Eesti Vabariigi nimel
Kohus Kohtukoosseis
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
27.05.2016 Tallinnas 2-12-26402 Rune Erikssons Åkeriaktiebolag hagi United Companions OÜ vastu võlgnevuse 75 974 euro, viivise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks ning alternatiivselt hagi JN vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
93 650, 32 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.01.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
United Companions OÜ ja JN apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Rune Erikssons Åkeriaktiebolag (Rootsi Kuningriigi registrikood 556133-6933), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame Kostja I United Companions OÜ (registrikood 11547463), seaduslik esindaja JN, lepinguline esindaja advokaat Katrin Prükk Kostja II JN
Menetluse liik Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 30.01.2015 otsus tsiviilasjas nr. 2-12-26402 muutmata, United Companions OÜ ja JN apellatsioonkaebus rahuldamata ning poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud solidaarselt apellantide kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg. 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS §-le 174 lg. 4). Asjaolud Rune Erikssons Åkeriaktiebolag esitas 09.07.2012 hagi Harju Maakohtusse United Companions OÜ, Inspire Trading OÜ ja JN vastu võlgnevuse 75 974 euro, viivise 17 867,50 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks ning alternatiivselt hagi JN vastu kahju hüvitamiseks. Inspire Trading OÜ suhtes lõpetas kohus menetluse 09.07.2014 määrusega. Hageja on killustiku tootmisega tegelev Rootsi Kuningriigi äriühing. Hagejaga võttis 2008.a lõpus hagejaga ühendust JN, kes soovis vahendada AS-ile Talter (praegune ärinimi Lemminkäinen Eesti AS; registrikood 10114029) killustikku. Hageja leidis, et JN esines lepingueelsetel läbirääkimistel United Companions OÜ esindajana. 2009.a suvel sõlmisid hageja ning kostja killustiku müügilepingu. Hageja tarnis kostjale viiel korral kaupa: Tarne nr
Arve nr
Arve kuupäev
Konossemendi kuupäev
12/06/2009
12/06/2009
12/06/2009
12/06/2009
24/06/2009
24/06/2009
697/719
24/06/2009 09/07/2009
24/06/2009 09/07/2009
09/07/2009
09/07/2009
13/07/2009
13/07/2009
13/07/2009
13/07/2009
14/07/2009
14/07/2009
14/07/2009
14/07/2009
Kaup ja kauba kaal/prahiraha 4/8 2100 tonni prahiraha 4/11 2542 tonni prahiraha prahiraha 4/11 1152 tonni prahiraha 4/11 3388 tonni prahiraha 4/11 1118 tonni
Laev
Summa (eurot)
Vina
21 000
Vina
9 765
Fairland
26 691
Fairland Linda
12 328,70 5 472
Linda
12 096
Laska
16 093
Laska
35 574
Linda
5 310,50
Linda
11 739
United Companions OÜ ei ole hagejale ühegi tarnitud kaubapartii eest tasunud. JN palus hagejal väljastatud arved väljastada ka Inspire Trading OÜ-le. Tulles vastu JN palvele, edastas hageja samade numbrite, kuupäevade ja summadega Inspire Trading OÜ-le esitatud arved JN e-postile. JN eksitas hagejat, luues viimasele ettekujutuse, justkui oleks JN nii United Companions OÜ kui ka Inspire Trading OÜ seaduslik esindaja. Vaidlusalusel perioodil, s.t 2009.a suvel, oli Inspire Trading OÜ juhatuse liikmeks (ja ainuosanikuks) MV, kellega hagejal ei ole kordagi kontakti olnud. Hageja poolt kõikide ülaltoodud arvete alusel tarnitud kauba on United Companions OÜ müünud edasi Lemminkäinen Eesti AS-ile, kes kinnitas vastuseks hageja päringule, et on kätte
saanud kauba, mille eest on hageja esitanud OÜ-le United Companions arved 685, 696, 708, 711 ja 713. Lemminkäinen Eesti AS kinnitas, et on saadud kauba eest United Companions OÜle tasunud. Arved nr 707, 710, 711 ja 713 tervikuna ning arve 708 -7096 eurot on käesoleva ajani tasumata. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal ei ole nõuet kostja I ega Inspire Trading OÜ vastu, siis esitab hageja nõude ka JN vastu. Hageja leidis, et kogu kauba, s.t ka selle osa kaubast, mille eest ei ole veel tasutud, ostjaks on United Companions OÜ, kellega hagejal on sõlmitud vastav ostu-müügileping ning Inspire Trading OÜ ühines oma senise käitumisega ostja kohustusega. Kui kohus peaks siiski leidma, et kaup ongi tarnitud kas üksnes Inspire Trading OÜ-le või üldsegi nii, et ostjat ei olegi (või ei ole ostjal millegipärast maksmise kohustust), siis on selle olukorra tekitanud JN. Hageja leidis, et tal on nõue JN vastu nii juhul, kui tehing Inspire Trading OÜ-ga on esindusõiguse puudumise tõttu tühine, kui ka siis, kui tehing on kehtiv. Kui