Osaühingu TEMPT hagi Kattocenter Tallinn OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva põhivõla, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.05.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 258,94 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu TEMPT apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): osaühing TEMPT (registrikood 11227824, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jürgen Valter Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Kattocenter Tallinn OÜ (end. TMK Grupp OÜ, registrikood 12116771, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28.05.2015 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta osaühingu TEMPT kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.12.03.2014 esitas osaühing TEMPT (hageja) maakohtule TMK Grupp OÜ (hilisem ärinimi Kattocenter Tallinn OÜ, kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4950 eurot, viivise 11.03.2014 seisuga 1645,06 eurot, viivise alates 12.03.2014 0,2% päevas põhivõlalt ja sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot.
2.Pooled sõlmisid 20.06.2013 töövõtulepingu nr 103/13, mille kohaselt kostja tellis hagejalt elementmaja katuse puidust kandefermide väljatöötamise. Lepingu p 2.1 nägi ette, et hageja kohustus välja töötama ca 110 m2 suurusega ja kuni 60 kg kaaluvatest monteeritavatest elementidest elementmaja katuse puidust kandefermid. Lepingu p 4.5 kohaselt pidi töö säilitatama ja üles laaditama internetikeskkonda aadressil http://pp.tempt.ee. Hageja teostas töö ja laadis 02.09.2013 tööprojekti kokkulepitud internetikeskkonda ning teavitas sellest kostjat. 03.09.2013 teavitas kostja, et üleslaaditud töö ei vastanud kostja poolt etteantud juhistele. Kostja ei toonud esile ühtki konkreetset puudust, v.a väide, et kostja soovis fermi kaaluga 100 kuni 120 kg, kuid hageja pakutud ferm kaalub üle 180 kg. Kostja väide ei vasta tõele. Hageja väljatöötatud fermi kaal on 107,85 kg. Töö vastab lepinguga ettenähtud tingimustele. Kostja ei esitanud 7 päeva jooksul kirjalikke nõudmisi vastavalt lepingu p-le 4.4, s.t töö tuleb lugeda üle antuks ja vastu võetuks. Lepingu p 6.4 kohaselt pidi kostja tasuma tööde eest hageja arve alusel 7 päeva jooksul. Hageja esitas 19.09.2013 kostjale arve summas 4956 eurot. Kostja arvet ei tasunud. Vastavalt lepingu punktile 3.2.2 on hagejal õigus nõuda viivist 0,2% päevas.
3.Leping ei näe ette, mitmest elemendist ferm koosneda võib. 01.07.2013 toimunud töökoosolekul poolte poolt fikseeritud ühine arusaam oli, et ferm koosneb kahest identsest elemendist (protokolli p 4), s.o vastavalt lepingule maksimaalselt 2 x 60 = 120 kg. Kostja soovitud maksimaalne kaal 100 kg oli esitatud kostja poolt enne lepingu sõlmimist lähteülesandes. Tööprojektis jäi ekslikult sisse lähteülesande sõnastus. Tööprojekt ei ole lepingumuudatus. Lepingu p 7.3 kohaselt saab lepingut muuta ainult kirjalikus vormis. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Vastavalt lepingu punktile 2.2 peaks hinnapakkumine olema lepingueelsete läbirääkimiste osa, kuid hagiavaldusele lisatud hinnapakkumine on edastatud alles 19.09.2013. Kostjale oli ülioluline monteeritavate elementide kaal, mis oli poolte vahel kooskõlastatud muu hulgas lepingu punktis 1.1 lepingu eesmärgina. Lepingueelsetel läbirääkimistel suurendas kostja fermi maksimaalse kaalu piiriks 100 kg, mida kinnitab kirjavahetus ja hagiavalduse lisa 5. Tähtaja saabumisel kinnitas hageja oma suutmatust saavutada fermi kaal, mis ei ületa 100 kg. Kuna kostja tegevus oli otseselt seotud toetuse saamiseks taotluse esitamise tähtajaga, puudus kostjal võimalus anda hagejale töö tegemiseks täiendavat tähtaega.
2(7)
Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus 28.05.2015 otsusega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 20.06.2013 töövõtulepingu 103/13, mille kohaselt tellis kostja hagejalt elementmaja katuse puidust kandefermide väljatöötamise (tl 912). Tegemist on töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 tähenduses.
