2-15-14798/12 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Halduri tegevustoimingud olid seotud menetlustoimingute läbiviimisega, so järelpärimiste esitamine pankadele ja avalikele registritele, selgitamaks välja varade ja võlgade olemasolu ja koosseis, pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele (1 tund), võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (1 tund), nõudeavaldustega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (2 tundi), pankrotiseaduses sätestatud aruannete ja menetluse lõpetamise taotluse koostamine (2 tundi). Tundide arv kokku 6 tundi. Menetluse käigus selgitati, kas võlgnikul oli eelnevalt kinnisvara, mida oleks võimalik tagasi võita, sellised võimalused puuduvad. Võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajad pole raha saanud: Esimeses järgus pandiga tagatud nõudeid ei esitatud. Teises järgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu tehtud ei ole, rahuldamata jäänud võlausaldajate nõude suurused on järgmised: Elion Ettevõtted AS nõue summas 134,54 eurot; PluPlus Baltic OÜ nõue summas 3 483,35 eurot. Kolmandas järgus nõudeid ei esitatud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta Menetluse käigus hagisid pole esitatud ja haldur ei kavatse edaspidiselt hagisid esitada. Kohtukulud ajutise halduri ja halduri tehtud kulutused PankrS § 150 alusel Kohtu poolt määratud menetluskulud 120 eurot (jaotusettepaneku kinnitamine, sh menetluskulud 24.03.2016. a). Halduri tasu arvestuse aluseks menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud aeg, mis moodustab kokku 6 tundi (menetlustoimingute sisu, halduri tegevus, välja toodud aruande punktis „Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel“), mis moodustab 510 eurot (6 x 85 eurot tunnitasu määr). Halduri tasu 510 eurot sisaldab käibemaksu. Maksejõuetuse tekkimise põhjustest Maksejõuetuse tekkimise põhjused on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes, mis seisnevad XXXpoolt kohustuste võtmisega võlausaldajate ees, teadmata, kas selleks on piisavalt tagatisi sissetulekutena või muu vara näol. Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, selliseid asjaolusid pole pankrotimenetluse ajal selgunud. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Halduri poolt välja kuulutatud üldkoosolekul 20.04.2016. a (usaldusisiku nimetamine) võlausaldajaid ei osalenud. Haldur teeb ettepaneku, et võlgnik võib ise täita usaldusisiku ülesandeid.

Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku otsustada XXXpankrotimenetluse lõpetamine raugemisega, rahuldada halduri taotlus riigivahendite arvelt halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot väljamaksmine, mis maksta välja Õigusbüroo Edikte OÜ arveldusarvele, otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine, vabastada pankrotihaldur Raivo Piirla halduri kohustustest. 23.05.2016. a teatas haldur täpsustuseks, et võlgnikult tasu väljamaksmist ei taotle. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Lõpparuande kohaselt XXXpankrotimenetluses andmed vara kohta puuduvad. Pandieset ei olnud ning puuduvad andmed, et kolmandatelt isikutelt laekuks vara (raha). Jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole. Pankrotimenetluse lõpparuande koostamise seisuga puudub pankrotimenetluses vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja samuti pankrotimenetluse edasise menetlemise kulude katteks. Pankrotihaldur hindas pankrotimenetluse kulusid raugemise vältimiseks 1 000 eurot ning kohus tegi 06.05.2016. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 000 eurot hiljemalt 20.05.2016. a. Tähtaja jooksul XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 09.11.2015. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek ja 04.02.2016. a nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt tunnustati pankrotimenetluses kahe võlausaldaja II järgu nõuded summas 3 617,89 eurot. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldajate nõudetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Elion Ettevõtted AS-il 134,54 eurot ja PlusPlus Baltic OÜ-l 3 483,35 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Raivo Piirla tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

Haldur on lõpparuandes palunud määrata pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lõige 2 alusel. Pankrotihaldur on teinud menetluses tööd 6 tundi ning lähtub tunnitasust 85 eurot. Seega moodustab töötasu 510 eurot. Haldur on täpsustanud, et tasu 510 eurot sisaldab käibemaksu. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus arvestada tasu määramisel töötasu tunnitöö alusel, on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Kuivõrd pankrotihaldur on teatanud, et ta võlgnikult tasu väljamaksmist ei taotle (isikul puuduvad igasugused vahendid) ning taotleb tasu 379 eurot, millele lisandub käibemaks, väljamaksmist riigivahendite arvelt, ei pea kohus halduri tasu kinnitamisel vajalikuks ära kuulata võlgnikku ja võlausaldajaid. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud vajalikke pankrotimenetluse toiminguid ning on esitatud aruande kohaselt kulutanud oma ülesannete (sh võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimiseks, pankrotiseaduses sätestatud aruannete, jaotusettepaneku ja menetluse lõpetamise taotluse koostamiseks jne) täitmiseks 6 tundi. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Raivo Piirla töötasuks 510 eurot, mis sisaldab ka käibemaksu. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab XXX (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud kanda pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus XXXon pankrotiavalduses esitanud ka taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning, et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt, so enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 171 lg 2 p-des 2-5 ammendavalt loetletud asjaolusid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole asjas ilmnenud. Ükski võlausaldaja vastuväiteid kohustustest

PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Asja materjalidest nähtuvalt kutsus pankrotihaldur 20.04.2016. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille päevakorras oli usaldusisiku nimetamine, koosolekul võlausaldajad ei osalenud. Pankrotihaldur on teinud ettepaneku, et võlgnik võib ise täita usaldusisiku ülesandeid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et võlgnik XXXennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Sellest tulenevalt on usaldusisik kohustatud esitama kohtule kord aastas usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. XXXtuleb esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 26.05.2017. a. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg-st 2 tulenevalt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.