kohus tuvastab, et hageja on sõlminud lepingu Inspire Trading OÜ-ga, siis on ilmselt tegemist esindusõiguseta isiku poolt sõlmitud tehinguga, mis on tühine ning mille täitmata jäämise tõttu tekkinud kahju peab TsÜS § 130 lg 1 ja 2 sätestatust tulenevalt hüvitama tehingu teinud isik. Juhul kui kohus peaks tuvastama, et hageja ja Inspire Trading OÜ vahel on tõepoolest leping ning et see lepingu on kehtiv, vastutab niisuguse olukorra tekkimise eest JN, kelle käitumine oli heade kommete vastane – tema käitumine oli suunatud sellele, et tekitada ja säilitada hagejas arusaama, justkui nii kostja I kui ka Inspire Trading OÜ oleks kostja II kontrolli all ning et justkui hoolimata sellest, et hageja esitab arved nii kostjale I kui ka Inspire Trading OÜ-le, oleks hageja lepingupartneriks ikkagi kostja I. JN-ile pidi olema ilmne, et pärast seda, kui ta oli isikliku suhtluse tulemusena loonud hageja esindajatega usalduslikud sidemed, ei asu Rootsi äriühing kontrollima äriregistrist United Companions OÜ ning Inspire Trading OÜ taga olevaid isikuid. Ühtlasi pidi kostja II aru saama, et hageja vastutulek tema palvele väljastada samad arved teistkordselt ka Inspire Trading OÜle ei kätkenud endas hageja soovi astuda Inspire Trading OÜ-ga lepingulistesse suhetesse. Luues olukorra, mida on võimalik tõlgendada ka selliselt, et hagejal võib tema tahte vastaselt olla leping hoopis Inspire Trading OÜ-ga, kelle majanduslikust olukorrast, samuti aga osanikest ja juhatuse liikmetest puudus hagejal mistahes ülevaade, ning keeldudes United Companions OÜ esindajana tarnitud ja saadud kauba eest esitatud arvete tasumisest, pidi JN aru saama, et sellise tegevusega ta võib kahjustada hagejat. Kostjate vastus Kostjad hagi ei tunnistanud. Hagi United Companions OÜ vastu põhineb müügilepingul. Hageja väidab, et tema ja United Companions OÜ vahel on sõlmitud müügileping killustiku ostmiseks ning lepingu alusel tarnis ta United Companions OÜ-le kaupa. Oma vastavaid väiteid tõendab hageja arvete, konossementide ja lastimanifestidega. United Companions OÜ leidis, et arve kui ühepoolne dokument ei tekita, muuda ega lõpeta tsiviilõigusi ega kohustusi, mistõttu arvetega ei saa tõendada lepingulise suhte olemasolu. Hageja poolt esitatud konossement ei ole täielik ja sellest ei nähtu pooltevahelist lepingulist suhet, kuna antud tõendist võlgniku tahteavaldust ei nähtu. Lastimanifest ei tõenda lepingu sõlmimist, sest puudub võlgniku tahteavaldus. Lisaks on väited selle kohta, et hageja väljastas arved United Companions OÜ-le, kohut eksitavad. Arved, kus saajaks on märgitud United Companions OÜ, esitas hageja esmakordselt koos pankrotiavaldusega. Tegelikult väljastas hageja kõik hagiavaldusele lisatud arved hoopis Inspire Trading OÜ-le.
Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt muuhulgas prahiraha tasumist. Prahilepingut ei ole poolte vahel sõlmitud. JN leidis, et nõue tema vastu on perspektiivitu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohtu põhjendused Harju Maakohus rahuldas 30.01.2015 otsusega hagi ja mõistis United Companions OÜ-lt hageja kasuks välja võla 75 974 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 17 676,32 eurot ning lisanduva viivise seadusjärgses määras 21.07.2009 – 30.06.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis hagi JN osas läbi vaatamata. Hageja menetluskulud kostja I osas jättis kohus kostja United Companions OÜ kanda, JN osas hageja enda kanda ning JN menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hageja tarnis Eestisse killustikku viiel korral ning killustiku lõpptarbija AS Talter (Lemminkäinen Eesti AS) on kauba kätte saanud ning selle eest tasunud. Hageja koostas arved nr 685, 686, 696, 697/719, 712, 708, 707, 710, 711 ja 713, milledest tasumata on arved nr 707, 710, 711 ja 713 tervikuna ning arve nr 708 - 7096 eurot. Pooled vaidlesid selle üle, kes on vaidlusaluste võlasuhete pooled. Hageja leidis, et nii killustiku müügilepingu kui ka laeva prahtimise kokkuleppe võib sõlmituks lugeda hageja ning kostja I vahel. Kostja I leidis, et võlasuhted eksisteerisid hageja ning käesolevas tsiviilasjas kostjaks olnud Inspire Trading OÜ (registrikood 11013069, kustutatud) vahel. Kui kohus peaks tuvastama hageja ning kostja I vahelise võlasuhte, siis tuleb hinnata, kas hageja nõue on põhjendatud. Kui kohus peaks tuvastama hageja ning kostja I vahel võlasuhete puudumise, siis asub kohus lahendama alternatiivset hagi teise