Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-14-23974 laenutaotlemist peab laenu sooviv isik ennast identifitseerima AS Eesti Posti kontorites või hageja esinduses Viru väljak 2, Tallinn ( lepingu p 4.2). Ka kostja on ennast märgitud viisil isiklikult identifitseerinud ja kinnitanud ( isikusamasuse tuvastamise ankeet), et on tutvunud www.minicredit.ee esitatud laenu tingimustega ja nendest täielikult aru saanud. Samuti on kostja kinnitanud, et tingimused vastavad tema tahtele ja ta nõustub nende täitmisega. Kostja on lisaks kinnitanud, et ta soovib laenu väljastamist laenutaotluses toodud pangakontole; et tal puuduvad kehtivad maksehäired ja kõik eelnevalt laenuandja poolt võetud laenud on õigeaegselt tagastatud ( lepingu p 4.4). Kostja on kooskõlas TsÜS § 86 alates 01. maist 2009. a jõustunud muudatustega täiendavalt kinnitanud, et ta ei sõlmi Lepingut ega esita laenutaotlusi tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (lepingu p 4.10). Pärast registreerimist, laenutaotluse esitamist ja isiku identifitseerimist on pooled sõlminud laenulepingu kooskõlas VÕS § 9 lg 1, mis sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Käesoleval juhul on vastav nõue täidetud juhindudes TsÜS § 78 lg 3, mis sätestab, et kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Käesoleval juhul on hageja poolt pakkumus esitatud lepingu sõlmimiseks avalike kanalite kaudu (internet) ning kostja on väljendanud oma nõustumist sõlmida leping laenutaotluse esitamisega registreerides ennast selleks hageja koduleheküljel, identifitseerides ennast ettenähtud korras ja kinnitades, et on tutvunud laenulepingu tingimustega (laenutaotlus, isikusamasuse tuvastamise ankeet ja laenuleping lisatud). Osundatud lisadest nähtuvalt on täidetud seadusest tulenevad nõuded lepingu vormi osas. Poolte vaheline laenuleping on sõlmitud viisil, et kostjal on võimalik sõlmitud lepingu alusel võtta korduvalt laenu. Märgitust tulenevalt puudub vaidlus, et pooled on omavahel sõlminud laenulepingu. Märgitud lepingu alusel on kostjale 07. august 2013.a. üle kantud tema poolt taotletud laenusumma 300 EUR kostja poolt taotletud perioodiks 30 päeva. Märgitust tulenevalt oli laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks 06. september 2013. Samas ei ole kostja oma kohustusi tähtaegselt täitnud ega laenu tähtaegselt tagastanud. Samuti pole kostja vastuolus VÕS § 102 teatanud hagejale kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele. Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas ei saa olla vaidlust asjaolu osas, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping, kostja on saanud selle alusel tähtaegselt laenu, kuid pole märgitud summat tagastanud. Poolte vahelise õigussuhte aluseks on sõlmitud laenuleping. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja ei ole täitnud endale lepinguga võetud kohustusi ega ole hagejale tagastanud saadud laenu summas 300 EUR. Oma võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmise ja täitmisega viivitamisega on kostja toime pannud kohustuse rikkumise VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on täiendavalt sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Antud juhul on ilmne, et kostja rikub raha maksmise kohustust kuna on jätnud tagastamata laenu. Käesoleval juhul on kostja laenu võtnud 300 EUR 30 päevaks. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 6 sätestab, et laenu puhul 300 EUR on intressi summa Laenu õigeaegsel tagasi maksmisel ühe osamaksena on osamakse suurus 360 Eurot ja intressi kogusumma kolmekümne päevaseks perioodiks on 60 EUR. VÕS 397 lg 1 sätestab eelduse, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Samas ei ole kostja täitnud ka märgitud kohustust ega tasunud nõutavat intressi, millest tulenevalt palub hageja selle kostjalt välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 8.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise 2(7)

