Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.05.2015.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-11467
Tsiviilasi
OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi XXXOÜ (endise ärinimega XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
10 258,94 eurot
Istungi toimumise aeg
22.04.2015.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jürgen Valter Kostja lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas
Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista võlg 4 956 eurot, viivis 1 645,06 eurot ja alates 12.03.2014 0,2% päevas tasumata summalt (kuid mitte rohkem kui 4 956 eurot), samuti võla sissenõudmise kulu hüvitis 40 eurot. Pooled sõlmisid 20.06.2013 töövõtulepingu 103/13, mille kohaselt tellis kostja hagejalt elementmaja katuse puidust kandefermide väljatöötamise.
Lepingu p 4.4 kohaselt loetakse töö vastuvõetuks, kui 7 päeva jooksul ei esitata kirjalikke nõudmisi töö kohta. P 6.4 kohaselt pidi kostja tasuma töö eest arve alusel 7 päeva jooksul. Hageja teostas töö ning laadis 02.09.2013 tööprojekti internetikeskkonda aadressile http://XXX ning teavitas sellest kostjat. Järgmisel päeval vastas kostja, et töö üleslaadimine oli asjatu ning kostjal pole sellega midagi teha. Kostja ei täpsustanud millisele konkreetsele tingimusele töö ei vastanud. Ainus väide oli see, et kostja soovis fermi, mis kaaluks 100-120 kg, hageja pakutud ferm kaalus 180 kg. Hageja on välja töötanud fermi, mille kaal oli alla 120kg (107,85kg). Hageja ei ole väitnud, et ei suuda eesmärki saavutada. Ferm koosneb kahest elemendist, seega oli kokkulepitud kaal (2 x 60kg) 120kg. Hageja esitas 19.09.2013 kostjale arve summas 4 956 eurot, kostja arvet ei tasunud. Viivis 0,2% põhivõlgnevuselt tuleneb lepingu p-st 3.2.2. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Pooltevahelise lepingu p 2.1 kohaselt lepiti kokku, et hageja pidi välja töötama ca 110m2 suurusega, kuni 60kg kaaluvatest monteeritavatest elementidest elementmaja katuse puidust kandefermid. Kostjale oli ülioluline monteeritavate elementide kaal. Lepingueelsetel läbirääkimistel vähendas kostja oma tingimusi ning suurendas fermi maksimaalse kaalu piiriks 100kg. Tähtaja saabumisel kinnitas hageja oma suutmatust saavutada püsitatud eesmärk, s.o fermi kaal, mis ei ületa 100kg. 100kg oli absoluutne maksimum. Kostjale ei ole pakutud kokkulepitud tööd. Kohtu põhjendused Poolte vahel on vaidlus kahes küsimuses: 1) kuidas tõlgendada fermi kaalu kokkulepet ning 2) kui palju valminud ferm tegelikult kaalus. Hageja väitel kaalus ferm 107,85 kg, kostja leidis, et rohkem. See küsimus nõuaks ekspertiisi, kuid oleks samas tarbetu, kui kohus leiab, et lepingu järgi pidi ferm kaaluma 100 kg. Seetõttu taotlesid pooled kohtult vaheotsuse tegemist lepingu tõlgendamise (ja sellega ka nõude põhjendatuse) küsimuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 kohaselt teeb kohus vaheotsuse, milles annab hinnangu, milline oli fermi kaalu kokkulepe. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 20.06.2013 töövõtulepingu 103/13, mille kohaselt tellis kostja hagejalt elemtnmaja katuse puidust kandefermide väljatöötamise (t lk 9-12). Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Tegemist on töövõtulepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 tähenduses. Lepingu p 1.1 järgi oli lepingu objektiks ca 110m2 suurusega, kuni 60kg kaaluvatest monteeritavatest elementidest elementmaja katuse puidust kandefermide väljatöötamine. Hageja väitel pidi elemente olema 2 (t lk 79) ning seega võis fermi kogukaal olla kuni 120kg. Kostja nõustub, et elemente pidi olema 2, kuid kogukaal pidi olema 100kg. Kostja selgituse kohaselt võis ühe elemendi kaal olla kuni 60kg, kuid elemendid võisid olla ka erineva kaaluga; kogukaalu kokkuleppest ei ole taganetud. Kohus peab tuvastama, kas pooled on vaatamata üksiku elemendi kaalule kokku leppinud ka fermi kogukaalus.