kostja JN vastu. Kohus leidis, et hageja müüs Eestisse killustikku, mistõttu on nimetatud õigussuhe ühtiv müügilepingu regulatsiooniga (VÕS § 208 lg 1). Hagis esitatu kohaselt võib killustiku müügilepingu puhul eeldada, et kõnesolev võlasuhe võis alata 2009.a suvel. Alates 01.05.2009 kehtima hakanud VÕS § 208 lg 1 nägi oma redaktsioonis ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus tuvastas 09.07.2014 määruses, et killustiku müügilepingust tuleneva nõude lahendamiseks tuleb aluseks võtta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (United Nations Convention on Contracts for the International Sale of Goods (Vienna, 1980); edaspidi CISG; kd II, tl 188-189). Hageja killustiku müügilepingust tulenev nõue võiks kuuluda rahuldamisele CISG artikli 62 alusel, mille kohaselt müüja võib ostjalt nõuda hinna tasumist, tarne vastuvõtmist või muude kohustuste täitmist. Sellise nõude rahuldamise eeldusteks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu (CISG artikkel 23), mis on jäänud täitmata (CISG artikkel 53). Killustiku müügilepingu raames kokku lepitud transpordikulutuste hüvitamise nõue võib rahuldamisele kuuluda CSG artikli 74 alusel. Killustiku müügilepingu sõlmimise tuvastamiseks lähtus kohus eelkõige CISG II osast tulenevast regulatsioonist (artiklid 14 kuni 24), arvestades ka esimese osa teisest peatükist tulenevaid artikleid (artiklid 8 kuni 13). Hageja väidete kohaselt võttis 2008.a lõpus hagejaga ühendust JN, kes soovis vahendada Aktsiaseltsile Talter (praegune ärinimi Lemminkäinen Eesti AS) killustikku. Hageja leidis, et JN esines lepingueelsetel läbirääkimistel United Companions OÜ esindajana. 2009.a suvel
sõlmisid hageja ning kostja I killustiku müügilepingu, mille alusel on hageja viiel korral tarninud Eestisse killustikku. Eraldi kirjaliku lepingudokumendi koostamiseni pooled ei jõudnudki, vaid asusid lepingut täitma. CISG artiklist 11 ei tulene nõuet, et ostu-müügileping sõlmitaks või kinnitataks kirjalikult või et ta vastaks mõnele muule vorminõudele. Kuna Rootsi Kuningriik ja Eesti Vabariik ei ole CISG artiklist 96 tulenevalt nõudnud artikli 11 kohaldamise välistamist, siis võib hageja lepingu sõlmimist tõendada igal viisil, kaasa arvatud tunnistajate ütlused. Kohus leidis, et hageja esitatud tõendid annavad ühes eluliselt usutavate asjaoludega aluse leida, et killustiku müügilepingu võib sõlmituks lugeda hageja ning kostja I vahel. CISG artikli 8 lg 3 kohaselt tuleb poole kavatsuse või õigustatud isiku tingimuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki vastavaid asjaolusid, sh läbirääkimised, poolte vastastikustes suhetes kujunenud praktika, tavad ja poolte igasugust hilisemat käitumist. Praegusel juhul oli Rootsi äriühingust hagejal piisav kindlus leidmaks, et killustiku tarnimiseks on talle pakkumuse teinud JN United Companions OÜ esindajana. Hageja esitatud kirjavahetusest AJ ning JN vahel nähtus, et JN on oma elektronkirjade saatmisel kasutanud kostja I nime sisaldavaid elektronpostiaadresse XXX. Hageja seisukohta kinnitab kohtu hinnangul ka hilisem 05.08.2009 elektronkiri, milles JN kinnitas, et pärast Aktsiaseltsi Talter poolt arvete tasumist ei ole tema enam võlgu. Kohus leidis, et kuivõrd JN on kirja jaluses ennast määratlenud kui kostja I juhatuse esimeest, siis võib kirja üldiselt tõlgendada kui kostja I määratlemist võlasuhte poolena. Ühtlasi on hageja killustiku müügilepingu hilisemal täitmisel kaubadeklaratsioonidele kauba saajana märkinud United Companions OÜ. Lisaks on United Companions OÜ kaubasaajana ära märgitud hagejale väljastatud lastikirjades. Kohus ei nõustunud kostja I käsitlusega sellest, et killustiku müügileping tuleb sõlmituks lugeda hageja ning Inspire Trading OÜ vahel. Kostja I hinnangul tõendavad seda asjaolu hageja väljastatud arved Inspire Trading OÜ-le ja hageja müügireskontro väljatrükk. Inspire Trading OÜ-le väljastatud arvete osas viitab kohus kostja I poolt 10.04.2013 menetlusdokumendis esitatud seisukohale, kus kostja I märkis, et arve kui ühepoolne dokument ei tekita, muuda ega lõpeta tsiviilõigusi ega kohustusi. Kohus leidis, et arvetega ei saa tõendada lepingulise suhte olemasolu. Seetõttu pelgalt Inspire Trading OÜ-le väljastatud arvete tõttu ei tule killustiku müügilepingu osapooleks lugeda Inspire Trading OÜ-d. Lisaks ei tõenda lepingu sõlmimist ka hageja müügireskontro väljavõte. Praegusel juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et