Tsiviilasi nr 2-14-23974 kohta laenutaotluses märgitud posti, e-posti aadressile ja/või SMS-i teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Meeldetuletusega edastatakse laenusaajale laenuandja pangarekvisiidid, tagastamisele kuuluva laenusumma suurust, tähtaega, viitenumbrit jms. Tagastamisele kuuluva laenu suuruse ja tagastamise tähtaja meeldetuletuse mittesaamine ei vabasta laenusaajat lepingust tulenevate kohustuste tähtaegse täitmise kohustusest. Samuti ei vastuta laenuandja aadressimuutusest tuleneva meeldetuletuse mittekättesaamise eest laenusaaja poolt. Samuti on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse (mis on saadetud sms-ga, e-postiga või tavapostiga) tasu 13 Eurot. Käesoleval juhul on hageja saatnud kostjale kaks meeldetuletust 01.01.2013.a. ja 10.10.2013.a. ( SQL tulemus), kuid sellest hoolimata pole kostja oma kohustusi täitnud. Märgitust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele ka vastav summa 26 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Antud juhul on üheselt selge, et kostja on oma kohustusi rikkunud, mistõttu tal on kohustus tasuda viivist. Käesoleval juhul olid pooled lepingu p 13.1 kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 1.5% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Kostjal oli kohustus saadud rahasumma tagastada 06. september 2013. Kuna kostja seda ei teinud, siis oli tema viivisvõlgnevus seisuga 25. august 2014 alljärgnev: MakseArvestuse Viivise % Viivitatud Viivis Viivise Summa tähtaeg kuupäev päevas päevi päevas summa 1579.5

1.5

4.5 EUR 07.09.2013 24.08.2014 Samas lähtuvalt kohtupraktikast ei nõua hageja kostjalt viivist suuremas summas kui on tema käesolev põhinõue so summas 300 Eurot. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt on seaduseandja tahe suunatud üheselt sellele, et viivist arvestatakse arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Selline regulatsioon on põhjendatud kuivõrd viivis on eelkõige kohustuse täitmise instrument. Kuivõrd kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ning teinud mitte mingeid tegusid selleks, et võlgnevust likvideerida või vähendada, peab hageja kostja edasiseks distsiplineerimiseks otstarbekaks kohaldada TsMS § 367 sätestatud võimalust ning taotleda lisaks eeltoodule kohtuotsuses ka viiviste väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest (25. august 2014) kuni põhinõude 300 Eurot täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 1.5% päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 300 Eurot. Hageja palub Mõista kostjalt Krista Ao hageja AS MiniCredit kasuks välja võlgnetav laenusumma 300 Eurot, intress 60 Eurot, viivised summas 300 Eurot ja meeldetuletuste tasu summas 26 Eurot; Mõista kostjalt Krista Ao hageja AS MiniCredit kasuks välja viivised alates hagiavalduse esitamisest so. 25. august 2014 kuni põhinõude 300 Eurot täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 1.5% päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 300 Eurot; Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on mitmetes menetlusdokumentides oma nõuet vähendanud. 28.03.2016.a. menetlusdokumendis on hageja märkinud, et on avatud kompromissi sõlmimiseks, on nõus hagis üle vaatama viivise summa ning nõudma viivist seaduses sätestatud määras, samuti on hageja nõus intressinõuet vähendama ja on palunud kostjalt välja mõista laenusumma 300 eurot, intress 12 eurot, , viivis perioodil 01.04.2014.a.- 28.03.2016.a. summas 48.71 eurot, meeldetuletustasu 5 eurot ja edasine viivis alates hagi esitamisest s.o. 25.08.2014.a. kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses määras. Viimases menetlusdokumendis on hageja palunud kostjalt välja mõista võlgnetav laenusumma 300 Eurot, viivised perioodil 3(7)

