2-16-100742/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 15.06.2015.a sõlmis kostja XXXXAS-iga laenulepingu nr XXXX 500,00 EUR saamiseks (laenuperiood 30 päeva). Laenutaotluse esitamine toimus 15.06.2015.a XXXXAS-i internetikeskkonnas www.ekspressraha.ee. 15.06.2015.a rahuldas XXXXAS kostja laenutaotluse ning laenusumma 500,00 EUR kanti kostja kontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Enne laenusumma ülekandmist kostjale pidi ta käima talle sobivas postkontoris või laenuandja kontoris isikusamasust tuvastamas. Kuna kostja on ka varem laenu taotlenud, toimus tema isikusamasuse tuvastamine juba 02.11.2012.a Tallinnas Mustakivi postkontoris ID-kaardi alusel ning uue taotluse tegemisel lisati dokumentide hulka koopia kehtivast Elamisloast. Laenu tagastamise tingimused olid sätestatud laenulepingus nr XXXX ning selle Üldtingimustes. Laenulepingu nr XXXX alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15.07.2015.a. Kokku kohustus kostja tasuma 525,00 EUR, s.o 500,00 EUR põhiosa ja 25,00 EUR intressid. Laenulepingu nr XXXX alusel jättis kostja saadud laenu täies ulatuses tähtaegselt tasumata. 28.07.2015.a edastas XXXXAS kostjale meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks. Kostja teatas telefoni teel, et tal puudub võimalus laenu tagastamiseks kokkulepitud tingimustel. Kostjale pakuti võimalust saadud laen refinantseerida, sõlmida pikema perioodi peale maksegraafik, kuid Lisa sõlmimiseni pooled ei jõudnud. Kostja Lisa ei allkirjastanud. 25.09.2015.a edastas XXXXAS kostjale Teate laenulepingu ülesütlemise kohta ning andis võla tasumiseks täiendava (viimase) tähtaja kuni 09.10.2015.a. 12.10.2015.a teostas kostja makse summas 20,00 EUR. Kostja sai laenu perioodiga 30 päeva, seega Teate edastamise ajaks oli laenu tagastamise tähtaeg (15.07.2015.2015.a) möödas ning kohustus täies ulatuses sissenõutav. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 16.03.2016.a oli viiviste suurus 207,40 EUR. Hagi esitamise seisuga tuleb Laenulepingu alusel kostjalt seega välja mõista sissenõutavaks muutunud

lepingujärgsed viivised 207,40 EUR. Hageja on seisukohal, et viivistenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Edaspidi nõuab hageja viiviseid põhinõudelt 500,00 EUR kuni selle kohase tasumiseni alates 17.03.2016.a lepingujärgses määras 0,17% päevas, kuid mitte rohkem kui 500,00 EUR (põhinõue). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 500,00 EUR, intressid 25,00 EUR, võla sissenõudmisega seotud kulud 5,00 EUR ja seisuga 16.03.2016.a sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 207,40 EUR ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 17.03.2016.a põhinõudelt 500,00 EUR kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,17% päevas, kuid mitte rohkem kui 500,00 EUR (põhinõue). Hageja palub välja mõista kostjalt kohtukulud, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv kogusummas 200,00 EUR ja õigusabi kulud 150,00 EUR ning menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 350 eurot, millest 200 eurot moodustab menetluses tasutud riigilõiv ning 150 eurot moodustab õigusabi. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 150 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 350 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.