killustiku eest on hagejale tasunud Inspire Trading OÜ – kohtu hinnangul on hageja müügireskontro näol tegemist raamatupidamisliku dokumendiga, milles Inspire Trading OÜ nime kajastumine ei anna piisavat alust pidada teda lepingu osapooleks. Lepingu sõlmimiseks peavad lepingu pooled vastastikuste tahteavalduste vahetamise kaudu olema saavutanud kokkuleppe lepingu kõigis olulistes tingimustes. Hageja esitas piisavaid tõendeid selle kohta, et lepingueelsetes läbirääkimistes osales JN kostja I seadusliku esindajana. Asjaoludest võib järeldada, et läbirääkimiste edukal lõpulejõudmisel asusid pooled kokkuleppeid täitma. Kostja ei esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et killustiku müügilepingu sõlmimisel ning sellele eelnenud läbirääkimistel oleks osalenud Inspire Trading OÜ või selle äriühingu esindaja. Kostja I selgitas, et Inspire Trading OÜ müüs hagejalt ostetud killustiku edasi Ductile Baltic OÜ-le ja United Companions OÜ-le. United Companions OÜ ostis killustikku ka Ductile Baltic OÜ-lt, mida tõendavad Ductile Baltic OÜ arved United Companions OÜ-le. United Companions OÜ müüs saadud killustiku edasi Aktsiaseltsile Talter. Eelnevast tulenevalt leidis
kohus, et Ductile Baltic OÜ ja Inspire Trading OÜ hilisem võimalik osalemine tarneahelas ei muuda hageja ning JN esindusel United Companions OÜ vaheliste läbirääkimiste olemust. Ductile Baltic OÜ, Inspire Trading OÜ ning kostja I omavahelised õigussuhted ei tõenda seda, et killustiku müügileping tuleks lugeda sõlmitud muu isiku kui United Companions OÜ-ga. CISG artikkel 14 sätestab, et ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Kooskõlas CISG artikliga 14 leidis tõendust, et kostja I eesmärgiks on olnud killustiku hagejalt ostmine ning selle hilisem vahendamine AS-ile Talter. Poolte lepingueelsete läbirääkimise käigus on kostja I huvi tundnud erinevate killustiku tüüpide koguste ning nende hindade kohta. CISG lepingu sõlmimise kohta käivate sätete kommentaariks on õigusalases kirjanduses märgitud, et lepingu tingimustes kokkuleppimist võib tõendada muuhulgas ka kauba saatmisega ning selle eest tasumisega (vt Explanatory Note by the UNCITRAL Secretariat on the United Nations Convention on Contracts for the International Sale of Goods; lk 37, p 20). Tulenevalt CISG artiklist 38 lg 1 peab ostja kauba üle vaatama või tagama selle ülevaatuse nii lühikese ajaga, kui see antud asjaoludel on praktiliselt võimalik. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kostja I oleks hagejale esitanud pretensioone kauba koguse või kvaliteedi või muude tingimuste täitmata jätmise osas. Hageja poolt esitatud lastimanifestid tõendavad, et hageja on kauba Rootsist teele saatnud. Ühtlasi kinnitas AS-i Talter esindaja 16.10.2009 elektronkirjas hagejale, et on saadetud kauba lõpptarbijana kätte saanud ning on kostjale I kauba eest ka tasunud. Ühtlasi on tuvastatav hageja poolt väljastatud arvete osaline tasumine. Hagiavalduse kohaselt on arved nr 685, 686, 696, 697/719, 712 ja osaliselt arve nr 708 - 5000 eurot Inspire Trading OÜ poolt tasutud. CISG artikkel 23 näeb ette, et leping loetakse sõlmituks hetkel, millal oferdi aktsept kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega jõustub. Artikli 18 esimene lause kohaselt jõustub oferdi aktsept hetkel, millal oferent on nimetatud nõusoleku kätte saanud. Kohus luges killustiku müügilepingu sõlmituks hiljemalt hetkel, mil hagejale tasuti esimese 20.07.2009 arve nr 685 alusel 21 000 eurot. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja I eest on hageja poolt koostatud arved tasunud Inspire Trading OÜ. Kostja I märkis, et tegelikult väljastas hageja arved Inspire Trading OÜ-le ning kostjale I esitatud arveid nägi kostja I esmakordselt pankrotiavalduse lisadena tsiviilasjas 2-12-9244. Kohus leidis, et esitatud tõenditest ei nähtu killustiku lepingu raames hageja suhtlemine Inspire Trading OÜ-ga. Kuna killustiku müügilepingu tingimuste läbirääkimistel on tuvastatav kostja I osalus ja kauba saatmine vaid kostja I nimele, siis on eluliselt usutav, et Inspire Trading OÜ seotus kõnesoleva võlasuhtega võis alguse saada JN või kostja I hilisemast initsiatiivist. Inspire Trading OÜ poolne hageja koostatud arvete tasumine ei asenda kõnesolevas võlasuhtes kostjat I Inspire Trading OÜ-ga. Seega leidis tuvastamist kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu. Hageja palus kostjalt I välja mõista laeva prahtimise (kasutamise) eest tasutud summad. Kohus leidis, et transpordi korraldamise kokkulepped on sõlmitud killustiku müügilepingu raames. Seega lähtus kohus kauba transpordi kohta käivate lepingutingimuste osas CISG asjakohastest sätetest. Kostja leidis, et prahtimise lepingut ei ole poolte vahel sõlmitud. Kauba transpordi korraldamise tingimustes kokkuleppimist võib hageja CISG artikli 11 viimase lause alusel tõendada igal viisil, kaasa arvatud tunnistajate ütlused. Kohus tuvastas, et killustiku