Tsiviilasi nr 2-14-23974 08.09.2013- 10.05.2016.a. 976 päeva eest summas 58.56 Eurot ja meeldetuletuste tasu summas 26 Eurot; Mõista kostjalt Krista Ao hageja AS MiniCredit kasuks välja viivised alates hagiavalduse esitamisest so. 25. august 2014 kuni põhinõude 300 Eurot täieliku täitmiseni seaduses sätestatud viivisemääras võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 300 Eurot; Hageja menetluskulud (riigilõiv) jätta kostja kanda; Krista Ao menetluskulud jätta tema enda kanda. Hageja on 12.05.2016.a. menetlusdokumendis märkinud, et ta on nõus intressidest loobuma ja nõus alandama viivise summat , kuid ei ole esitanud selget tahteavaldust hagist osaliseks loobumiseks s.o. intressi ja viivise osas. Kohus selgitas hagejale korduvalt , et hageja peab võtma menetluses selge seisukoha kas ta loobub osaliselt hagist v. võtab hagi osaliselt tagasi. Hageja ei ole kohtunõuetele reageerinud ega hagist osaliselt loobunud ega hagi osaliselt tagasi võtnud. Seega kohus käsitleb hageja esialgselt esitatud hagi. Meeldetuletuste tasu on 28.03.2016.a. menetlusdokumendis palutud välja mõista summas 5 eurot ja 12.05.2016.a. menetlusdokumendis jälle 26 eurot. Viivist on palutud välja mõista seadusjärgses määras , aga perioodil hagi esitamisest kuni 10.05.2016.a. topelt s.o. summaliselt ja jooksva viivisena. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtu seisukoht Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja asjas esitatud kõigi tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- v. kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab v. kohustub andma tarbijale krediiti v. laenu. Pooled on 07.08.2013.a. sõlminud laenulepingu 143823175/250058497, mille kohaselt kostja sai hagejalt laenu summas 300 eurot 30 päevaks. Seega pidi laenu tagastama 06.09.2013.a. ja tasuma 1 kuu eest intressi 60 eurot, krediidi kulukuse määr lepingus 791.61 %, aastane intressimäär 240 % (I toimik tl.19-30). Lepingu p.6.1 järgi sama lepingu p.6 toodud määras intresse ja muid makseid on laenuandjal v. kolmandal isikul , kellele on laenu nõudeõigus loovutatud ja /või kes on selleks volitatud , õigus laenusaajalt nõuda kuni laenu täieliku tasumiseni laenusaaja poolt. Lepingu p.7.1 järgi laenusaajal on õigus taotleda laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamist. Lepingu p.7.2 järgi laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamine on tasuline ja selle eest tuleb laenusaajal tasuda laenusumma suurusest ja pikendamisperioodist sõltuvalt. 300 eurose laenu pikendamistasu 30 päevaks on 65 eurot. Lepingu p. 13.1 järgi kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtajaks , on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenust viivist 1,5% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Kostja ei suutnud laenu tähtajaks tagasi maksta ja taotles tähtaja pikendamist kokku 5 korral, mille eest tasus laenu pikendamise tasu kokku 5 x 65 = 325 eurot. Kostja leiab, et hageja rikkus laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja laenuleping on seetõttu heade kommetega vastuolus ja tühine. Laenulepingu krediidi kulukuse määr on ebamõistlikult kõrge ja leping on ka seetõttu vastuolus heade kommetega ja tühine.

4(7)

Tsiviilasi nr 2-14-23974 Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 403.2 lg.1 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata , kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus). Vajaduse korral küsib krediidiandja tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid; 2) hindama tarbija krediidi võimelisust, 3) andma tarbijale piisavaid selgitusi , et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Lg.1.1 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teada olevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju , määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. KAS § 83 lg.-s 3 ja VÕS § 403.2 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt. Tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust v. muuks eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusesse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-169-13 p. 21. Käesoleval ajal kehtiva VÕS § 403.4 lg.13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Nimetatud põhimõte kehtis ka eelnevalt. Hageja kohustus on tõendada, et ta järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole tõendanud, et ta krediidi andmisel järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole tõendanud, et ta kontrollis laenu andmisel kostja andmeid krediidiinfost ja kostjal teisi kohustusi ei olnud. See, et kostja laenu saamisel esitas kinnituse vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta, ei tähenda , et hageja on laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegi laenu andmisel võlgnikule nõuetekohase riskianalüüsi ja oli veendunud tema võimes leping täita. Kostja oli ka eelnevalt võtnud hagejalt korduvalt tarbijakrediidilaene perioodil 2009- 2011.a. ( I toimik tl. 68-71). Kostja ei suutnud laene tähtajaks tagasi maksta vaid taotles laenude tähtaja pikendamist ja seda korduvalt ning järjepidevalt (I toimik tl. 59-61). 05.07.2011.a. võetud hagejalt laen summas 300 eurot , mis tagastatud alles 09.04.2013.a. ja selle laenu tagastamise pikendamist on kostja taotlenud 18 korral ja iga kord tasunud laenu pikendamise tasu ( I toimik tl.60, 68, 184, 185). Seega pidi krediidiandjale laenulepingu sõlmimisel 07.08.2013.a. olema piisavalt selge, et laenutähtaja pikendamine täiendava tasu eest üksnes suurendab laenusaaja võlgnevust ja laenusaaja ei ole suuteline laenu tähtajaks tagastama. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa laenulepingu tühisust. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-169-13 p.22. Kostja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega põhjendanud laenulepingu sätete tühisust, kuid ei ole väitnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega on talle tekitatud kahju, mille hüvitamise nõude saab ta hageja nõudega tasaarvestada.