7.Lepingu p 1.1 järgi oli lepingu objektiks ca 110 m2 suurusega ja kuni 60 kg kaaluvatest monteeritavatest elementidest elementmaja katuse puidust kandefermide väljatöötamine. Kostja nõustub, et elemente pidi olema 2, kuid väidab, et fermi kogukaal pidi olema 100 kg. Hageja tegi lepingu alusel tööprojekti (I kd, tl 13–17), millest nähtub ka kostja poolt antud lähteülesanne (I kd, tl 17, 193–194). Lähteülesandeks oli välja töötada ca 110 m2 suurusega, kuni 60 kg kaaluvatest monteeritavatest elementidest elementmaja katuse puidust kandefermid, seejuures tuli lähtuda põhimõttest, et kokku monteeritud fermi kogukaal ei tühi ületada 100 kg (p 4). Kuivõrd lepingu järgi oli projekti koostamise aluseks tellija esitatud lähteülesanne (p 1.2) ning lähteülesanne sätestas selgesõnaliselt, et vaatamata elemendi kuni 60 kilogrammisele kaalule ei tohtinud fermi kogukaal ületada 100 kg, on pooled kokku leppinud, et fermi kogukaal pidi olema kuni 100 kg. Tuleb nõustuda kostjaga, et lepingu järgi ei saanud tuletada fermi kogukaalu kahe üksiku elemendi maksimaalse kaalu liitmise tulemusena, fermi elementide kaal võis olla ka erinev. Märgitud on, et elementide kaal võib olla kuni 60 kg (mitte, et elementide kaal on 60 kg). See võimaldab tõlgendada lepingut analoogselt kostjaga, kes väidab, et element võis kaaluda ka vähem kui 60 kg.
8.01.04.2013 tegi hageja hinnapakkumise (kus fermi kogukaalu kohta ei olnud midagi märgitud) (I kd, tl 78). Mais-juunis kooskõlastasid pooled lepingu tingimusi (I kd, tl 44-46, 80, 86–89). Muu hulgas oli hagejale edastatud lähteülesanne, kus on märgitud, et kokku monteeritud fermi kogukaal ei tohi ületada 100 kg (I kd, tl 45). 20.06.2013 sõlmiti leping, milles lähtuti kostja esitatud lähteülesandest. 22.07.2013 küsis kostja, milline tuleb fermi orienteeruv kaal, ning sai vastuseks, et ca 180 kg (I kd, tl 69). Seejärel kostja kirjutas, et fermi kogukaal võiks olla kusagil 100 kg ringis. Hageja on märkinud, et fermi kaalu saaks 100 kg kanti, kui teeks vööd teatud ristlõikega. Hageja on kirjutanud, et lasi lähteülesandes detailide maksimaalsed pikkused vabaks, seda enam ei taha ületada kokku monteeritud konstruktsiooni 100 kg kogukaalu. Et asi oleks üheselt arusaadav, ütles hageja, et 100 kg on absoluutne maksimum (I kd, tl 68). Hageja kirjutas 23.07.2013, et kui ülemise ja alumise vöö ristlõiked on 2x32x145, on puidu mass 100 kg, lisaks poldid. Hageja tegi ettepaneku nõu pidada. 28.08.2013 märkis projekteerija, et sai fermi kaalu 110 kg peale. Kui kommentaare ja ettepanekuid ei tule, loeb ta töö lõpetatuks ja annab tellijale üle (tl 43). Hageja teavitas 02.09.2013, et tehtud töö (seisuga 28.08.2013) on laetud serverisse (I kd, tl 18), millele kostja 03.09.2013 vastas, et tehtud tööga ei ole neil midagi teha, sest töö ei vastanud kostja juhistele (I kd, tl 19). 04.09.2013 märkis kostja, et soovis fermi, mis kaaluks 100-120 kg, hageja aga pakub fermi, mis kaalub 180+kg (I kd, tl 20).