müügilepingu võib sõlmituks lugeda hageja ning kostja I vahel ning müügilepingust tuleneva kohustuse olemasolu. Kohus hindas killustiku müügilepingu sõlmimise asjaolusid hageja ning kostja I vahelist kirjavahetust, milles pooled on läbirääkimisi pidanud kauba koguste ning hinna osas. Kirjavahetusest võib tuvastada asjaolud, et pooled on killustiku müügilepingu raames rääkinud läbi ka kauba transpordi osas. Nimelt nähtub kostja I 20.01.2009 elektronkirjast, et kostja I on hagejale teinud ettepaneku prahtimise hinna osas. Hageja täitis omapoolse kohustuse kostja I ees. Hageja korraldas ostetud killustiku transpordi Oskarshamnist Pärnusse, paludes kostjal I tasuda 24.06. ja 09.07.2009, 13.07. ja 14.07.2009 elektronkirjadega esitatud mereveo eest arvete eest. Vaidlust ei olnud selles, et kostja I korraldas laevade prahtimise eest esitatud arvete nr 686, 697/719 ja 712 tasumise. Kohus leidis sellest tulenevalt, et laeva prahtimise lepingu tingimuste osas on pooled CISG artikleid 23 ja 18 arvestades jõudnud kokkuleppele hiljemalt 02.07.2009, mil hagejale tasuti esimene laeva prahtimise eest esitatud arve nr 686. Seoses kostja I väitega CIF klausli kasutamisele, leidis kohus, et kõnesolev klausel näitab, et hageja on laevade prahtimise eest tasunud. Prahtimise hüvitamise ulatuses on pooled eraldiseisvalt kokku leppinud, mille suurust on kostja I poolt tunnustatud, kuivõrd kostja I korraldas laevade prahtimise eest esitatud arvete tasumise. Seega on tuvastatud hagi rahuldamise esimene eeldus laeva prahtimise eest hüvitise nõudmise osas, s.t kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu. CISG artikkel 61 näeb ette õiguskaitsevahendid juhul, kui lepingut rikub ostja. Kõnesoleva sätte lg 1 punktid a ja b sätestavad, et kui ostja ei täida mõnda oma kohustust lepingu või käesoleva konventsiooni järgi, võib müüja teostada 62.–65. artiklis ettenähtud õigust; või nõuda kahjude hüvitamist, nagu see on ette nähtud 74.–77. artiklis. CISG artikli 53 kohaselt on ostja kohustatud tasuma kauba hinna ja võtma kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja käesoleva konventsiooni nõuetega. Kostja I täitis CISG artiklis 53 sätestatud kaubatarne vastuvõtmise kohustuse, kuid jättis kauba eest tasumata. CISG artikkel 62 kohaselt müüja võib ostjalt nõuda hinna tasumist, tarne vastuvõtmist või muude kohustuste täitmist. Hageja nõudis kostjale I killustiku müügilepingu alusel väljastatud arvete esitanud arvete nr 708, 711, ja 713 tasumist. Arve nr 708 on tasutud 5000 euro ulatuses. Kokku nõudis hageja kostjalt 54 409 euro (7096 + 35 574 + 11 739) tasumist. Kohus ei tuvastanud kostja I vastutust välistavaid asjaolusid. Hageja nõue kostjalt killustiku müügi eest 54 409 euro väljamõistmiseks on põhjendatud ja hagi kuulub selles osas rahuldamisele. CISG artikli 78 kohaselt kui pool on hinna või mõne muu summa tasumisega viivitanud, on teisel poolel õigus saada viivitatud summa pealt protsente, tekitamata kahju mis tahes nõudele, hüvitamaks kahjusid, mida võib sisse nõuda 74. artikli alusel. Hageja on arvestanud arvete tasumisel viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. CISG artiklis 78 ei ole märgitud protsendi suurust. Seega on nimetatud osas kohaldatav siseriiklik õigus. Kuna pooled ei ole lepingule kohaldatavat õigust valinud, siis REÕS § 33 lg 2 tulenevalt on leping kõige tugevamalt seotud Eestiga (kostja I asukoht, kes peab müügilepingu alusel kauba eest tasumise kohustuse täitma) ning kohaldamisele kuulub Eesti õigus. Kohus nõustus hagejaga, et kohaldamisele kuulub VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määr. Hageja nõudis arve nr 708 alusel tasumata jäänud 7096 eurolt viivist ajavahemiku 11.08.2009 - 30.06.2012 eest 1647,44 eurot. Arve nr 711 tasumata summalt 35 574 eurolt viivist
