmel korral AS-i STV Tartu kontoris seadmeid tagastamas. Esimesel korral oli maha jäänud SCART-kaabel, mistõttu keelduti poolikut komplekti tagasi võtmast. Teisel korral leiti, et puudu on kiipkaart ja keelduti teisi kaasas olnud seadmeid vastu võtmast. Kolmandal korral, kui kostja pakkus kogu komplekti, keelduti seda vastu võtmast, kuna seadmete eest oli juba arve koostatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on esitanud oma hagiavalduses toodud nõuete ja väidete tõendamiseks koopiad poolte vahel 08.10.2013 sõlmitud tüüptingimustega liitumislepingust nr 462692 (tl 28), seadme kasutamise lepingust (tl 29), AS STV elektroonilise side võrguga liitumise, teenuse ja seadmete müügi ning kasutamise tüüptingimustest (tl 34-45) ning kostjale esitatud arvetest (tl 30-31). Kostja oma vastuses (tl 54) hagi ei tunnista ning leiab, et hageja on ebaõigesti keeldunud temalt seadmeid vastu võtmast. Poolte vahel sõlmitud tüüptingimustega liitumislepingust ja seadme kasutamise lepingust nähtuvalt on hageja andnud kostja kasutusse digiseadme ECR-510PVR (väärtus 49 eurot) ja digikaardi Digi Smartcard (väärtus 12.78 eurot) kampaania tingimustel, s.o Digi TV baaspaketi kasutamine vähemalt 12 kuud. Liitumislepingu tähtaeg oli kampaania aktiviseerimise kuupäev + 12 kuud. Kostja kinnituse kohaselt on ta seadmed üle vaadanud ja operaatori esindajalt vastu võtnud. Tüüptingimuste (tl 34-45) punkti 3.8. kohaselt kasutuslepingu alusel kasutusse antud seadme või tähtajalise liitumislepingu alusel kliendile antud varalise soodustuse kadumisel, kasutamiskõlbmatuks muutumisel või muul põhjusel, mille tõttu on vähenenud seadme või varalise soodustuse väärtus võrreldes selle normaalse kulumisega ja heaperemeheliku kasutamisega, Klient on kohustatud maksma operaatorile hüvitist summas, mis vastab analoogse uue seadme jaemüügihinnale või lepinguga määratud varalise soodustuse väärtusele. Punkti 3.8.1 kohaselt on operaatoril on õigus nimetatud hüvitist nõuda ka juhul, kui klient ei ole tasunud kahe kuu jooksul seadme üüritasu tema poolt kasutuslepingu alusel kasutusse antud seadme eest või ei ole tasunud tähtajalise liitumislepinguga ettenähtud teenustasu. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule on kostja jätnud tasumata esitatud arvete (tl 3031) eest kokku 96.22 eurot teenuste ja seadmete eest. Võlgnevuse teenuste eest 34.44 eurot tasus kostja enne kohtumenetlust, seega nõuab hageja seadmete väärtust (digiseade 39 eurot ja digikaart 12.78 eurot) 61.78 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupoolele kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
VÕS § 101 lg 3 välistab võlausaldaja tuginemise võlgniku rikkumisele või selle tõttu õiguskaitsevahendite kasutamise juhul, kui rikkumine on tingitud võlausaldajast.
5.Kohus leiab, et poolte vahe puudub vaidlus asjaolu üle, et hiljemalt 28.08.2014 oli kostja toonud hageja esindusse tagastamiseks digiseadme. Hageja esitatud väljavõttest suhtlusest kliendiga Allen Allet on kirjas, et 27.08.2014 on Allen Allet pöördunud hageja poole ja selgitanud, et on kaks korda püüdnud seadmeid tagastada, kuid esimesel korral ei olnud kaasas SCART juhet ja teisel korral digikaarti. Kohus järeldab, et teisel korral oli Allen Alletil digiseadme komplekt olemas. Seadme kasutamise lepingu nr 462692 kohaselt kuulus seadme komplekti kaugjuhtimispult, RCA/SCART juhe ja kasutusjuhend. Samuti nähtub hageja esitatud tõendist, hageja poolt 17.07.2014 kostjale saadetud e-kirjast, et kostjal on tagastamata digiseade ECR-510PVR maksumusega 49 eurot. Kirjas täpsustatakse, et tagastatav seade peab olema komplektne ning sisaldama ka algselt kliendile antud kaableid ja kasutusjuhendit. Nimetatud kirjas ei ole märgitud, et digiseade tuleb tagastada koos digikaardiga. Seadme kasutamise lepingust ega AS-i STV tüüptingimustest ei tulene, et klient peab tagastama kogu vara korraga. Seadme kasutamise lepingu p-s 3 on toodud vara all on loetletud eraldi ridadena digiseade ja digikaart. Eeldatavasti ei ole digiseadme kasutamine seotud konkreetse digikaardiga. Seetõttu leiab kohus, et hageja on põhjendamatult keeldunud vastu võtmast kostja poolt pakutud digiseadet. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja nõude digiseadme väärtuse hüvitamiseks 49 euro ulatuses, kuna hageja on põhjendamatult keeldunud seda kostjalt vastu võtmast. VÕS § 83 lg 1 kohaselt kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja keelduda kohustuse ositi täitmise vastuvõtmisest, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja eeldas, et seadme kasutamise lepingu alusel kostja tasuta kasutusse antud vara tuleb tagastada ühekorraga, oleks kõnealusel juhul ositi vastuvõtmisest keeldumine vastuolus hea usu põhimõttega.
6.Kohus leiab, et hageja nõue digikaardi väärtuse hüvitamiseks summas 12.78 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja teatas hagejale 27.08.2014, et seoses kolimisega on digikaart kadunud ning pakkus esimest korda hagejale digikaarti tagastamiseks alles 28.11.2014, millest hageja aga keeldus. Kohus nõustub hagejaga, et mõistlik aeg digikaardi tagastamiseks möödus 01.10.2014. Hageja oli 03.09.2014 andnud kostjale seadmete tagastamiseks tähtaja 01.10.2014, kuid kostja tuli digikaarti tagastama alles 28.11.2014. VÕS § 101 lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise (VÕS § 100) korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Eeltoodust tuleneval tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista digikaardi maksumus 12.78 eurot.
7.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 40.96 eurot. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes AS STV tüüptingimuste p-st 5.13. Kohus leiab, et AS STV tüüptingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul
põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on 10.05.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hageja on arvestanud viivist alates 15.11.2014 kuni 31.01.2016. Perioodil 15.11.2014 kuni 31.12.2014 oli seadusjärgne viivis 8,15% aastas, alates 01.01.2015 on seadusjärgne viivis 8,05% aastas. Seega ületab AS STV tüüptingimustes sätestatud viivisemäär 0,15% päevas (s.o 54,75% aastas) seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda. Seetõttu, arvestades Riigikohtu eelviidatud seisukohta, on tüüptingimustes sisalduv viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejal õigus nõuda viivist põhivõlgnevuse summalt 12.78 eurot (61.78-49). Seega on viivisenõue õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuse summalt 12.78 eurot perioodil 15.11.2014 kuni 01.02.2016 on 1.25 eurot.
8.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks põhivõla 12.78 eurot ja viivise 1.25 eurot ning lisanduva viivise seadusjärgses määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 15% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulu 95.87 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 170.87 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 15% ehk 25.63 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, seega kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.