5(7)

Tsiviilasi nr 2-14-23974 TsÜS § 86 lg.1 järgi heade kommetega v. avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Lg.2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab v. peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest v. muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel v. pooletele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg.3 kohaselt kui sama paragrahvi lõike 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas , siis eeldatakse , et pool teadis v. pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest , kogenematusest v. muudest sellistest asjaoludest Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse , et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 406 lg.1 järgi krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast v. krediidi ülempiirist, eeldusel, et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Lg.2 järgi krediidi kulukuse määra arvutamisel kindlaks määratav krediidi kogukulu tarbijale ei sisalda kulusid, mida tarbija peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel, ega kulusid , mida tarbija peab kandma seoses asja ostmisega v. teenuste kasutamisega. Käesoleval ajal kehtiva VÕS § 406.2 lg.1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Vaidlusaluses tarbijakrediidilepingus on näidatud krediidi kulukuse määr 791.61% (I toimik tl. 23). Eesti Panga kodulehe järgi oli laenulepingu sõlmimise ajal 2013.a. augustis krediidi kulukuse määr 35,69% (II toimik tl.73). Arvestades vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu kulukuse määra leiab kohus , et krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses ning antud tehing on TsÜS § 86 lg.1 järgi heade kommetega vastuolus olev tehing ja tühine. Kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Selline on ka kohtupraktika- RKL 32-1-133-14 p.9. TsÜS § 84 lg.1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 406.2 lg.3 kohaselt kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi 6(7)

Tsiviilasi nr 2-14-23974 selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Kostja peaks tühise tehingu järgi saadud laenu 300 eurot tagastama hagejale. Kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse tagastada tühise tehingu järgi saadud lepingu pikendamise tasu , mida ta on hagejale tasunud kokku summas 325 eurot. Antud nõue on esitatud juba esialgses vastuses hagile 26.09.2014.a. kus kostja märgib, et leping on tühine ja kuna ta on kandnud hagejale tagasi juba 325 eurot siis on ta tagastanud täies ulatuses summa, mille ta sai õigustühise lepingu alusel. Ta taotleb lugeda hageja kahjud korvatuks (I toimik tl. 58). Sisuliselt on tegemist tasaarvestuse avaldusega. Samuti on kostja tasaarvestust korranud 26.03.2015.a. kui ka 16.05.2016.a. menetlusdokumentides (I toimik tl.178, II toimik tl.103). Hageja peab kostjale tagastama tühise tehingu järgi saadud 325 eurot. VÕS § 197 lg.1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma v. täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 197 lg.2 tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast , mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Seega kui poolte nõuded tasaarvestada ei pea kostja hagejale midagi tasuma. Kui lugeda , et kostja peaks saadud 300 eurolt tasuma VÕS § 406.2 lg.3 järgi intressi VÕS § 94 lg.1 sätestatud määras on nõue ikkagi tasaarvestusega lõppenud. Arvestades eeltoodut tuleb hageja poolt esitatud hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja AS Minicredit kanda. Kostjale on antud riigi õigusabi – kohtumäärus 10.10.2014.a. Kostja on menetluskuludena esitanud riigi õigusabi tasu taotluse. TsMS § 190 lg.5 järgi kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud , mille tasumisest kostja on vabastatud v. mida kostja võis tasuda osamaksetena , mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. Kohus lahendab riigi õigusabi tasu määramise taotluse ja määratud tasu hagejalt väljamõistmise eraldi kohtumäärusega vastavalt TsMS § 177 lg.1 p.2 ja § 179 lg.2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.