ajavahemiku 14.08.2009 - 30.12.2012 eest 8235,65 eurot. Arve nr 713 tasumata summalt 11 739 eurolt viivist ajavahemiku 14.08.2009 - 30.12.2012 eest 2712,52 eurot. Kohus leidis, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 12 595,61 eurot on põhjendatud ning kuulub kostjalt I väljamõistmisele. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise ajavahemiku 01.07.2012 - 01.07.2013 eest. Kohus leidis, et taolise nõude puhul on sisuliselt tegemist lisanduva viivise nõudega, mis polnud hagiavalduse esitamise ajaks, s.o 09.07.2012 täielikult sissenõutavaks muutunud. Lisanduva viivise nõue on põhjendatud ning see tuleb kostjalt I seadusjärgses määras välja mõista alates 01.07.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõudis laeva prahtimisega seonduvate kulude hüvitamist. Kohus tuvastas, et antud juhul võib poolte vahel kokkulepituks lugeda, et transpordikulud hüvitab hagejale kostja I. CISG artikkel 74 näeb ette, et kahjumid lepingu rikkumisest ühe poole poolt moodustavad summa, mis on võrdne selle kahjuga (kaasaarvatud minetatud kasu), mille teine pool lepingu rikkumise tagajärjel on tekitanud. Vaidlus puudus selles, et hageja on transpordikulud ise kandnud, mistõttu on hagejal õigus nõuda laevade prahtimise tõttu kantud kulude hüvitamist. Hageja nõudis laeva prahtimiste tõttu kantud kulude hüvitamist arvete nr 707 ja 710 alusel, kokku 21 565 euro (5472 + 16 093) tasumist. Kohus ei tuvastanud kostja I vastutust välistavaid asjaolusid (vt CISG IV jagu). Kohus leidis, et hageja nõue kostjalt laeva prahtimise eest kantud kulutuste hüvitamiseks on põhjendatud. Hageja arvestas arvete 707 ja 710 tasumisel viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus leidis, et kuna hageja esitatud laevade prahtimise kulude hüvitamise nõue tuleneb lepingust, siis kuulub kooskõlas CISG artikliga 78 ja REÕS § 33 lg-ga 2 viivisenõude puhul kohaldamisele Eesti õigus. Laevade prahtimise kulude hüvitamise osas on leping kõige tugevamalt seotud Eestiga, s.t kostja I asukoht, kes peab transpordi korraldamise eest hagejale oma kohustuse täitma. Hageja nõudis arve nr 707 alusel tasumata 5472 eurolt viivist ajavahemiku 11.08.2009 30.06.2012 eest 1270,41 eurot. Arve nr 710 alusel tasumata 16 093 eurolt viivist ajavahemiku 21.07.2009 - 30.06.2012 eest 3810,30 eurot. Kohus leidis, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud ning see tuleb kostjalt I seadusjärgses määras välja mõista alates 01.07.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Kokku tuleb hageja kasuks kostjalt I välja mõista 75 974 eurot (hagiavalduses ilmselt ekslikult arvutusvea tõttu märgitud 76 024 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 21.07.2009 - 30.06.2012 eest 17 676,32 eurot ning lisanduv viivis seadusjärgses määras alates 01.07.2012 kuni põhinõude täitmiseni Juhindudes TsMS § 423 lg 2 p-st 2 ning võttes arvesse hageja poolt esitatud nõude esitlusviisi, leidis kohus, et kostja I osas hagi rahuldamisega puudub hagejal eraldiseisev õiguskaitse vajadus JN vastu esitatud nõudega ja kostja II osas tuleb hagi jätta läbi vaatamata. United Companions OÜ ja JN apellatsioonkaebus Apellandid paluvad maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.
Asi ei allu Eesti Vabariigi kohtule. Euroopa Liidus käsitleb tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvust Brüssel I määrus. Selle artikli 5 punkti 1 alapunktist b tuleneb, et isik võib kaevata müügi puhul liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või oleks tulnud üle anda. Hageja väitis, et kauba üleandmise koht oli Rootsi. Seega allub vaidlus Rootsi Kuningriigi kohtule. Maakohus rahuldas nõude United Companions OÜ vastu. TsMS § 442 lg 8 kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea kohus teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Seega tuleneb seadusest üheselt, et alternatiivse nõude rahuldamisel tuleb teine nõue jätta rahuldamata. Maakohus on selle reegli vastu eksinud: selle asemel, et jätta nõue JN vastu rahuldamata, jättis maakohus nõude JN vastu läbi vaatamata. Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusõigusnorme, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. Maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada ja hagi JN vastu jätta rahuldamata. Maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Hagi põhines müügilepingul, seega hagi rahuldamiseks pidi kohus tuvastama müügilepingu sõlmimise hageja ja kostja I vahel. Kohus tuvastas, et JN on e-kirjade saatmisel kasutanud aadressi XXX. Sellest asjaolust järeldas kohus, et pakkumuse killustiku ostmiseks tegi hagejale United Companions OÜ. Selline järeldus on meelevaldne. Esiteks ei ole kohus üldse tuvastanud pakkumuse tegemist. Kuni ei ole tuvastatud pakkumuse tegemist, ei saa ka tuvastada muud pakkumusega seotut, sh kes pakkumuse tegi. Osalemine läbirääkimistel ei loo veel kohustust olla lepinguga seotud. Teiseks, isegi kui pakkumuse tegemine oleks tuvastatud, siis sellest, milliselt meiliaadressilt pakkumus saadetakse, ei saa teha järeldust pakkumuse tegija isiku kohta. Kolmest e-kirjast, millele hageja rajab müügilepingu sõlmimise väite, on kaks saadetud välja kostja I meiliaadressilt ja üks OÜ Swestbiz aadressilt. JN oli ka selle äriühingu juhatuse liige. Kui hageja arvates toob äriühingu e-posti aadressi kasutamine kaasa lepingupoole staatuse, jääb ebaselgeks, miks ei osunda hageja OÜ-le Swestbiz kui võimalikule lepingupartnerile. Pakkumuse tegemist ei tõenda ka 05.08.2009 e-kiri, mis on saadetud siis, kui tekkisid probleemid kohustuste täitmisel, ega käsitle pakkumust. Isegi kui kostja I oleks teinud pakkumuse, siis lepingu sõlmimine eeldab hageja poolset tahteavaldust – nõustumust olla õiguslikult seotud just kostjaga I. Kohus pole nõustumuse andmist üldse tuvastanud, seega on meelevaldne kohtu järeldus läbirääkimiste eduka lõpulejõudmise kohta. Lepingu sõlmimist ei saa järeldada ka lepingu täitmise faasist. Täitmise faasis ei ole tõendatud ka kauba saatmist kostjale I, nagu ekslikult järeldas maakohus. Lepingu sõlmimist ega killustiku saatmist kostjale I ei saa tõenda lastimanifestidega (kohtuotsuses kaubadeklaratsioonid). Esiteks ei ole need poolte koostatud dokumendid, seega ei saa need ka väljendada ka kummagi poole tahet. Teiseks ei ole lastimanifest oma olemuselt tahteavaldus müügilepingu sõlmimiseks ega killustiku saatmist tõendav dokument. Manifest on loetelu kõigist veoki (harilikult laeva) lasti koostisosadest, mis on vajalik üksnes müüja ekspordi tõendamiseks tolliprotseduuride täitmisel ehk käibe tekkimise koha kindlaksmääramiseks, tolliterritooriumi formaalsusteks ja lähteriigist kauba väljaveol riigipiiri ületamise kinnitamiseks. Laeva lastimanifest on dokument, mille laevafirma agent edastab piirivalvele ja tollile, samuti laeva lastivale/lossivale stividorile. Stividor on lossimiselaadimisega tegeleva ettevõtte esindaja, kes korraldab ja juhib laevade laadimist-lossimist
sadamas vastavalt laeva lastiplaanile. Ostjal ja kaubasaajal ei ole puutumust laevamanifestiga, kusjuures ostja ja kaubasaaja on erinevate tähendustega isikud. Samadel põhjustel ei saa lepingu sõlmimist ega killustiku saatmist tõendada ka konossemendiga. Eesti õiguses kaubandusliku meresõidu seadusest tuleneva konossemendi definitsiooni kohaselt on see kaubaväärtpaber, milles vedaja (1) tunnistab kauba vedamiseks vastuvõtmist, (2) kohustub vedama vastuvõetud kauba konossemendis kirjeldatud kujul sihtsadamasse ning (3) andma selle seal üle isikule, kes esitab konossemendi ja on vastavalt konossemendile õigustatud kaupa vastu võtma. See on lastidokumendiks, mille väljastab lastisaatjale kapten või laevaomaniku agent laevale lastitud kaubasaadetise kohta; sisaldab kohustuse lasti sihtsadamasse toimetada. Konossemendiga ei saa luua kohustusi ostjale või kauba kaubasaajale, kusjuures ostja ja kaubasaaja on erinevate tähendustega isikud. Kauba saajana („Consegnee“) on konossemendi leheküljel 2 märgitud „To order“ („nõudmiseni“). Seega ei tõenda konossementide lehekülg 2 mingil juhul hageja väiteid selle kohta, et kaup tarniti United Companions OÜ-le. Lepingu täitmise faas näitab hoopis, et hagejal oli tahe olla õiguslikult seotud hoopis Inspire Trading OÜ-ga. Nimelt esitas hageja arved Inspire Trading OÜ-le. Sellest järeldub, et hageja suunas müügilepingust tuleneva ostja põhikohustuse – tasumise kohustuse – täitmise nõude hoopis selle äriühingu vastu. Seda tõendab ka Inspire Trading OÜ müügireskontro väljatrükk. Kohus leidis, et Inspire Trading OÜ roll piirdus arvete saamise ja nende tasumisega. Selline järeldus on meelevaldne. Kostja I valduses ei ole ega saagi olla hageja ja Inspire Trading OÜ vahelist kirjavahetust ega infot muu nendevahelise suhtluse kohta. Sellest, et hageja esitab kohtule valikuliselt vaid talle soodsad tõendid, ei või teha järeldusi teiste menetlusosaliste kahjuks. Müügilepingu järgne ostja põhikohustus on ostuhinna tasumine. Müüja esitab arve ostjale. Seega on praktikas tavapärane, et ostjaks on just arve saaja ja tasuja. Eluliselt on usutav, et praegusel juhul toimiti sellisel viisil. 