9.Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja jaoks oli oluline fermi kogukaal. Tegemist oli lepingu olulise tingimusega. Lepingu sõlmimiseks esitatud lähteülesandes oli kirjas fermi kogukaal 100 kg (vaatamata sellele, et üks element võis kaaluda kuni 60 kg),
3(7)
kogukaalu 100 kg olulisust on kostja rõhutanud ka lepingu täitmise käigus. Ka hageja on lepingust sarnaselt aru saanud, sest on teinud jõupingutusi fermi kogukaalu alandamiseks 100 kg-ni. Hageja töö valmis 02.09.2013. Kostja 04.09.2013 e-kirja ei saa arvestada lepingu tingimuste tõlgendamisel, sest see kiri on saadetud pärast lepingu täitmist, ei vasta lepingueelsetele ega lepingu käigus esitatud tahteavaldustele (kostja ei väitnud sel ajal, et on nõus ka fermiga, mis kaaluks kuni 120 kg) ega saanud seetõttu mõjutada poolte arusaamu lepingulisest suhtest ja selle täitmisest. Kuna antud e-kiri on saadetud pärast lepingu täitmist hageja poolt, ei saa see e-kiri olla ka hagejale lepingu täitmise kontekstis eksitav ega vastuolus hea usu põhimõttega (hea usu põhimõttega oleks vastuolus lepingupoole vastuoluline käitumine). Nii lepingueelsed läbirääkimised (e-kirjavahetuste) kui ka lepingu täitmisel avaldatud kostja seisukohad avaldavad selget tahet saada fermi kogukaaluga 100 kg. Sellele tahtele vastab ka lepingu tekst (p 1.2 ja selles viidatud lähteülesanne). Kostja 04.09.2013 e-kiri ei muuda ka lepingut, seda enam, et poolte istungil antud kinnitusega e-kirjavahetusega ei muudetud lepingu tingimusi (I kd, tl 188).
10.Perficio OÜ 16.12.2013 hinnangu järgi on fermi kaal 107,85 kg (I kd, tl 21). Sama on väitnud hageja. Igal juhul ületab fermi kaal lepingus märgitud olulist tingimust (kogukaal 100 kg).
11.Eeltoodud põhjustel on võimalik antud asjas teha lõppotsus (TsMS § 449 lg 2). Hageja töö ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 2 p 1). Kostja on teavitanud hagejat töö mittevastavusest (I kd, tl 19–20, VÕS § 644 lg 1). Kuna hageja ei ole enda kohustust täitnud nõuetekohaselt, puudub kostjal tasu maksmise kohustus. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, teha katusefermi kaalu kokkuleppe tuvastamise osas vaheotsusena uue otsuse, millega tuvastada, et 20.06.2013 sõlmitud töövõtulepinguga nr 103/13 olid pooled kokku leppinud, et kokku monteeritud katusefermi kaal pidi olema kuni 120 kg, ning ülejäänud osas saata asi tagasi maakohtule edasiseks menetlemiseks.
13.Maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg 1, § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud töökoosoleku protokolli (esitatud hageja 26.06.2014 seisukoha lisana 2). Töökoosoleku protokoll on mõlema poole poolt allkirjastatud ja selles on kirjas, et ristferm koosneb 2 identsest poolest. Sellega on ümber lükatud väide, et elemendid võisid olla erineva kaaluga. Maakohus ei ole põhjendunud, miks on jätnud töökoosoleku protokolli tähelepanuta. Ka põhjendused kostja 04.09.2013 e-kirja (I kd tl 20) arvestamata jätmise kohta on maakohtu otsuses arusamatud ning ei ole formaalselt tõesed. Kostja 04.09.2013 e-kiri oli saadetud seitsme päeva jooksul töö üleslaadimisest, s.t enne kui leping oli täidetud, ja sai mõjutada poolte arusaamu lepingulisest suhtest. Kostja 04.09.2013 e-kiri on kõige olulisem tõend, sest selles on kostja ise avaldanud, milles seisnes kostja tahe lepingu sõlmimisel. Kostja on e-kirjas mõistnud kokkulepet selliselt, et ferm võib kaaluda 100-120 kg.