Lepingu objektiks oli kandefermide väljatöötamine. Hageja tegi lepingu alusel tööprojekti (t lk 13-17), millest nähtub ka kostja poolt antud lähteülesanne (t lk 17, 193-194). Lähteülesandeks oli välja töötada ca 110m2 suurusega kuni 60kg kaaluvatest monteeritavatest elementidest elementmaja katuse puidust kandefermid, seejuures tuli lähtuda põhimõttest, et kokku monteeritud fermi kogukaal ei tühi ületada 100kg (p 4). Kuivõrd lepingu järgi oli projekti koostamise aluseks tellija esitatud lähteülesanne (p 1.2) ning lähteülesanne sätestas selgesõnaliselt, et vaatamata elemendi kuni 60kg-lisele kaalule ei tohtinud fermi kogukaal ületada 100kg, leiab kohus, et pooled on kokku leppinud, et fermi kogukaal pidi olema kuni 100kg. Selles osas nõustub kohus kostjaga, et lepingu järgi ei saanud tuletada fermi kogukaalu kahe üksiku elemendi maksimaalse kaalu liitmise tulemusena, fermi elementide kaal võis olla ka erinev. Märgitud on, et elementide kaal võib olla kuni 60kg (mitte, et elementide kaal on 60kg). See võimaldab tõlgendada lepingut analoogselt kostjaga, kes väidab, et element võis kaaluda ka vähem kui 60kg. Poolte lepingulise tahte tuvastamiseks vaatleb kohus täiendavalt ka poolte e-kirjavahetust. Kostja väitel on ka hageja mõistnud lepingut selliselt, et ferm võib kaaluda 100-120kg. Kostja tugineb pooltevahelisele e-kirjavahetusele. Esitatud tõendite kohaselt toimus poolte suhtlus ajalises järjekorras järgmiselt. 01.04.2013 tegi hageja hinnapakkumise (kus fermi kogukaalu kohta ei olnud midagi märgitud) (t lk 78). Mais-juunis kooskõlastasid pooled lepingu tingimusi (t lk 44-46, 80, 86-89). Muuhulgas oli hagejale edastatud lähteülesanne, kus on märgitud, et kokku monteeritud fermi kogukaal ei tohi ületada 100kg (t lk 45). 20.06.2013 sõlmiti leping, milles lähtuti kostja esitatud lähteülesandest. 22.07.2013 on kostja küsinud milline tuleb fermi orienteeruv kaal ning saanud vastuseks, et ca 180kg (t lk 69). Seejärel on kostja kirjutanud, et fermi kogukaal võiks olla kusagil 100kg ringis. Hageja on märkinud, et fermi kaalu saaks 100kg kanti, kui teeks vööd teatud ristlõikega. Hageja on kirjutanud, et lasi lähteülesandes detailide maksimaalsed pikkused vabaks, seda enam ei taha ületada kokku monteeritud konstruktsiooni 100kg kogukaalu. Et asi oleks üheselt arusaadav, siis ütles hageja, et 100kg on absoluutne maksimum (t lk 68). Hageja kirjutas 23.07.2013, et kui ülemise ja alumise vöö ristlõiked on 2x32x145, on puidu mass 100kg lisaks poldid. Hageja tegi ettepaneku nõu pidada. 28.08.2013 on projekteerija märkinud, et sai fermi kaalu 110kg peale. Kui kommentaare ja ettepanekuid ei tule, loeb ta töö lõpetatuks ja annab tellijale üle (t lk 43). Hageja teavitas 02.09.2013, et tehtud töö (seisuga 28.08.2013) on laetud serverisse (t lk 18), millele kostja 03.09.2013 vastas, et tehtud tööga ei ole neil midagi teha, sest töö ei vastanud kostja juhistele (t lk 19). 04.09.2013 märkis kostja, et soovisid fermi, mis kaaluks 100-120kg, hageja aga pakub fermi, mis kaalub 180+kg (t lk 20). Kohtu hinnangul nähtub poolte kirjavahetusest selgelt, et kostja jaoks oli oluline fermi kogukaal. Tegemist oli lepingu olulise tingimusega. Lepingu sõlmimiseks esitatud lähteülesandes oli kirjas fermi kogukaal 100kg (vaatamata sellele, et üks element võis kaaluda kuni 60kg), kogukaalu 100kg olulisust on kostja rõhutanud ka lepingu täitmise käigus. Ka hageja on lepingust sarnaselt aru saanud, sest on teinud jõupingutusi fermi kogukaalu alandamiseks kuni 100kg-ni. Hageja töö valmis 02.09.2013. Kostja 04.09.2013 e-kirja ei saa kohus arvestada lepingu tingimuste tõlgendamisel, sest see kiri on saadetud pärast lepingu täitmist, ei vasta lepingueelsetele ega lepingu käigus esitatud tahteavaldustele (kostja ei väitnud sel ajal, et on nõus ka fermiga, mis kaaluks kuni 120kg) ega saanud seetõttu mõjutada poolte arusaamu lepingulisest suhtest ja selle täitmisest. Kuna antud e-kiri on saadetud pärast lepingu täitmist hageja poolt, ei saa see e-kiri olla ka hagejale lepingu täitmise kontekstis eksitav ega vastuolus hea usu põhimõttega (hea usu põhimõttega oleks vastuolus lepingupoole vastuoluline käitumine). Nii lepingueelsed läbirääkimised (e-kirjavahetuste) kui ka lepingu täitmisel avaldatud kostja seisukohad avaldavad selget tahet saada fermi kogukaaluga 100kg. Sellele
tahtele vastab ka lepingu tekst (p 1.2 ja selles viidatud lähteülesanne). Kostja 04.09.2013 ei muuda ka lepingut seda enam, et poolte istungil antud kinnitusega e-kirjavahetusega ei muudetud lepingu tingimusi (t lk 188). Kohus leiab, et pooled on lepinguga kokku leppinud fermi kogukaaluks 100kg. XXXOÜ 16.12.2013 hinnangu järgi on fermi kaal 107,85 kg (t lk 21). Sama on väitnud hageja, kostja leiab, et fermi kaal võib olla veelgi suurem. Igal juhul ületab fermi kaal lepingus märgitud olulist tingimust (kogukaal 100kg). Seetõttu puudub vajadus tuvastada, kas fermi kaal oli 107,85kg või rohkem, sest see ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Eeltoodud põhjustel on võimalik antud asjas teha lõppotsus. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendamatu. Hagejal oleks tasunõue töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Hageja töö ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 2 p 1). Kostja on teavitanud hagejat töö mittevastavusest (t lk 19-20, VÕS § 644 lg 1). Kuna hageja ei ole enda kohustust täitnud nõuetekohaselt, puudub kostjal tasu maksmise kohustus. Kohus jätab hagi rahuldamata. TsMS § 449 lg 2 järgi kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus jõudis järeldusele, et hageja nõue on põhjendamatu. Seega on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 ja 177 lg 2 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /Allikirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.