05.08.2009 e-kirja ei saa käsitleda kostja I kohustuste tunnistamisena hageja ees, sest sellekohane märge kirjas puudub. Kostja I selgitas kirjas, et AS Talter on kaks arvet võlgu ja „[k]ui see raha laekub, saab kõik korda ja mina ei ole enam võlgu“. Kostja I võlaks oli võlg OÜ Ductile Baltic ees. Kostja I oli vaid üks lüli tarneahelas. Kostja selgitas seda kohtule ja esitas ka vastavad tõendid. Nii käis lauseosa „ja mina ei ole enam võlgu“ tarneahela ühe lüli kohta ja tähendas, et kui AS Talter tasub United Companions OÜ-le, siis United Companions OÜ likvideerib võla OÜ Ductile Baltic ees. Pärast raha laekumist United Companions OÜ-lt on OÜ-l Ductile Baltic vahendid, et täita oma kohustused tarneahela järgmise lüli ees jne. Kohus ei põhjendanud, miks ta eelistab kostja I selgitusele ja tõenditele hageja tõendamata versiooni. Läbirääkimistel osalemine ja pakkumise tegemine ei tähenda veel lepingu sõlmimist. Olemasolevad tõendid ei kinnita kostjale I killustiku saatmist. Kohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et kostja I on korraldanud laevade prahtimise eest esitatud arvete nr 686, 697/719 ja 712 tasumise. See seisukoht on väär, kostja I pole sellist asjaolu omaks võtnud. Hageja väited, et pakkumuse tegi United Companions OÜ ja killustiku müügileping (sh prahiraha hüvitamise kokkulepe) sõlmiti hageja ja kostja vahel, on seega paljasõnaline ja tuleb lugeda tõendamata väiteks. Tõendamata hagi tuleb jätta rahuldamata.
Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus tuvastas, et hageja ja United Companions OÜ vahel oli sõlmitud killustiku tarneleping (müügileping), kusjuures müüja kohustuseks oli toimetada kaup Rootsist Eesti sadamasse, samuti selle, et kostja ei ole hagis näidatud arvete alusel kauba ja veokulude eest tasunud. Maakohus on tõendeid hinnates ja asjaolusid tuvastades järginud TsMS § 442 lg. 8 nõudeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Kuna poolte kokkuleppe kohaselt pidi kaup üle antama Eestis, siis juba seetõttu on ebaõige apellantide väide, et asi ei allunud Eesti kohtule. Ringkonnakohus märgib, et Brüsseli I määruse kohaselt kohtualluvuse piiriülese hagi esitamise põhivõimaluseks poolte asukoht (artikkel 2) N.ö. lisavõimalusena näeb määrus ette hagi esitamist riigi kohtule, kelle pinnal toimub kauba üleandmine. TsMS § 423 lg. 2 p. 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletud eesmärki võimalik saavutada. Kuna maakohus tuvastas, et müügilepingu järgseks kohustatud isikuks on United Companions OÜ, siis hageja alternatiivselt JN vastu esitatud nõuet ei saaks ilmselt rahuldada, ja kuna JN ise palus jätta tema vastu esitatud nõue läbi vaatamata ning tema menetluskulud maakohtus jäeti hageja kanda, siis ei riku hagi läbi vaatamata jätmine JN suhtes kummagi apellandi huve ja protsessuaalseid õigusi. Oferdi ja aktseptiga lepingu sõlmimine kujutab endast lepingu sõlmimise nn. klassikalist mudelit. VÕS § 9 lg. 1 sätestab teise lepingu sõlmise mudeli, mille põhielement on kokkulepe kui protsessi tulemus. S.o. lepingu võib sõlmida ka tahteavaldustega, mis ei ole eristatavad oferdi ja aktseptina, kuid mille tulemusel saavutatakse kokkulepe, millest ilmneb piisava selgusega poolte tahe olla õiguslikult seotud. Antud juhul ongi tegemist killustiku tarnimise lepingu sõlmimisega hageja esindaja ja ehitusmaterjalide müügi ja vahendusega tegelenud United Companions OÜ seadusliku esindaja JN vahel vastastikuse tahteavalduste vahetamise (läbirääkimiste) tulemusena, mistõttu apellantide väited, mille kohaselt maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust sellega, et ei ole tuvastanud, kes esitas pakkumuse ja kes nõustumuse, on asjakohatud.
Maakohus põhjenduse kohaselt tõendavad kauba lastimanifestid seda, et hageja on kauba Rootsist teele saatnud. Maakohus ei ole järeldanud, et nimetaud dokumendid tõendavad lepingu sõlmimist, mistõttu ka apellantide väited lastimanifesti ja konossamendi õiguslikust tähendusest on asjakohatud. Maakohus on esitatud e-kirjavahetuse ja muude tõendite pinnalt õigesti tuvastanud, et killustiku tarneleping sõlmiti hageja ja United Companions OÜ vahel; puuduvad tõendid selle kohta, et hagejaga oleks läbirääkimisi killustiku müügi üles pidanud põhitegevusalana tubakatoodete hulgimüügiga tegelev Inspire Trading OÜ.
Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud solidaarselt apellantide kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.