14.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 29. Kostja 04.09.2013 e-kiri on mineviku vormis. Kostja seaduslik esindaja selgitab e-kirjas, mis oli lepingu sõlmimisel kostja tahteavalduse sisu. VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Maakohus on teinud ebaõigeid ja vastuolulisi järeldusi poolte avaldusest, mille kohaselt e-kiri ei saa muuta
4(7)
lepingut. Hageja ei tugine kostja 04.09.2013 e-kirjale kui töövõtulepingu muudatusele, vaid kui tõendile, mis aitab töövõtulepingut tõlgendada. Kirjalikus vormis on sõlmitud ainult töövõtuleping ilma lisadeta ja töökoosoleku protokoll, milles on öeldud ainult: a) ferm koosneb kahest elemendist, mille kaal ei tohi ületada 60 kg; b) elemendid on identsed. Muid allkirjastatud dokumente selles küsimuses ei ole. Samas on maakohus vastuoluliselt tuginenud põhilises osas kostja esitatud e-kirjale, milles kostja esitas lähteülesande. Maakohtu arutluskäik on arusaamatu. Maakohus oleks pidanud tegema vaheotsuse, millega tuvastama, et poolte vahel oli kokku lepitud katusefermi kaaluks 100 kuni 120 kg. Vastustaja seisukoht
15.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.TsMS § 449 lg 1 kohaselt, kui menetluses on hagi raha saamiseks ja nõutava rahasumma tõendamine on väga kulukas või keerukas, võib kohus teha vaheotsuse rahalise nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. 22.04.2015 toimunud eelistungil tõdesid menetlusosalised, et neil on vaidlus töövõtulepingu tõlgendamises fermi kaalu kokkuleppe osas ja samuti hageja poolt lepingu täitmiseks projekteeritud fermi tegeliku kaalu osas. Samal kohtuistungil palusid pooled teha kohtul vaheotsuse lepingu tõlgendamise küsimuses, s.t tuvastada poolte kokkulepe fermi kaalu kohta, kuna hageja projekteeritud fermi tegeliku kaalu tuvastamine võib olla keeruline. Kolleegium leiab, et üldreeglina kohus ei või teha vaheotsust, millega tuvastatakse poolte kokkuleppe sisu ehk ainult üks hagi lahendamiseks oluline asjaolu. Samas ei anna kolleegiumi arvates see menetlusnormi rikkumine, arvestades menetlusökonoomiat ja vajadust tsiviilasjade kiireks lahendamiseks (TsMS § 2), käesolevas tsiviilasjas alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Lepingu tõlgendamine fermi kaalu osas oli käesoleva vaidluse lahendamiseks üks olulistest asjaoludest ja kuna hageja väitis, et projekteeritud fermi kaal oli 107,85 kg, siis juhul, kui lepingus oli kokkulepitud väiksemas kaalus ja seda kokkulepet ei muudetud, siis eeltoodud asjaolu välistab hageja tasu nõude rahuldamise.
18.Poolte vahel oli 20.06.2013 sõlmitud töövõtuleping, milles lepiti kokku, et hageja projekteerib kostjale ca 110 m2 suurusega kuni 60 kg kaaluvatest monteeritavatest elementidest elementmaja katuse puidust kandefermid (p 1.1). Projekti koostamise aluseks oli lähteülesanne, mis oli lepingu lisa nr 1 ja hageja 01.04.2013 hinnapakkumine nr 185, mis oli lepingu lisa nr 2 (p 1.2). Lähteülesande kohaselt ei tohtinud kokkumonteeritud fermi kaal ületada 100 kg (I kd, lk 17). Pooled vaidlesid selle üle, millises fermi kogukaalus oli kokku lepitud. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tuvastanud, hinnates pooltevahelist kirjavahetust enne lepingu sõlmimist ja lepingu täitmise käigus, et hageja pidi kostjale projekteerima katusefermi, mille kogukaal kokkumonteerituna ei ületanud 100 kilogrammi. Kokkulepitud kaaluga fermi projekteerimine oli kostjale oluline, mida kostja on hagejale ka e-kirjades
5(7)
rõhutanud. Hageja väitis, et tema poolt projekteeritud fermi kaal on 107,85 kg. Seega hageja tehtud töö ei vastanud töövõtulepingus kokkulepitud tingimustele. Kuna hageja poolt tehtud töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele ja kostja ei ole tööd vastu võtnud, siis oli kostja poolt tasu maksmisest keeldumine õigustatud. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest või lg 4 järgi töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Kolleegium nõustub maakohtu sellekohase järeldusega ja TsMS § 654 lg 6 järgi selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.
19.Apellatsioonkaebuse väited hageja poolt kohtule esitatud 01.07.2013 töökoosoleku protokolli (kd I, tl 79) kohta, mille kohaselt ristiferm koosneb kahest identsest poolest, ei anna alust asuda maakohtust erinevale järeldusele. Töökoosoleku protokollis puuduvad andmed fermi kokkulepitud massi kohta. Töökoosoleku protokollist koostoimes ka maakohtu otsuses käsitletud tõenditega ei tulene, et fermi kokkuleppeline mass pidi olema 100 kuni 120 kg. Töökoosoleku protokollis märgitu on kooskõlas töövõtulepingu punktiga 2.1 (kd I tl 9), millest nähtuvalt pidi ferm koosnema mitmest detailist, mis on omavahel ühendatud poltliidestega. Töökoosoleku protokolli p 5 kohaselt pidi kumbki pool fermist olema kokku monteeritav maapinnal ja seejärel tõstetav hoone kandeseintele, kus toimub fermi poolte ühendamine ja fermi õigesse kohta nihutamine. Töökoosoleku protokollis märgitud täpsustus on kooskõlas maakohtu otsuses õigesti käsitletud lähteülesandega, mille kostja saatis hagejale 23.05.2013 (kd I, tl 45) ja mis on lepingu punktide 1.2 ja 3.1.1 kohaselt projekti koostamise aluseks, millest hageja oli kohustatud kinni pidama (kd I, tl 9) ja projekteerimisel lähtuma (kd I tl 17). Lähteülesande kohaselt võis ette näha fermi lõpliku montaaži katusel, kuid kokku monteeritud fermi kogukaal ei tohtinud ületada 100 kg. Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et lepingus kokkulepitu kohaselt, kuigi elementmaja ühe elemendi mass võis olla kuni 60 kg, pidi lepingu järgi mitmest elemendist kokku monteeritava fermi kogumass olema ikkagi kuni 100 kg. Asjaolu, et töökoosoleku protokollis märgitu kohaselt pidi ferm koosnema kahest identsest poolest, ei anna alust väita, et kahest poolest kokku monteeritav ferm võis lepingu kohaselt kaaluda 2 x 60 kg = 120 kg. Pigem saab järeldada, et identsete detailide korral oli ühe kaaluks kuni 50 kg. Maakohus on hageja kohustuse tuvastamiseks lepingu tõlgendamisel õigesti tuginenud ka seisukohtadele lepingueelsete läbirääkimiste käigus ja lepingu täitmisel peetud e-kirjavahetusele, millest nähtuvalt hageja mõistis, et kostja tahe oli kuni 100 kg kaaluva fermi väljatöötamine ja mille saavutamiseks tegi hageja pingutusi.
20.Maakohus on õigesti põhjendanud, et kostja 04.09.2013 e-kiri (kd I tl 20), milles on märgitud fermi soovitud kaaluna 100-120 kg, ei vasta lepingueelsetele ega lepingu täitmise käigus tehtud tahteavaldustele. Kostja e-kirja eesmärk oli väljendada, et projekteeritud ferm ei ole ehitise kontseptsiooniga kooskõlas ja sellest on hagejat eelnevalt juba teavitatud, mistõttu ei vasta üleantud töö kokkulepitud tingimustele ja kostja keeldub tehtud tööd vastu võtmast. Maakohus ei ole kohaldanud lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 5 ebaõigesti. Maakohus on hinnanud tõendeid lepingueelsete läbirääkimiste ja lepingu täitmise kohta kogumis õigesti ja tõlgendanud tõenditega kooskõlas lepingut. Õige on ka maakohtu seisukoht, et kostja 04.09.2013 ekiri ei saanud mõjutada poolte arusaamu lepingulise suhte sisust ja muuta lepingut. Apellatsioonkaebuse väide, et kostja 04.09.2013 e-kiri oli saadetud enne lepingu täitmist, on hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevalt ekslik. Hagi aluseks olevate
6(7)
asjaolude kohaselt teostas hageja töö, kui laadis 02.09.2013 tööprojekti selleks ettenähtud internetikeskkonda ja teavitas sellest kostjat.
21.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta hageja kanda. Puudub alus muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust. Maakohus on hagi rahuldamata jätmise tõttu jätnud menetluskulud õigesti hageja kanda.
22.Vaidlustatud otsuses ei ole maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Seega kuulub menetluskulude rahaline suurus TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaksmääramisele maakohtu poolt pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.